Abaı oqýlarynyń jeńimpazdary anyqtaldy
2017 jyldan bastap uıymdastyrylyp kele jatqan atalmysh kitaphananyń bul dástúri qoǵam arasynda Abaı murasyn nasıhattaýdy, el azamattarynyń oqý mádenıetin, ádebı talǵamyn qalyptastyrýdy kózdeıdi.
Elbasy kitaphanasynyń dırektory, professor Ámirhan Rahymjanovtyń sózinshe, zaman ózgerip, qoǵamdyq sanada kúrt sapyrylystar týǵan saıyn Abaıdyń murasy jańa qyrdan jarqyraı ashylyp, qadirin arttyra túspek. Danagóı aqynnyń shyǵarmashylyǵyn jańǵyrtýda Elbasy kitaphanasy Abaı oqýlaryn uıymdastyrýdy ıgi dástúrge aınaldyryp qana qoımaı, jastardyń oqýǵa qushtarlyǵyn oıatyp, ómirlik kózqarasyn keńeıtý maqsatynda bıyl «Abaı – 175» jobasyn iske qosty. Oıshyldyń pálsapalyq murasy arnaıy baǵdarlamamen ázirlengen semınar-trenıngter men biliktilik dáristeriniń arqaýyna aınaldy. Resmı saıttaǵy elektrondy katalogtyń kómegimen mekeme Abaı eńbekterine qoljetimdikti iske asyrdy. Oıshyldyń týǵan kúnine oraı Elbasy kitaphanasy aqynnyń rýhy men shyǵarmashylyǵyna arnap kórmeler men túrli is-sharalardy uıymdastyrýdy da ádetke aınaldyrǵan. 2016 jyly Kitaphana arhıviniń qyzmetkerleri Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Jıdebaı aýylyna saparmen baryp, Semeı qalasyndaǵy tarıh jáne ólketaný mýzeıinen, qujattaý ortalyǵynan, Abaı atyndaǵy ámbebap kitaphanadan aqparat jınap, tyń derektermen qordy tolyqtyrdy.
Búginde Abaı oqýlary elimizdiń túrli aımaqtarynan qolǵabys taýyp otyr. Úsh jyldyń ishinde marapattaý rásimine qatysyp úlgergen belgili abaıtanýshylar, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, ǵylym jáne mádenıet salasynyń syıly ókilderi bul sharanyń mańyzdylyǵyn atap kórsetip otyrdy.
Bıylǵy baıqaýda qazylar alqasynyń sheshimimen júldeli oryndar men nomınatsııalarǵa ıe bolǵandar:
І oryn – Nur-Sultan qalasynyń №2 kópbeıindi aýrýhanasy medıtsına qyzmetkerleriniń ujymy;
ІІ oryn – Semeı qalasyndaǵy fızıka-matematıka baǵytyndaǵy Nazarbaev Zııatkerlik mektebiniń 11 synyp oqýshysy Alsana Smaılova;
ІІІ oryn – Jambyl oblysy, Qordaı aýdany, Sortóbe aýylyndaǵy orta mekteptiń 3 synyp oqýshysy Karıma Lıýshanlo;
«Abaı murasyn nasıhattaýshy» nomınatsııasy – Almaty oblysy, Eńbekshi qazaq aýdanynyń Esik qalasyndaǵy V.Tereshkova atyndaǵy orta mekteptiń 2 synyp oqýshysy ıÝsýf Shırınov. Al «Eń kishkentaı úmitker» nomınatsııasynda jeńisti qanjyǵasyna baılaǵan Pavlodar oblysy, Ekibastuz qalasynyń №24 «Aınalaıyn» balabaqshasynyń tárbıelenýshisi Jiger Hasen jurttyń kózaıymyna aınaldy.
– Anammen birge Abaı atamyzdyń óleńderin súıip oqımyz. Saıystyń uıymdastyrylyp jatqanyn bilgen boıda anama qatysatynymdy aıtyp, uzaq daıyndaldym. Kórermender men qazylar alqasynyń baǵasyna rızashylyǵymdy bildiremin. Saıysqa qatysý óte unady, oǵan keler jyly da úlesimdi qosýǵa ýáde beremin, – deıdi Jigerdiń ózi.
– Jigerdiń óleń oqýǵa qushtarlyǵy 3 jasynda oıandy. Abaı shyǵarmashylyǵyna qurmeti de erte qalyptasqan. Onyń óleńderin jattaýǵa kelgende, mektep baǵdarlamasyndaǵy qysqa úzindilerdi jaratpaı, tolyq nusqasyn jattaǵandy unatady. Óleńniń áni bolsa, shyrqap oryndaǵandy jón sanaıdy. Bala túsinigine qıyndaý sózder men uǵymdardyń mánin ylǵı surap oıyna túıip júredi. 7-8 óleńin jattaǵan shaǵynda ol Abaıdyń qara sózderine kóshti. Qyzyǵy, syńary Jibekke qaraǵanda, Jigerdiń oılaý qabileti ózgeshe, aǵalyǵy bilinip turady. Ómirge kózqarasy, aqyl-parasaty Abaı murasynyń arqasynda qalyptasty desek artyq bolmaıdy. Osy tusta óskeleń urpaqty tárbıeleý isine úles qosyp jatqan Elbasy kitaphanasyna alǵysymyz sheksiz, – deıdi Jiger Hasenniń anasy Merýert Orazalına.
– Abaı murasy – qazaq halqynyń asyl qazynasy. Uly oıshyldyń qalamynan tamǵan óleń joldaryn tórt jasar balanyń aýzynan estigende kókirekti eriksiz maqtanysh sezimi kernep, boıdy óskeleń urpaqqa degen rızashylyq sezimi bıleıdi. Ádebıet estafetasynda kóptiń kózine túsip, darynymen erekshelengen qatysýshylar jylda marapattalǵanymen, bul saıysta jeńilgender bolmaıdy. Sebebi Abaı murasyn dáripteýdi mindet tutqan baıqaýdyń ár qatysýshysy sol maqsatty júzege asyryp, mańyzdy istiń oryndalýyna septigin tıgizedi. Bul – ortaq jeńis, – deıdi Kitaphana dırektory Ámirhan Rahymjanov.
«Instagram», «Facebook» áleýmettik jelisine #ElbasyKitaphanasyAbaı #AbaıdyOqımyz175 #BıblıotekaElbasyAbaı #chıtaemAbaıa175 heshtegimen shyqqan 454 posttyń 332-si qazaq tilinde, 122-si orys tilinde jarııalanǵan. Dástúrli saıysqa elimizdiń túkpir-túkpirinen, alys-jaqyn shetelden kelip túsetin ótinimniń sany jyldan jylǵa artyp keledi. Tusaýy kesilgen sátten bastap Abaı oqýlaryna 1000-nan astam adam qatysqan.
Top jarǵan jeńimpazdarǵa alǵys hattar men syılyqtar tapsyrylmaq.