Abý-Greıb túrmesiniń burynǵy tutqyndary 42 mıllıon dollar aldy
Burynǵy úsh tutqynnyń árqaısysy densaýlyǵyna keltirilgen shyǵyn úshin 3 mıllıon dollar, moraldyq shyǵyn úshin 11 mıllıon dollar ótemaqy aldy.
Sýhaıl ál-Shımarı, Salah ál-Edjaılı jáne Asad ál-Zýbaı alǵash ret 2008 jyly sotqa shaǵym túsirgen, biraq is keıinge shegerilgen. Birinshi sot protsesi aǵymdaǵy jyldyń sáýir aıynda ǵana ótti. Onda sot alqasy biraýyzdan sheshimge kele almady.
2004 jyly AQSh áskerıleriniń Abý-Greıb túrmesindegi tutqyndardy aıaýsyz azaptaǵany belgili boldy. Ol Iraktaǵy AQSh bastaǵan koalıtsııaǵa qarsy qylmys jasady dep aıyptalǵan adamdardy qamaýǵa aldy.
Eń aýyr zań buzýshylyqtar 2003 jyldyń qazany men jeltoqsany aralyǵynda, ıaǵnı AQSh terrorızmge qarsy jahandyq soǵystyń bir bóligi retinde Irakqa alǵash ret basyp kirgennen birneshe aı ótken soń oryn aldy.
AQSh terrorıstik toptarmen, sonyń ishinde «Ál-Kaıdamen» baılanysy bar kúdiktilerdi izdep, jaýap alýǵa tyrysqanda, Abý-Greıb áskerı polıtsııa mekemesi boldy.
Tergeý nátıjesinde AQSh qarýly kúshteriniń basshylyǵy áskerılerdiń keıbir áreketteri Jeneva konventsııalaryn buzǵanyn moıyndady. Tutqyndarǵa qııanat jasaǵany úshin 11 áskerı qyzmetker sotqa jiberildi. Abý-Greıbtegi tergeýshilerdiń ádisteri týraly jarııalanymdar amerıkalyq BAQ-ta keń rezonans týdyrdy. Ol kezde CACI Premier Technology kompanııasy Abý-Greıbte de jumys istegen azamattyq tergeýshilerdi jaldady. CACI Premier Technology kompanııasy Vırdjınııa shtatynyń Reston qalasynda ornalasqan.
Baǵdadtyń ortalyq ızolıatory dep te atalatyn Abý-Greıb 2014 jyly jabylǵan bolatyn.
Buǵan deıin Irak arnaıy qyzmeti Iraktaǵy "Islam memleketi" (IM) tobynyń (Qazaqstanda tyıym salynǵan uıym - red. eskertpesi) basshysyn, sondaı-aq taǵy segiz qolbasshyny joıǵany habarlanǵan bolatyn.