Ábish Kekilbaevtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan entsıklopedııanyń 3-tomy jaryq kórdi
Jıyn barysynda fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor «Arys» baspasynyń dırektory, entsıklopedııa avtory Ǵarıfolla Ánes óz pikirin bildirdi.
«Aldymen búgin tusaýy kesilip jatqan bıblıografııa jaıly aıtýymyz kerek. Bul Ulttyq kitaphana bıblıografııasynda daıyndaldy. Eń alǵash entsıklopedııa úsh tom bolyp jaryq kórdi. Halyqtyń suranysynyń kóptigine baılanysty kitap tez tarap ketti. Birinshi tomy Ábish Kekilbaevtyń shyǵarmashylyǵyna arnaldy. Bul tomǵa 13 áńgimesi, 10 povesi, 3 romany, «Abylaıhan pesasy», 660 maqalasy kirgen bolatyn. Ekinshi tomy jazýshynyń ómiri men ortasyna arnalǵan. Bul tomda Ábish aǵanyń dúnıege kelgennen o dúnıege attanǵanǵa deıingi barlyq ómirindegi kún-kúnimen, aı – aıymen barlyq shyǵarǵan eńbekteri, aıtylǵan pikirler, saparlar barlyǵy jazylady. Bizdiń paıymdaýymyzsha, bul ekinshi tom Qazaqstannyń 1950 – 1960 jyldyq mádenı ómirin qamtıdy. Entsıklopedııanyń aty Ábish Kekilbaev bolǵanymen, entsıklopedııa 1950 – 1960 jyldardaǵy sovet zamanyn sýretteıdi. Mýzyka ónerinde Shámshi Qaldaıaqovtyń mýzyka ónerine úles qosýy, Qyz Jibek fılminiń túsirilýi, qajet bolsa Nursultan Ábishuly sııaqty saıasatkerdiń shyǵýy - bul 1960 jyldaǵy oqıǵalar. Ábish Kekilbaev osy 1960 jyldyń basy-qasynda boldy. Tek qana jazýshy emes, qazaq rýhanııatyn da jylt etken jańalyqtyń bárine óziniń synı kózqarasyn aıtyp otyrǵan. Entsıklopedııanyń 3-tomynda qalamgerdiń naqyl sózderi toptastyrylǵan», - dedi Ǵarıfolla Ánes.
Mamandardyń aıtýynsha, bolashaqta kitap tek qazaq emes, basqa tilderde de jaryq kóredi.
Ábish Kekilbaevtyń ómirden ozǵanyna eki jyl bolsa da Qazaqstannyń túkpir túkpirinde jazýshynyń 80 jyldyǵyna baılanysty «Ábish Kekilbaev álemi» aıasynda túrli sharalar atalyp ótip jatyr.
Aıtýly dataǵa baılanysty Almaty qalasynda Ábish Kekilbaevqa arnap kóshe aty berildi. Óziniń týǵan jeri Mańǵystaý oblysynda mýzeı ashylyp, eskertkish qoıyldy.