Ábdiǵapar han Kenesarynyń strategııasyn paıdalanǵan ba?
Ábdiǵapardyń han saılanýy
«Dala akademıgi» atanyp ketken jýrnalıst Bógetbaı Álmaǵambettiń jazyp ketken derekterine súıensek, Ábdiǵapar men Amangeldi kóterilis basyna ózderiniń bedeli, aqyl-parasaty arqyly keldi.
«Sol bir qıyn-qystaý kezeńde qalyń el kimniń eteginen ustaýdy ekshemeı qalǵan joq. Qazaq dástúri boıynsha Ábdiǵapardyń arǵy atasy - Nııaz bıdiń han atanýy, Amangeldiniń atasy Imannyń Kenesarynyń oń qoly bolǵany eskerilmeı qalǵan joq. Ábdiǵapar men Amangeldini bir-birinen bólýge bolmaıdy. Biraq, dushpandary olardy aıyryp, mert etti. Keshegi taptyq ıdeologııa bul ajyrasýdy tarıhı, ǵylymı turǵyda tereńdete tústi», - dep jazady «Torǵaıdaǵy azattyq kóterilisi» kitabynda.
Sonymen, ádilettikti qorǵaý úshin bıliktiń kerektigin túsingen Ábdiǵapar 1908 jyly bolystyqqa ótken. Patsha ákimshiligi qazaqtarǵa budan artyq bılikti bermegen. Bul jumysta júrgender patsha ákimderiniń aldarynda qurdaı jorǵalap, aıtqandaryn eki etpeı oryndaýy kerek-ti. Alaıda, óz erkimen júrip, moıyn burmaıtyn Ábdiǵapardy kóp uzamaı bolystyqtan bosatty. Ábdiǵapar daýly máselelerge qatysyp, halyqtyń qamqorshysy boldy. 1911-1912 jyldary Aq bıdaıyq kedeıleriniń egistik alqabyn qorǵap qaldy. 1914-1915 jyldary ol Reseıdiń túndik basyna tóleıtin salyqty, baılardyń «moınyna» ilgizdi. Jurt bul kezeńdi «Baı-salyq» dep ataǵan desedi.
Ábdiǵapar tamyz aıynyń basynda «Qoǵa» degen jerde ár bolysta jınalǵan top basshylarymen bas qosyp aqyldasty. Buǵan 500 sarbazymen Iman batyrdyń nemeresi Amangeldi, 1000 jigitimen Jáýke batyrdyń uly Opmanbek aqsaqal, 1200 jigitpen Aqqum, Qaraqoǵa bolystarynan Karboz Qabaquly keldi. Sonymen sarbazdardyń sany 6000-ǵa jetken bolatyn. Osy tusta hannyń nemeresi Qabden Qalıulynyń deregin keltireıik:
«Carbaz basshylary aýyzeki Ábdiǵapardy han atady. Ábdiǵapar jınalǵan jastarǵa mynany túsindirdi: «Patshanyń Jarlyǵyna baǵynbaý, oǵan qarsy shyǵý, patsha úkimeti oǵan qarsy shara qoldanady, qarýly ásker jiberip kóterilisshilerdi qyryp-joıyp, tártipke keltirgenshe qýǵyndaıdy. Orys memleketi qarýlanǵan alyp memleket, onyń áskerimen shaıqasý ońaı emes. Biz birinshiden, ásker tártibin oryndaıtyn sarbazdar tobyn qurýymyz kerek. «Sarbaz» dep qolyna qarý alyp, patshaǵa qarsy shyqqan adamdy aıtady, onyń alǵashqy uıasy 10 adamnan quralatyn bolady».
Ábdiǵapar han halqymen birge patsha Jarlyǵyna qarsy shyǵyp, birde-bir azamatyn soǵys jumysyna jibermedi. Torǵaı ólkesinde alǵashqy demokratııalyq memlekettiń úlgisin jasady. Keshegi «tentek» atanǵan Amangeldi, Ýáli, Keıki sııaqty inileriniń arqasynda patsha jazalaýshy áskerlerine qarsy júrgizgen shaıqastardyń birde-birinde jeńis bermegen, qarsy shyqty. Doǵal-Úrpektegi soǵysta, zeńbirekpen, oqshasharlarmen qarýlanǵan polkti kúırete jeńgen. Polkovnık Týrgenev Bas shtabtyń tapsyrmasyn oryndaı almaı Torǵaıǵa oralǵan.
1926 jyly shyqqan «Aýyl» gazetindegi bir maqalada Ábdiǵapardyń «Qasha urys salyp, patsha qulaǵansha amaldaımyn» degen sózi keltiriledi. Bógetbaı Álmaǵambettiń deregine qaıta oralsaq, Ábdiǵapardyń bul ustanymy Kenesary hannyń strategııasy, taktıkasyna uqsas.
«Reseıdiń ishki jaǵdaıynan habardar kóterilis basshylary muny belgili bir negizge súıene aıtqan. Sheshýi mańyzdy bolǵan Doǵal shaıqasy aldynda Ábdiǵapar, Amangeldi sarbazdar bekinetin oryn izdep, Ulytaýǵa adamdar attandyrǵan. Patsha áskeri keledi degen joldarǵa sol jaqtaǵy bolystardyń sarbazdary qoıylǵan», - dep jazdy jýrnalıst-jazýshy.
Han qazasy haqynda
Ábdiǵapar 1918 jyly naýryzda Orynborda Patsha úkimetiniń І-sezine qatysty degen derek bar. Sol jyly sáýir, mamyr aılarynda ótken eldi keńestendirý, ıaǵnı, aýyldyq, bolystyq úkimet oryndaryn saılaýǵa aralasty. Ábdiǵapar men Amangeldiniń arasyndaǵy renish, arazdyq ta osy saılaý kezindegi bir kiltıpannan bastaldy. Biraq, Bógetbaı Álmaǵambet Ábdiǵapardyń Keńes ókimetiniń saıasatyn júrgizýden bas tartqanyn jazdy.
1919 jyldyń 12 jeltoqsanynda Qazaq revkomy Amangeldi Imanovtyń óltirilgenin habarlady. Ábdiǵapardy jazalaý sodan keıin bastaldy. Bul ýaqytta ol Qaratorǵaı men Jylanshyq arasyndaǵy Kókóleń qonysynda bolǵan. Torǵaıdan jiberilgen 25-30 adamdyq qarýly top Baqytjan Baqtygereev degen komandırdiń basshylyǵymen 24 jeltoqsanda Ábdiǵapar jatqan qosynǵa keledi.
«Ábdiǵapar bul toptyń ne úshin kelgenin bile tura taı soıyp, et asady. Baqtygereev Ábdiǵapardy eki ret Revkom aldyna jaýap berýge shaqyrǵan. Úshinshi kelgen kezde olar kónbegen handy atyp ketken. Qarýly topty jibergen Álibı Jangeldın ekeni túsinikti», - deıdi Bógetbaı Álmaǵambet.
Ábdiǵapar alashordashylar tobyna qosylmady, bolshevıkterdiń sharýalar memleketine qarsy bolmaǵan, soǵan qaramastan qyzyl áskerler qolynan qaza tapty. Urpaqtary «han tuqymy» retinde aıaýsyz qýǵynǵa ushyrady.
Aǵaıyn týystary han denesin óziniń atamekeni - Jańaqalaǵa ákelip eleýsiz jerlegen. Kóptegen jyldar Ábdiǵapar aty atalmaı ardaqty azamatqa qııanat jasalyp keldi. Táýelsizdik alǵannan keıin ǵana Ábdiǵapar aqtaldy, derekter jaryqqa shyqty.
Qazaqstannyń kıeli oryndar kartasyna enip otyrǵan Ábdiǵapar hannyń kesenesi Arqalyqqa qaraıtyn Qaratorǵaı aýyldyq okrýigindegi Kórtoǵaı eldi mekeninde ornalasqan.