Ábý-Dabıde Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı Qazaqstan kınosynyń kúnderi ótti
Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı Ábý-Dabıdiń «Manarat as-Saadııat» mádenı ortalyǵy kınoteatrynda Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılmniń» týyndysy «Abaı. Ómirbaıany men shyǵarmashylyǵy» atty derekti fılmi jáne «Qunanbaı» kórkem fılminiń kórsetilimi aıaqtaldy. Úsh kúnge jalǵasqan qazaq kınosynyń kúnderi aıasynda arab jurtshylyǵy Abaıdyń shyǵarmashylyq murasymen tanysyp, qazaqtyń uly oıshylynyń danalyǵyna tánti boldy.
Mańyzdy mádenı sharaǵa Ábý-Dabı qalasynyń Mádenıet jáne týrızm departamenti, Ámirlikterdiń Syrtqy ister jáne halyqaralyq yntymaqtastyq mınıstrligi, dıplomatııalyq korpýs ókilderi men qoǵam qaıratkerleri, sondaı-aq qala turǵyndary, olardyń arasynda osy elde jumysyn jasap, joǵary bilimin alyp jatqan qazaqstandyqtar shaqyryldy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Birikken Arab Ámirlikterindegi Elshisi Madııar Meńilbekov qazaq ádebıetine, Abaıdyń ómirbaıanyna qyzyǵýshylyq tanytyp, qazaqstandyq kınony tamashalaýǵa kelgen qaýymǵa alǵysyn bildirdi. Onyń aıtýynsha, bul is-shara kópshilikke qazaq halqynyń tarıhy men mádenıetin bilip-tanýǵa, eki halyq arasyn ári qaraı jaqyndastyrýǵa zor yqpal etip, Abaı dáriptegen joǵary qundylyqtar men murasyn sheteldik jurtshylyqqa kınonyń tilimen jetkizdi.
Sondaı-aq, qazaq kınosynyń kúnderi aıasynda «Qazaq bıi» (rej. A. Sadyqova, Ǵ. Nasyrov), «Qazaq handyǵy. Altyn taq» jáne «Almas qylysh» (rej. R. Ábdirashev), «Elbasy joly. Astana» (rej. A. Sataev), «Ámire» (rej. Dj.Vespa) fılmderi Ámirlikter kórermenine jol tartty.