Abaı shyǵarmalary majar tiline qalaı aýdaryldy
Ǵalymnyń pikirinshe, Abaı shyǵarmashylyǵynyń tek qazaq emes, álem ádebıetiniń rýhanı ıgiligine aınalǵany shyndyq. Ádebı baılanystardyń damýyn kórkem aýdarma, ádebıetterdiń bir-birine ózara yqpaldastyǵy men áseri, ádebı zertteý jáne syn turǵysynan qarastyrý ‒ álemdik ádebıettaný ǵylymynda ornyqqan zertteý tásili. Osynyń ishinde Abaı murasynyń majar tiline aýdarylýy da sonyń bir jarqyn kórinisi.
Alǵash ret 1956 jyly Abaıdyń «Sabyrsyz, arsyz erinshek» óleńi Dórd Radonyń aýdarmasynda majar tilinde (»Rút hencegő») Álem ádebıeti antologııasynyń IV tomynda jarııalandy.
1969 jyly majar tilinde jarııalanǵan «Qazaq ádebıetinen úzindiler» jınaǵynda qazaq aýyz ádebıetiniń týyndylarynan keıin Abaı Qunanbaıulynyń óleńderinen aýdarmalar berilgen. Aqynnyń «Jaz» óleńi ─ Imre Trenchenı Valdapfeldiń aýdarmasynda, «Jumbaq», «Kúlembaıǵa», «Qartaıdyq, qaıǵy oıladyq, uıqy sergek», «Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin», «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym» óleńderi Dórd Radonyń aýdarmasynda berilgen. Sondaı-aq Abaıdyń jeti aforızmi majar tiline aýdarylǵan.
Orys tili arqyly aýdarylǵanyna qaramastan, bul aýdarmalardyń kópshiligi sátti shyqqan. Máselen, «Qalyń elim, qazaǵym qaıran jurtym» óleńindegi oı da, obraz da shamaly aýytqýlarǵa qaramastan majar tilinde naqty, barynsha dál tárjimalanǵan. «Qartaıdyq qaıǵy oıladyq, uıqy sergek» óleńin de utymdy aýdarmalarǵa jatqyzýǵa bolady. Osy óleńdegi: «Aqyldy qara qyldy qyryqqa bólmek, Ár nársege ózindeı baǵa bermek»,- degen qos tarmaqtaǵy turaqty tirkestiń (qara qyldy qyryqqa bólý) maǵynasyn da, sol kúıinde aýdarǵan: «A bölcsek mindennek melyet fürkészik, A hajszálát is negyvened részéig …»
Qazaq eli táýelsizdik alyp, qazaq ádebıeti álem tilderine aýdaryla bastaǵanda Abaı shyǵarmalary qazaq tilinen tikeleı majar tiline aýdaryldy. Alǵash ret qazaq tilinen majar tiline aýdarylǵan qazaq aqyndarynyń óleńder jınaǵy «Dala uldary» ataýymen jaryq kórdi. Aýdarmalardyń avtory ‒ Laıosh Kórmendı. Bul jınaqqa Abaıdyń «ϴleń ─ sózdiń patshasy, sóz sarasy» (alǵashqy 3 shýmaǵy), «Senbe jurtqa tursa da qansha maqtap», «Ǵylym tappaı maqtanba!» atty 3 óleńi endi. Qysqa bolsa da, bul óleńderdi dáldigi, yrǵaq-býyn sáıkestigi jaǵynan sátti shyqqan aýdarma deýge bolady. Sebebi bul óleńderdi aýdarýǵa túrkitanýshy Ishtvan Mandokı Qońyr, Iojef Torma sekildi qazaq tilin joǵary deńgeıde meńgergen ǵalymdar kómektesken. Bul jınaqta Mahambet ϴtemisuly, Ǵalı Ormanuly, Juban Moldaǵalıuly, Syrbaı Máýlenov, Oljas Súleımenov jáne taǵy basqa aqyndardyń óleńderi de bar.
«Sonymen birge, qazaq tilinen aýdarma sabaqtarynda stýdentterimmen birge Abaıdyń qara sózderinen azdap aýdaryp, oqyp júrmiz. Biraz óleńin de majarshalaýǵa talpynys jasadyq. Alaıda Abaı shyǵarmalaryn basqa tilge sapaly aýdarý úshin sol eldiń kásibı aýdarmashylaryn, aqyn-jazýshylaryn tartý kerek, biraq bul másele qarajatsyz sheshilmeıdi.
Degenmen Abaıdyń ádebı murasy majar oqyrmandaryna az da bolsa tanys. Majar ádebıettanýshylary onyń tereń oıly, kórkem poezııasyn álemniń ataqty aqyndarynyń shyǵarmalarymen qatar qoıǵan. Majar tilindegi «Álem ádebıeti antologııasynda» Abaı esimi álem tanyǵan Baıron, Shıller, Pýshkın sekildi aqyndarmen ıyqtasyp tur. Majar ǵalymdary onyń qazaq ádebıetindegi ornyn týra tanyp, jazba ádebıettiń negizin qalaýshy retinde qabyldap, qazaq ádebıetiniń iri tulǵalaryn Abaıdyń aınalasynda zertteıdi.
Aýdarmalardyń deni keńes dáýirinde jasalsa da, Qazaqstan táýelsizdik alǵan soń majarlar qazaq ádebıetin, Abaı shyǵarmalaryn zertteýge umtylyp, qazir de zor qyzyǵýshylyq tanytýda. Býdapesht qalasynda Abaıǵa eskertkish ornatylyp, mádenı is-sharalardyń uıymdastyrylýyn majarlardyń Abaıǵa, qazaq ultyna degen zor qurmeti dep bilý kerek. Majarstandaǵy Seged ýnıversıtetiniń Altaıstıka kafedrasynda Qazaqstan elshiliginiń qoldaýymen eki ret Abaı oqýlary ótkizildi. Aqynnyń shyǵarmashylyǵy majar tiline áli de kóp aýdarylyp, ádebı zertteýlerdiń negizi bolary kúmánsiz. Aqynnyń ózi: «Bireýden bireý alyp, elge tarar. Bir kisi emes jazǵanym jalpaq jurt qoı», - dese, onyń rýhanı murasy tek qazaq emes, jalpaq jahanǵa tarady»,- deıdi Raýshangúl Muqysheva.