«Abaıtaný» kýrsy jaratylystaný ǵylymdary salasynda da oqytylýy kerek – Murat Sabyr

ORAL. QazAqparat – Uly Abaıdyń halyqqa berer taǵylymy eshqashan taýsylmaq emes. Osy oraıda batysqazaqstandyq ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Murat Sabyr óz oı-tolǵamdarymen bólisti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Onyń aıtýynsha, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı – rýhanı reformator» maqalasy Abaıtanýdyń jańa qyrlaryn kórsetýimen qundy.

10 tamyzdyń «Abaı kúni» bolyp belgilenýi – toı toılaıtyn kún emes, oı oılaıtyn, ózimizge ózimiz esep beretin kún.

Abaı óz tusynda qazaq qoǵamynda saıası reforma men ekonomıkalyq reformardan buryn rýhanı reforma kerek ekenin túsingen. Ultty synaı otyryp, durys jolǵa túsýge shaqyrǵan. Adam kapıtaly – qoǵamnyń negizgi qozǵaýshy kúshi. Adam kapıtaly – azamattardyń kásipqoılyǵy, bilimi, densaýlyǵy ǵana emes, jan saýlyǵy, ishki saraıynyń túzýligi, rýhanı baılyǵy. Adam túzelmeı, qoǵam túzelmeıdi. Qoǵam túzelmeı, memleket órkendemeıdi. Ár adam óz basynyń minin bilse, bile turyp túzelýge umtylsa nur ústine nur bolar edi.

-Elimiz táýelsizdik alǵannan keıin áýeli ekonomıka, sosyn saıasat dep júrgenimizde, ıntelektýaldy ult, Abaısha aıtsaq, «tolyq adam» qalyptastyrýdy kóleńkede qaldyryppyz. Kedeı baıǵa jetem dep, baı qudaıǵa jetem dep dúnıe boqty qýyp kettik. Qosshymyz toıqumar, basshymyz jemqumar bolyp aldy. Eshteńeniń baıybyna barmaı sóz qýatyn, báleqor saıasatqumarlar kóbeıdi, - deıdi ǵalym.

Memleket basshysy maqalasynda «Azamattarymyzdyń arasynda jal­qaýlyq pen sózýarlyq jıi kezdesetini qynjyltady. Bular burynǵysha toı­qumarlyqtan tartynbaı, kúndelikti tynymsyz tirlikti dáripteýdiń ornyna, árbir qoǵamdyq oqıǵadan saıası astar izdeıdi de otyrady», -deıdi. Myna almaǵaıyp dúnıede aspan astynda qazaq eli bolyp ómir súrý úshin táýelsizdigimizdi kúzetý paryz. «Bodandyqta ókinish kóbeıse, bostandyqta jaýapkershilik kúsheıetinin túsinbegimiz» shart (Á.Kekilbaev).

Jańylǵandardy, asqan men tasqandy toqtatatyn, týra jolǵa salatyn, bet túzeıtin qubylasy – Abaı joly, hakim kórsetken bes asyl is: talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym. Memleket basshysy Abaı aıtqan «bes dushpannan» arylyp, bilim, tárbıe, kásip, yntymaq máselesin oıshyl kórsetken baǵyt-baǵdarmen qoǵamnyń negizgi qozǵaýshy kúshine aınaldyrý eldik múdde ekenin alǵa tartady. Baqyt, bereke yntymaq, birlikte ekeni daýsyz.

«Prezıdenttiń «Abaıtaný» kýrsyn usynýy asa ózekti. Bul álemdik deńgeıde túrkitanýdyń, ulttyq deńgeıde qazaqtanýdyń ajyramas salasy. «Abaıtaný» ǵylymı kýrsy JOO-da tek gýmanıtarlyq salada ǵana emes, jaratylystaný ǵylymdary salasynda da oqytylýy kerek. Bolashaq ınjener de, munaıshy, ǵaryshker de ulttyq rýhta tárbıelenip, ulttyq sanasy sáýlelense ǵana jahandanýdan qoryqpaýǵa bolady. «Ultqa qyzmet etý bilimnen emes, minezden» (Á.Bókeıhanuly). Minezdiń tamyry – ulttyq sana, rýh. Rýh ana tilge, ata dástúrge, ulttyq óner men ádebıetke súıenedi. Sodan baryp elim degen er týady. Máńgilik elge Abaımen barsaq, bereke, birligimiz artyp, eldigimiz saqtalady», dep túıindedi oıyn Murat Bókenbaıuly.