Abaıtanýshy Qaıym Muqamedhanulynyń týǵanyna - 100 jyl (FOTO)

Foto: None
ALMATY. QazAqparat- Búgin, Qazaq KSR Ánurany mátininiń avtory, ataqty abaıtanýshy ǵalym, shákárimtanýdyń negizin qalaýshy, tekstolog, ustaz, aqyn, jazýshy, dramatýrg, qoǵam qaıratkeri, UOS ardageri, KSRO Jazýshylar odaǵynyń múshesi, ádebı aýdarmashy, Semeıde Abaıdyń murajaıyn uıymdastyrýshy, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń jáne Halyqaralyq Abaı akademııasy (London) Altyn medaliniń ıegeri Qaıym Muqamedhanulynyń týǵanyna 100 jyl toldy.

Qaıym Muqamedhanuly 1916 jyly 5 qańtarda Semeıde týǵan.

1943 jyly 27 jasynda aqyndar arasynda uıymdastyrylǵan baıqaýda jeńimpaz atanyp, Qazaq KSR Ánurany mátininiń avtory atandy. Ánurannyń mýzykasyn jas kompozıtor Muqan Tólebaev jazdy.

1940 jyldan KSRO Jazýshylar odaǵynyń múshesi boldy.

Qaıym Muqamedhanuly túpnusqa ıesiniń oıyn tereńnen tanıtyn sheber aýdarmashy. Onyń uzaq jyldar boıy ǵylymı, ádebı shyǵarmashylyq jáne ustazdyq eńbegi joǵary baǵalanyp, «KSRO halyqqa bilim berý isiniń úzdigi», «Qazaq KSR aǵartý isiniń úzdigi» belgilerimen qurmet gramotalarymen nagradtalǵan.

Qaıymnyń ádebıet tarıhyna qosqan úlesi orasan zor. Sonyń ishindegi jyraýlar ádebıeti jónindegi ómirbaıandyq zertteýler men tekstologııalyq salystyrýlary bul saladaǵy kóptegen kómeski jaılardyń betin ashyp, tyń derekter men sony pikirler túıindeýge negiz qalady.

Qaıym Muqamedhanulynyń ǵylymı-zertteý eńbekteriniń kóbi ádebı-ólketaný baǵytynda boldy. Qazaq ádebıetinde ólkelik ádebıet tarıhynyń qolǵa alynyp, zerttele bastaýyna Muhtar Áýezov uıytqy bolsa, Qaıym Muqamedhanuly óziniń ǵylymı shyǵarmashylyq jolynda únemi osy baǵytty nazarda ustaǵan. Onyń tarıhı shyndyqty burmalamaı, derekterdi naqtyly dáleldermen bergen maqalalarynyń sany 400-den astam. Al, jalpy ǵylymı eńbekteriniń sany 500-den asady.

1940-shy jyldary Qazaq KSR Ǵylym akademııasyna Abaı men Shákárimniń belgisiz óleńderin, sondaı-aq batyrlar jyry, alashordashylar týraly tyń materıaldar ótkizgen.

Belgili áýezovtanýshy ǵalym Tursyn Jurtbaı óziniń «Qaısar ǵalym» degen maqalasynda: «Qaıym Muqamedhanuly - Abaı óleńderin jınaýshy, Abaı murasynyń jazylý, basylý tarıhyn zerttegen ıstorıograf, úsh-tórt basylymyna túsinikteme jazǵan bıblıograf, Abaı shyǵarmalarynyń durys jazylýyn júıelegen tekstolog, Abaı jáne onyń aqyndyq dástúri haqynda monografııalyq eńbek jazǵan teoretık, sol zamandaǵy qoǵamdyq qarym-qatynastardy zerttegen tarıhshy, sol dáýirdegi ádebı nusqalardy, el aýzyndaǵy óleń-jyrdy, áńgime-ańyzdy qaǵazǵa túsirgen folklorıst», - dep baǵa bergen.

Qaıym Muqamedhanuly sonymen qatar, Qazaq Keńestik Entsıklopedııasynyń barlyq 12 tomyna ǵylymı túsiniktemeler jazyp, qate jerlerin túzegen.

Ol sondaı-aq, qazaq aýyz ádebıeti, ejelgi dáýir ádebıeti, jyraýlyq ádebıet ókilderiniń ómiri men shyǵarmashylyǵy, ádebı baılanystary týraly 300-den astam ǵylymı maqalalar jazǵan. Ol dramatýrgııa salasynda da qarymdy eńbek etip, kóptegen pesalar jazdy. Qaıymnyń «Tolqyn» (1994j.), «Maıdannan maıdanǵa» (1947j.), «Komıssar Ǵabbasov» (1960j.), «Er Bilisaı» (1974j.) pesalary kórkemdik jáne tarıhı shyndyqty tutastaı alyp, oqıǵa jelisiniń ótkir qurylýymen erekshelenedi.

2010 jyly Semeıde Qaıym Muqamedhanulyna eskertkish ornatyldy. Óziniń turǵan úıine de eskertkish taqta ornatylǵan.

Qaıym Muqamedhanuly 2004 jyly 88 jasynda Semeı qalasynda dúnıe saldy.

Seıchas chıtaıýt