Abylaı han batasyn almaı joryqqa attanbaǵan Jalańash baba týraly ne bilemiz?
Jalańash baba týraly alǵashqy derekterdiń birin qaldyrǵan qazaqtyń qarymdy qalamgeri, aqyn - Sultanmahmut Toraıǵyrov edi. Ol «Qazaq» gazetiniń 1916 jylǵy sanynda («Qazaq» gazeti kitabynda №166-211 sandar toptamasynda dep kórsetilgen) jaryq kórgen «Jalańash baba» atty maqalasynda qazaq-qyrǵyz arasynda bolǵan qandy shaıqas týraly baıandaıdy. Bul tusta eki eldiń bir-birine jaýlyǵy asqynyp tursa kerek. Qazaqtyń qolbasy batyrlary Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı, Shanyshqyly Berdiqoja, Týma Shynqoja, Kókjal Baraq syndy azamat-erdiń asyldary eken.
Bir joly Kókjal Baraq pen Týma Shynqoja ekeýi myń áskermen baryp, Alataýdaǵy qyrǵyzdy shabady: qul alyp, kúń alyp, mol oljamen qaıtady. Biraq osy kezde qyrǵyz áskeri de Aqsý, Shymkent mańaıyndaǵy qońyratty shabýǵa daıyndalyp jatsa kerek. Olar Alataýdy qazaq áskeri shapty degendi estip, artynan qýady. Aqyry, Shý ózeni boıynda qýyp jetip, qazaq áskerin túgel qyryp, basyn alypty. Qolbasy Baraq pen Shynqoja da jaý qolynan qaza tabady. Sonda qyrǵyzdyń Nádir bala men Sadyr bala degen batyry: «Kókjarly Kókjal Baraqty aldym, jalǵyz kózdi Qaraqty aldym» dep maqtanysypty. Qazaq áskerin talqan qylǵanymen qoımaı, qyrǵyzdar Aqsý, Shymkenttegi qońyrattardy da shaýyp, eline qaıtypty. Keterinde Shý ózeni jaǵasyna bir bas, bir shymnan qalap, munara turǵyzypty.
Bul habar Abylaıǵa jetken soń han haharyna minip, qyrǵyzdan ósh alýǵa attanbaq bolady. Osy kezde Abylaıdyń úsh áýlıesiniń biri Jalańash baba eken. Ony jurt Jalańash áýlıe dep te ataǵan. Onyń «jalańash» atanýy beker emes. Naýqasty emdeıtin kezde táýip aldymen ózi tazaryp, keıin keýdesindegi kıimin sheship tastap jumysyn bastaıdy eken. Ol kóripkel retinde de Abylaıǵa qyzmet etken eken. Atap aıtar bolsaq, jońǵarmen jaýgershilik jyldarynda aldaǵy kúndi boljap, jaýǵa shabar sátti kúndi dál belgileı bilgen degen derekter bar. Abylaı han ár urysqa osy áýlıeniń batasyn almaı attanbaıdy eken. Bul joly da joryqqa shyǵar aldynda han batagóı danany izdetedi. Biraq ol qashyp ketken bolyp shyǵady. Aqyry ol Ertis ózeniniń jaǵasynda jalǵyz aǵash túbinde otyrǵan jerinen tabylady. Onyń qashyp ketýiniń syry nede ekenin suraǵanda: «Kápirge atar jalǵyz oǵym bar edi, musylmanǵa atpaıyn dep edim» dep jaýap beripti. Onyń bul sózin estigen Abylaı: «Musylman musylmannyń etin ıtke jegizip, basynan kelle munara turǵyzyp, osynsha qorlaı ma eken? Júrmeseń Qudaı aldynda dostyq haqymdy keshpeımin», - dep, ony joryqqa birge barýǵa kóndiripti. Osylaı «súmbile týyp sumpıyp, at semirip kúmpıgen» shaqta (tamyz aıy - red.) Alataýdyń basyndaǵy jaılaýynan qyrǵyzdardyń túsip kele jatqan sátin ańdyp, Abylaı bastaǵan úsh júzdiń basty batyrlarynyń qoly manaǵy munaranyń basyna kelip toqtapty. Abylaı adam basynan turǵyzylǵan munarany kórip, qaıǵydan kókiregi qars aıyrylyp, moınyna kisesin salyp, aza tutypty. Astyndaǵy boz jorǵasyn kún batysqa qaratyp baýyzdatyp, etin taratypty.
Han Shýdyń boıyna túsken el bolsa bilip qaıt dep jibergen elý kisi sholǵynshylary bir taıpa eldi shaýyp, biraz adamdy qolǵa túsirip ákeledi. Abylaı sonyń ishinen ekeýin sol kezdegi Qyrǵyzdyń tóresi Átekege jiberip, olarǵa myna sózdi aıtýdy tapsyrady: «Onyń bir jylǵy tólin men aldym, meniń bir jylǵy tólimdi ol aldy. Qumar tarqap, kek bitetin bolmady. Úsh kúnge sheıin osy Keldi muranyń (Kelle munara - red.) túbinde tosamyn, kelip ne meniń qanyma birjola ol toıyp ketsin, ne onyń qanyna men toıyp keteıin».
Úshinshi kún degende Nádir bala, Sadyr bala batyrlary bastaǵan Áteke tóreniń qoly kelip jetedi. Kele oq jaýdyryp, Abylaıdyń áskerin shatyrlarǵa qýyp tyǵady. Osy kezde han Jalańash bababan aqyl suraıdy. Jalańash áýlıe: «Sáske kóterilgenshe ol atsa da sen atpa. Ol shapsa da sen shappa. Seniń oǵyń olarǵa sáske kóterilgen soń darıdy. Osy kúngi saǵat olarǵa aýyp tur. Qyrylǵanyń qyryl da, qalǵanyń orynyńda tura ber», - deıdi. Abylaı mejeli ýaqytqa deıin amaldap, tynystaı turý úshin Qoralas uly Er Jaýǵash esimdi jigitti elshilikke jiberedi. Qyrǵyzdar jaǵy Abylaıdyń «Eldeseıik, Shý, Talasty bir jaılaıyq» degen sózine kónbeıdi, bitimge kelmeıdi. Biraq, Qoralas uly Er Jaýǵash ketken soń qyrǵyz tóresi Áteke: «bitimge kelsek keleıik, súıengen piri kúshti eken» dese de, batyr Nádir bala bolmapty. Oǵan Áteke ókpelep, eki myń áskerimen bólinip, eline qaıtyp ketipti.
Osy kezde sáske de bolypty. Jalańash baba bir ýys topyraqty jaýǵa qaraı shashyp jiberip, «al endi shabyńdar» depti. Aqyry bul shaıqasta qyrǵyz áskeri oısyraı jeńilip, qyrǵynǵa ushyrapty.
Eskerte ketetin bir jaıt, professor Temirbek Qojakeev kezinde «Qazaq ádebıeti» gazetine shaǵyn pikir jazyp (17.04.1992), biz tarqatyp otyrǵan «Jalańash baba» maqalasyndaǵy Qoralas uly Er Jaýǵash emes, Qyrbasuly Er Jaýǵash ekenin, onyń Qoralas rýynan shyqqanyn aıtypty.
Derekterge súıensek, biz sóz etip otyrǵan Jalańash áýlıeniń azan shaqyryp qoıǵan aty - Qoılybaı. Syr boıynda dúnıege kelgen. On úsh jasynan bastap áýlıe atanǵan. Urysta jaraly bolǵan Abylaı hannyń áskerlerin emdep-jazatyn bolǵan. Ózi úsh aǵaıyndy bolǵan, birinshi aǵasy Túgel, ekinshi aǵasy Kúshmán batyr eken. Qobyz tartyp, halyq emshisi bolǵan kisilerge aqylyn aıtyp, uǵyndyryp júrgen. 71 jasynda dúnıeden ótipti.
Sultanmahmut Toraıǵyrov alǵash Jalańash baba týraly derekterdi áldebir Qurban qajy esimdi qarııanyń aýzynan jazyp alǵan eken.
Erbol JANAT