«Abaı tiliniń erekshelikteri» atty kitap jaryq kórdi
Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde Nemat Kelimbetov atyndaǵy Túrkitaný ortalyǵynyń bas ǵylymı qyzmetkerleri Sherýbaı Qurmanbaıuly men PhD Márlen Ádilovtiń avtorlyǵymen jaryq kórgen «Abaı tiliniń erekshelikteri» atty jańa kitaptyń tusaýkeser rásimi ótti.
Kitapta Abaı shyǵarmalaryndaǵy qazirgi qazaq ádebı tilinde kezdespeıtin nemese óte sırek qoldanylatyn morfologııalyq, fonetıkalyq jáne leksıkalyq erekshelikter anyqtalady.
Fonetıkalyq erekshelikter degende uǵyl, ulyq, tuǵry, tuǵraly, túzik jáne t.b. kóne túrik jáne qazaqtyń eski jazba tiline tán fonetıkalyq eskilikter zertteldi. Bular kóne túrik jáne qazirgi túrik-mońǵol tilderindegi derektermen salystyrylyp, olardyń eski qazaq jazba tili men qazirgi qazaq tiline qatystylyǵy jaıly tujyrymdar aıtyldy.
Sonymen qatar, qazirgi qazaq ádebı tilindegi sózderdiń Abaıdaǵy dybystyq varıanttary taldandy. Onyń ishinde aılaný, ashaý, berkiný, berkitý, bulyt/bulut, birotala, ezgú, esitý, jolǵasý, ınaný, kezegendik (kezbelik), qary (kári), qury (qur sóz), najaǵaı, sońra, súrý (súrtý, jaǵý), táńri, tul boı, ujymaq, usap, shúıinshi, ylaı, ylaý, t.b. túrinde qubylǵan nemese kerisinshe bastapqy formalarynda qoldanylǵan sózder de bar.
Fonetıkalyq erekshelikter taraýynda kirme sózderden «qazaqy» formada jumsalǵandary da taldandy, máselen kirme sózderdiń Abaı tilinde amantaý, asyq, ájettes, áz tutý, ám, beıis, bul (pul), duspan, ennataıyna kálkáýsar, qasa, pyshana, suńǵat, shyldahana, ylaj, yrza, yras, zakúnshik, lapke, málish, bııanshik, vaennoı, saldat, samarodnoı, ystarshyn ysdravaımyslıaşıı, isshót sııaqty «qazaqy» tulǵada ózgertilip jumsalýyna nazar aýdaryldy.
Kirme sózderdiń ádebı tildegiden ózgeshe ári bastapqy formasyna jaqyn túrinde jumsalýyna mán berildi. Abaıda shet tilderinen, ásirese arab, parsydan engen sózderdiń birazy sol tilderdegi negizgi tulǵalary saqtalyp qoldanylǵan. Bular da qazaq tilindegi nusqalarymen salystyrylyp zertteldi, mysaly: alal (adal), bıhabar (beıhabar), ǵafyl qalma (qapy qalma), ejtıhat (yjdaǵat), maǵlum (málim), mahrum (maqurym), mú’mın (momyn musylman), name (nama), rýza (oraza), taslım (tásilim), haq (aqy), hısap (esep), t.b.
Morfologııalyq ózgeshelikter dep atalatyn bólimde qazirgi qazaq ádebı tilinde ushyraspaıtyn (nemese óte sırek jumsalatyn) keıbir morfologııalyq formalardyń qoldanylý máselesi talqylandy. Mysaly, «mysh», «dúr», «tuǵyn/turǵan», «birlán/bilán, «daǵy», «dek», «anyń úshin/onyń úshin, t.b.
Leksıkalyq erekshelikter taraýynda aqyn shyǵarmalarynyń sózdik quramyn aktıv-passıvtigine jáne leksıkalyq qoldanystarynyń ereksheligine qaraı kónergen sózder, passıv leksıka, etnografııalyq uǵymdar, aqyn tiline tán qos sózder, frazeologızmder, maqal-mətel men aforızmder dep qarastyryldy.
«Zertteýshiler aqyn tilin kóne eskertkishtermen salystyryp zerttep, Abaı tiliniń tamyry tereńde jatqanyn dáleldedi», - deıdi túrkitanýshy ǵalym Murat Sabyr.
Zertteýshi sózin «kitap avtorlary Abaıdyń tildik tulǵa retinde qalyptasýyn kóne jazba eskertkishterinde jatqanyn kórsetti» dep jalǵastyryp, kitapty túrkologııa salasyna qosylǵan zor eńbek» dep baǵalaıdy.
«Abaı tilinen shaǵataı ádebı tiliniń elementterin izdeý Keńes kezeńinde «bos áýreshilik» dep aıtylyp, ǵalymdar aqyn shyǵarmalaryndaǵy osyndaı tustardy keń qarastyrmaǵan edi. Qolymyzdaǵy eńbek bul olqylyqtyń ornyn toltyrdy», - degen pikir bildirdi fılologııa ǵylymdarynyń doktory Qalamqas Qalybaeva.