Abaıdyń «Adamzattyń bárin súı» deıtin danalyǵy Qytaı oqyrmanyna da etene jaqyn - Ákpar Májıtuly
- Ákpar Májıtuly, Qazaqstanda jyl saıyn 10 tamyz kúni uly aqyn Abaıdy ulyqtaý maqsatynda is-sharalar ótedi. Abaı sekildi ult abyzyn Qytaı qoǵamyna etene tanystyryp júrgen tulǵasyz. Sizderde, Beıjińde Abaıdy eske alý, ulyqtaý sekildi mádenı is-sharalar óte me?
- Bıylǵy 10 tamyz - uly Abaı atamyzdyń 178 jyldyǵy, sondaı-aq biz úshin de, jalpy álemdegi qazaq halqy da tórtinshi ret kezekti Abaı kúnin atap ótedi. Men osy aıtýly kúnmen barlyqtaryńyzdy shyn júrekten quttyqtaımyn. Beıjińde «Chaoıan» degen ortalyq saıabaq bar. Atalǵan saıabaqtyń ishinde «Jın Taı» dep atalatyn úlken mádenıet úıi bar. Sol mádenıet úıiniń aldynda uly Abaıdyń músini qoıylǵan. Keıingi jyldary 10 tamyzda Qazaqstannyń Beıjińdegi Elshiligi men «Jın Taı» mádenıet úıi birlesip, Abaıdy eske alý is-sharasyn ótkizip keledi. Onda beıjińdik stýdentter uly aqynnyń óleńderi men qara sózderin oqıdy. Onyń bári, árıne qytaı tiline men aýdarǵan óleńder, áńgimeler. Sondyqtan Beıjińde de Abaıdyń týǵan kúni óz deńgeıinde atalyp ótiledi deýge bolady.
- Siz Abaıdyń qara sózin, óleńderin qytaı tiline aýdarǵan myqty aýdarmashy retinde qazaqqa da, qytaıǵa da teńdeı tanyldyńyz. Uly aqynnyń shyǵarmalaryn aýdarý ıdeıasy qalaı týdy. Sol týraly qysqasha aıtyp berseńiz...
- Men 1994 jyly Beıjińdegi «Ulttar baspasynyń» usynysy boıynsha Abaıdyń qara sózderin aýdardym. Ol aýdarmam 1995 jyly Beıjińdegi atalǵan baspadan kitap bolyp basylyp shyqty. Sodan shamamen 15-20 jyldan keıin, Abaıdyń óleńderin tárjimalap shyqtym. Al 2020 jyly tamyzda «Abaı» degen atpen meniń aýdarmam (ishinde qara sózderi men óleńderi de bar) «Jyjań» degen baspadan qytaı tilinde jınaq bolyp basylyp shyqty. Osy jumystarymyz arqyly qytaılyq oqyrmandar uly aqynnyń shyǵarmalarymen tereńirek tanys bola tústi dep oılaımyn. Jalpy aýdarma degen altyn kópir ǵoı. Qytaı tiline tárjimalanǵannan keıin eki jaǵada otyrǵan eldiń mádenıeti, ádebıeti bir-birine jaqyndap, tanystyǵy arta tústi dep aıtýǵa bolady. Abaı shyǵarmalaryn aýdarýym eki eldiń dostyǵyn nyǵaıtýda, birine-birin jaqyndatýǵa az da bolsa ózindik septigin tıgize bastady dep oılaımyn.
- 1995 jyly Abaı Qunanbaıulynyń qara sózderin dýnzý ultynyń jazýshysy, aýdarmashy Sý Joýshıýn orys tilinen hanzý tiline aýdarypty. Bul jumysty Siz qazaqsha túpnusqaǵa saı aýdaryp bekitken ekensiz. Bizge qara sózdi orys tilinen aýdarǵan Sý Joýshıýn myrza týraly málimetter bere ketseńiz. Sondaı-aq, Sý Joýshıýn myrzany Abaı shyǵarmasyn aýdarýǵa qyzyqtyrǵan ne nárse eken degen de oıymyz bar...
- Dýnzý jazýshysy, aýdarmashy Sý Joýshıýn myrza ekeýmizdiń aramyz jaqyn ótken adam edi. Sý Qytaı Jazýshylar odaǵyna múshe bolǵanda ony odaqqa tanystyrýshy bolǵan edim. Ol orys ádebıetinen kóptegen shyǵarmalardy qytaı tiline aýdarǵan jazýshy. Sý Joýshıýn myrza 1992 jyldan bastap Qytaıdaǵy Qazaqstan Elshiliginde 2 jyldaı ýaqyt qyzmet istegen. Sol kezde Abaı shyǵarmasymen tanysyp, Abaıdyń qara sózderin orys tilinen qytaı tiline aýdarypty. Sol aýdarmasyn «Ulttar baspasyna» bergen eken. Atalǵan baspanyń redaktorlary qytaı tilindegi nusqasyn oqyp, ony túpnusqasymen salystyryp kóredi. Sol kezdegi «Ulttar baspasynyń» dırektory Qalıbek maǵan telefon arqyly habarlasyp, «Sý Joýshıýnnyń orysshadan aýdarǵan nusqasy áýelgi qazaqshasynan álde qaıda shalǵaı ketken eken. Sony sen qaıtalaı qarap, óńdep beresiń be?» degen usynys aıtty. Men Sý Joýshıýnnyń aýdarmasyn oqyp shyǵyp, orysshadan aýdarǵany áýelgi nusqa arasynda alshaqtyq kóp ekenine kózim jetti. Sodan olarǵa bul aýdarmanyń ústinen qarap, óńdep shyqqannan góri, qazaqsha túpnusqadan aýdarǵan tıimdi ekenin aıttym. «Eger sender kelisetin bolsańdar qazaqshasynan tikeleı aýdaryp bereıin» dep ózderine keri usynys aıttym. Buǵan Qalıbek myrza kelisti. Sóıtip men qazaqshadan qytaıshaǵa bir aı ýaqyttyń ishinde aýdaryp shyqtym. Sony «Ulttar baspasyna» ótkizdik. Eń birinshi jolǵy aýdarýymyz osylaı boldy. Sol jazýshy, aýdarmashy Sý Joýshıýn myrza bıyl 85 jasynda 4 mamyr kúni qaıtys boldy.
- Sizdiń aıtýyńyzsha, «Abaıdyń qara sózderi» atty kitap onshaqty ret basylyp shyǵypty. Osy qaıtalanyp basylǵan kitap qytaılyq zııaly qaýym arasynda pikir týdyra aldy ma?
- Abaı shyǵarmalary qytaı tiline aýdarylǵaly beri qytaılyq oqyrmandar uly aqyn týraly tereńirek tanyp, bile bastady deýge ábden bolady. Mysal retinde aıtaıyn, 2020 jyly Qazaqstannyń Beıjińdegi Elshiliginde Hahýanjan (Abaıdyń qara sózin alǵash ret qytaıshaǵa aýdarýshy – avt.) ekeýmizge QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń atynan II dárejeli «Dostyq» ordeni tabys etildi. Sol kezde Qytaıdaǵy asa tanymal jazýshy, «Halyq ónerpazy» degen ataqty alǵan, Qytaıdyń burynǵy mádenıet mınıstri Van Men Elshilikke arnaıy kelip Abaı shyǵarmasy qytaı tiline aýdarylýyna erekshe qýanyshty ekenin aıtqan edi. Ol tipti qazaq tilinde de sóıledi. Bul qytaılyq oqyrmandar, aqyn-jazýshylar Abaıdy tanyp, bile bastaǵanynyń kóptegen mysaldarynyń biri deýge bolady.
Taǵy aıtarym, Abaıdyń «Adamzattyń bárin súı baýyrym dep» keletin danalyq oıy, tujyrymy qytaıdyń da talǵamy bıik oqyrmandaryna asa unaıdy ári etene jaqyn, tanys. Oǵan sebep: qytaı halqynyń klassık oıshyly Myńzynyń «meırimdi bolsań adamzatty súı» degen danalyǵy bar. Osy eki oıshyldyń qaldyrǵan danalyǵy keremet úndesip tur. Sol úshin de men uly aqynnyń shyǵarmasyn qytaı oqyrmandary jaqsy qabyldap jatyr dep oılaımyn.
- Ózińizdiń sońǵy kezdegi jeke shyǵarmashylyǵyńyzda qandaı jańalyqtar bar?
- Al endi ózimniń jeke shyǵarmashylyǵyma keletin bolsaq, sońǵy jyldary birneshe áńgime jınaqtarymdy jaryqqa shyǵardym. Ótken jyly Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastyń 30 jyldyǵyna oraı, Qazaqstannyń aqyn, kompozıtorlary jazǵan 30 ánin qytaı tiline aýdaryp, jaqynda «Halyq» mýzyka baspasynan kitap bolyp basylyp shyqty. 26 mamyr kúni atalǵan baspada kitaptyń tusaýkeseri ótken bolatyn. Bul tusaýkeserge joǵaryda aıtqan Van Men ustaz jáne Qazaqstannyń Qytaıdaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Shahrat Nuryshev kelip, quttyqtaý sózderin sóıledi. Jalpy mýzyka degen adamzattyń ortaq tili ǵoı. Sondyqtan dál qazirgi ýaqytta Qazaqstannan aýdarylǵan ánderime oraı jaqynda arnaıy kontsert ótkizgeli jatyrmyz. Meniń jeke basymdaǵy jańalyqtarym osylaı jalǵasýda...
- Abaıdan basqa qazaq aqyn, jazýshylarynan kimderdiń shyǵarmasy hanzý tiline aýdarýǵa bolar edi dep oılaısyz?
- Jalpy, Abaıdan basqa, osy Qytaı elindegi birqatar qazaq aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalaryn qytaı tiline aýdarǵan edim. Al qazaqstandyq qalamgerlerdiń shyǵarmalaryn Qaısha Tábárikqyzy degen qaryndasymyz tárjimalap júr. Meniń Qaıshamen aýyzsha kelisimim bar, men Abaıdy aýdaramyn, al sen basqalaryn aýdara ber degen. Sol kelisim boıynsha jumys istep kelemiz.
Sóz sońynda barsha qazaq halqyna 10 tamyz Abaı kúni qutty bolsyn aıtamyn. Bul mereke halyqtyq merekege aınalsyn, eldi qýanyshqa bóleıtin kún bolsyn, rahmet!
- Áńgimeńizge rahmet!