Abaı oblysyndaǵy órt: qaıǵyly oqıǵanyń sebebi jáne odan qandaı sabaq alý kerek
Abaı oblysyndaǵy órt qalaı órship ketkeni jaıly
Alapat órt 8 maýsym kúni bastalǵan bolatyn. Elimizdiń aýmaǵy óte úlken bolǵanymen, ormandy alqaptyń úlesi 10%-dan sál asady. Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetine qarasty «Semeı ormany» Abaı oblysynyń Abaı, Aıagóz, Besqaraǵaı, Borodýlıha, Jarma, Kókpekti, Úrjar jáne Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Tarbaǵataı aýdandarynyń aýmaǵyn alyp jatyr. Rezervattyń 10 fılıaly jáne olardyń quramyna kiretin 35 orman sharýashylyǵy bar.
Resmı aqparatqa súıensek, «Semeı ormany» rezervatynyń jalpy aýmaǵy 650 myń gektardan asady. Sonyń onnan birin órt sharpyp, 200 adam Semeı qalasyndaǵy jataqhanalardy panalaýǵa májbúr boldy. Tilsiz jaýmen alysqan orman sharýashylyǵynyń 14 jumysshysy ajal qushty. Semeı orman rezervatynan bastalǵan órtti alǵashynda aımaqtaǵy tótenshe jaǵdaı qyzmetkerleri men ormanshylar óz kúshimen sóndirýge áreket etken. Biraq, biraz ýaqyttan beri jaýyn kórmeı, ystyqta qurǵap turǵan aǵashtar az adamǵa kúsh bermegen. Uıtqyǵan jel órttiń tez jaıylyp, jan-jaqqa taralýyna túrtki bolǵan desedi.
Bul arada jergilikti atqaminerler men osy salaǵa jaýapty tulǵalardyń halyqpen úndestikte jumys istemegeni, qaýiptiń salmaǵyn sezinbegeni anyq baıqalady. Mundaı salǵyrttyqtyń sońy 14 mamannyń mezgilsiz ólimine sebep boldy.
Tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty Memleket basshysy aldyn ala belgilengen Vetnamǵa saparyn keıinge shegerip, Abaı oblysyna bardy. Prezıdent órtengen aýmaqty tikushaq arqyly kórip, tilsiz jaýmen arpalysta qaza bolǵan azamattardyń otbasyna baryp, kóńil aıtty. Ol óz sózinde órt jaıly bir kún ótken soń ǵana, 9 maýsym kúni keshke tıisti mınıstrlikterge habarlanǵanyn aıtty. Tilsiz jaýdyń aldyn alýda sharasyzdyq tanytqan tótenshe jaǵdaılar mınıstri ıÝrıı Ilındi sol sátte qyzmetinen bosatty.
Qaza tapqandardyń otbasyna qandaı kómek kórsetiledi?
Qazirgi ýaqytta apat saldarynan 3 úı órtenip, 2 tehnıka janyp ketkeni belgili bolyp otyr. Úkimet basshysy oqıǵaǵa baılanysty 10 kúnniń ishinde qorytyndy jasaýǵa tapsyrma berdi. Sonymen qatar qaza tapqan 14 ormanshynyń otbasylaryna «Qazaqstan halqyna» qorynan 7 mln teńgeden, sondaı-aq kámeletke tolmaǵan ár balaǵa 2 mln teńgeden tólenetinin aıtty. 40-tan astam otandyq joǵary oqý orny órtten zardap shekken otbasylardyń stýdentterine granttar men jataqhanadan oryn bólmek. Oǵan qosa aqyly negizde oqıtyn stýdentter men magıstranttardy grantqa aýystyrý kózdelip otyr.
Búginde órt sharpyǵan aımaq 60 myń gektar jerdi quraıdy. Mundaǵy tabıǵı baılyqty qalpyna keltirý úshin keminde 30-40 jyl keteri anyq. Bul fakti boıynsha qazir qylmystyq is qozǵalǵan. Sonymen birge ıÝrıı Ilın mınıstr laýazymynan bosatyldy. Syn saǵatta mınıstrlik tizgini Syrym Sháriphanovqa tapsyryldy. Sondaı-aq Prezıdent orman alqaptaryndaǵy órt sóndirý jumystarymen tanysyp, shuǵyl áreket etý shtabynyń otyrysyn ótkizdi.
Prezıdent órtpen kúres sharalarynyń basy-qasynda júrgen Tótenshe jaǵdaılar vıtse-mınıstri Marat Kúldikov pen Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaevtyń tabıǵat apaty saldarymen kúresý, jaqyn mańaıdaǵy eldi mekender turǵyndaryn evakýatsııalaý jáne zardap shekken turǵyndarǵa kómek kórsetý jóninde qabyldanyp jatqan sharalar týraly baıandamalaryn tyńdady. Prezıdent baıandamashylardyń jaýabyna kóńili tolmaıtynyn basa aıtty. Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Syrym Sháriphanovqa batyl kadrlyq sheshimder qabyldaý jóninde tapsyrma berdi. Al Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Uranhaevqa sógis jarııalady. Memleket basshysy byltyr Qostanaı oblysynda bolǵan órtten qorytyndy shyǵarylmaǵanyn, berilgen tapsyrmalar atústi oryndalǵanyn qatań synǵa aldy.
«Qaýip-qaterdiń baǵalanbaǵany qazirdiń ózinde túsinikti bolyp otyr. Boljam durys jasalmady. Nátıjesinde tabıǵat apaty tıisti dárejede ári der kezinde aýyzdyqtalmady. Demek, tıisti algorıtmder jumys istemeıdi», – dedi Memleket basshysy.
Abaı oblysyndaǵy órtengen aýmaq ǵaryshtan túsirilgen
Ǵaryshtan túsirilgen sýretter ǵalamtor betterine jarııalandy. Bul sýrette Abaı oblysy Borodýlıha aýdany Baryshevka, Ýspenka jáne Podnebesnoe aýyldaryna órttiń taralǵany baıqaldy. Jerdi qashyqtan zondtaý derekteri boıynsha 9 maýsymda saǵat 12:00-de órttiń aýdany 30 myń gektardan asqan.
«Abaı oblysyndaǵy órtke kelsek, bul túsirilim 13:20-da geoservısterge júkteldi, sol sátten bastap, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligine de, Ekologııa mınıstrligine de, «Semeı ormanyna» da órttiń bastalǵany týraly aqparat jetkizildi», - dedi «Qazaqstan Ǵarysh sapary» UK AQ Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Ósken Toıshybekov «Jańa ýaqyt» aqparattyq-saraptamalyq baǵdarlamasynda.
«Órttiń aýqymy durys baǵalanbady»
Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń habarlaýynsha, qazirgi ýaqytta órtti sóndirý jumystary áli jalǵasyp jatyr. Oǵan 1800-ge jýyq adam, 350 astam tehnıka jumyldyrylǵan. Ótken táýlikte barlyǵy janyp jatqan ormanǵa 535 ret kólemi 1 600-ǵa jýyq tonnadan astam sý tókken. Al jalpy órt bastalǵaly beri áýeden 1450 ret kólemi 4 000 tonnadan astam sý tógilgen. Biraq nátıje kóńil kónshitpeı otyr.
Premer-mınıstrdiń birinshi orynbasary Roman Sklıar Abaı oblysyndaǵy órttiń órshýi jalyn aýqymynyń durys baǵalanbaýy áserinen ekenin aıtty.
«Biz órtti birden sóndirýge blolatyn sátti jiberip aldyq. 22 mamyrda osy ormanda 5 myń gektarda órt boldy. Ony jedel túrde óshirdi. Al bul joly jaǵdaıdy durys baǵalamaǵan. Tehnıka boıynsha sońǵy jyldary jaǵdaı kúrdeli bolyp otyr. Biz tehnıkanyń ornyn toltyrý boıynsha jumys istep jatyrmyz. Ekologııa mınıstrliginiń daıyndyǵy 59 paıyzǵa baǵalandy», - dedi ol.
Roman Sklıar qaza tapqan ormanshylarda arnaıy kıimderiniń bolmaǵany jaıly tipti órt oshaǵyna týflımen ketkenine qatysty pikir bildirdi.
«Bul boıynsha qylmystyq is aıasynda tekseriledi. Ratsııa, arnaıy kıimderiniń bolmaǵany tekseriledi. Qostanaı oblysyndaǵy órtten sabaq almadyq dep aıta almaımyz. Materıaldyq-tehnıkalyq bazadaǵy jumysty kúsheıttik. Órt jeldiń áserinen birden órship ketti. «Ǵarysh sapary» shtattyq rejımde jumys istedi. Bul jaǵdaı TJM-de aıtyldy. Órttiń bastalǵany týraly orman sharýashylyǵy da bildi. Qaıtalap aıtamyn, jaǵdaıdy durys baǵalamaǵan. Órttiń aýqymy baǵalanbady», - dedi Sklıar.
«Semeı ormanyn qaıta qalpyna keltirý úshin keminde 70 jyl qajet»
QR Parlamenti Májilisi qoǵamdyq palatasynyń sarapshysy Aıjan Sqaqova Abaı oblysyndaǵy órtke qatysty pikir bildirdi. Ol óz sózinde el aýmaǵynyń shyǵys bóliginde memlekettik orman qorynyń 60%-y bar ekenin aıtty.«Klımattyq ózgerister qazirgi ýaqytta tabıǵı órttiń kóbeıýine áser etedi. Ásirese, jazda aýa temperatýrasy joǵarylap, qurǵaq bolýy, qatty jel órt qaýpin eseleı túsedi. Munda gıdrometqyzmetter biryńǵaı boljam jasaý júıesin nazarda ustaý qajet. Sondaı-aq robototehnıkalyq órt sóndirý quraldaryn paıdalanýǵa erekshe nazar aýdarý kerek. Órt oshaǵyna, shynjyr tabandy arnaıy tehnıka barýy tıis. Al ormanshylar órttiń shetinde qalýy kerek. Eń ókinishtisi, sońǵy ýaqytta biz kóptegen orman alqabyn joǵaltyp jatyrmyz. Bul jaǵdaı ekojúıege zalal keltirdi, qaraǵaıly ormandar joǵaldy. Olardyń ereksheligi - olar qumdy topyraqta jáne sortań topyraqta ósedi. Sondyqtan olardy qalpyna keltirý bul kóp ınvestıtsııany jáne kem degende 70 jyl ýaqytty qajet etedi», - dedi Aıjan Sqaqova.
Aıjan Sqaqova óz sózinde Semeı ormany rezervaty jaqsy jabdyqtalǵanyn, alaıda is júzinde esh nátıje bermegenin tilge tıek etti. «Meniń bilýimshe, Semeı ormany rezervaty jaqsy jabdyqtalǵan. «Fire watch» kóp deńgeıli órtke qarsy júıesi engizildi. Kez kelgen jerde júre alatyn orman patrýldik kólikteri bar. 15 km qashyqtyqtaǵy tútindi anyqtaıtyn beınekameralar men sensorlar bar. Biraq is júzinde órt bolǵan kezde esh kómek bolmady. Patrýldik kólik qumnan óte almaı, keptelip qalǵan. Adamdar nege arnaıy kıimsiz, órtti jalań qolmen óshirýge májbúr boldy? Endigi kezekte adamdarǵa qaýip tóndirmeý úshin Parlament Májilisiniń depýtaty retinde biz arnaıy shynjyr tabandy robototehnıkany satyp alý qajettiligi týraly saýal joldadyq», - dedi ol.
«Qaıǵyly oqıǵaǵa vedomstvoaralyq jumystyń nashar júrgizilýi sebep bolyp otyr»
Sonymen qatar sarapshy bolǵan oqıǵaǵa vedomstvoaralyq úılestirýdiń óte nashar jumys isteýi sebep bolǵanyn jetkizdi
«Jalpy, ormandy, aýmaqty qorǵaýdy qamtamasyz etýge jergilikti atqarýshy organ jaýapty. Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi órt sóndiredi. Tótenshe jaǵdaılar departamentteriniń barlyq oblysta óz fýnktsııalary bar ekeni túsinikti. Ekologııa orman sharýashylyǵy komıteti bar. Osyǵan sáıkes, barlyq áreketterge Ekologııa mınıstrligi jaýapty. Bolǵan oqıǵa vedomstvoaralyq úılestirýdiń óte nashar jumys istep jatqanyn kórsetedi. Osydan keıin tıisti sabaq alady dep oılaımyn», - dedi Aıjan Sqaqova.
«Semeı ormany rezervatynyń basqarý júıesinde haos bolǵan»
«Baıtaq bolashaq» ekologııalyq alıansynyń tóraǵasy ekolog Azamathan Ámirtaı Abaı oblysyndaǵy órtke qatysty pikir bildirdi. Ol óz sózinde órtke qarsy operatıvti jumystyń kemshiligin, tehnıkanyń nasharlyǵyn aıtty.
«Bul qaraǵaıly orman álemdegi eń erekshe orman bolyp sanalady. Ormandy qaıta qalpyna keltirý uzaq ýaqytty talap etedi. Endigi kezekte, Semeı ormanynyń tehnıkasyn jańartý jáne órt sóndirýshilerdiń aılyǵyn arttyrý kerek. Eń basty másele - barlyq jerge mindetti túrde beınebaqylaý kameralaryn ornatý qajet. Aıtpaqshy, 2014 jyly osy ormanǵa nemisterdiń qarajatymen beınebaqylaý qoıylǵan edi. Biraq ol 4-5 jyldan keıin isten shyqty. Jalpy órt naızaǵaı áserinen paıda boldy dep aıtyp jatyr. Biraq ony durystap zertteý kerek. Qandaı jaǵdaıda da, órttiń oshaǵy shyqqan kezde eń birinshi órt sóndirýshiler birden reaktsııa berip, oshaqty óshirýge barlyq tehnıka jumyldyrylýy kerek edi. Habar ýaqytyly durys jetpegen. Sáıkesinshe, órt sóndirý tehnıkasy birden jumysqa kirispegen. Bul sebeptiń bári órttiń órshýine aınalyp kelip otyr. Sońǵy 1-2 jylda Semeı óńiriniń basshylary kóp ózgeriske ushyrady. Tipti 3-4 aı buryn kadr bóliminiń qyzmetkerlerin jumystan ketirgen. Sóıtip Semeı ormanynyń basqarý júıesinde haos bolǵan. Ózgeristiń ne úshin bolǵany áli túsiniksiz. Jalpy basqarý júıesi de, órt sóndirýshiler de birden jumysqa kirispegen», - dedi Azamathan Ámirtaı.
«Salǵyrttyq orny tolmas aýyr qaıǵyǵa alyp keletinin ómir kórsetip otyr»
Májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Nurtaı Sabılıanov Abaı oblysyndaǵy órtke qatysty olqylyqtardy aıtyp, birqatar usynys jasady. Ol óz sózinde azamattyq qorǵaý organdary, tıisti memlekettik organdar tabıǵı apatqa daıyn bolmaǵanyn basa aıtty.
«Shynyn aıtý kerek, jergilikti jerde bolǵan jaǵdaı azamattyq qorǵaý organdary, tıisti memlekettik organdar tabıǵı apattarǵa daıyn bolmaǵanyn taǵy da kórsetti. Depýtattar Úkimettiń nazaryn orman sharýashylyǵyndaǵy órtke qarsy jáne qutqarý qyzmetindegi júıeli problemalarǵa aýdaryp, birneshe depýtattyq saýaldar joldaǵan bolatyn. Biraq is júzinde máseleler tolyq sheshilmegen. Mundaı salǵyrttyqtyń orny tolmas aýyr qaıǵyǵa alyp keletinin ómir kórsetip otyr. Memleket basshysy tótenshe jaǵdaılar jónindegi jedel shtabtyń otyrysynda byltyr Qostanaı oblysynda bolǵan órtten qorytyndy shyǵarylmaǵanyn, berilgen tapsyrmalar sapasyz oryndalǵanyn qatań synǵa aldy», - dedi ol.
Depýtat osyǵan baılanysty bolashaqta tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý úshin júıeli sharalar qabyldaý qajettigin jetkizdi. Ol orman jáne dala órtterin ýaqtyly anyqtaý jáne olardyń aldyn alý jónindegi naqty jumys isteıtin is-qımyl algorıtmin ázirleý kerektigin aıtty. «Osy joly tıisti memlekettik organdar arasynda úılestirilgen jumystyń bolmaýyna baılanysty qaýip-qaterdi ýaqtyly boljaý jáne aldyn alý múmkin bolmady. Órt oshaǵy týraly alǵashqy derekter 8 maýsym kúni saǵat 11:23-te ǵarysh apparattarynan alynyp, 8 maýsym saǵat 13:20-da Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń málimetter bazasyna berilse de, qaýip deńgeıi laıyqty baǵalanbady», - dedi ol.
Ol osy tusta órtti joǵary dáldikpen anyqtaıtyn zamanaýı tehnologııalardy qoldaný aıasyn keńeıtýdi usyndy. «Orman alqaptary monıtorınginiń qoldanystaǵy aqparattyq júıelerin durys ári barlyq jerde paıdalanýdy qamtamasyz etý, órt oshaqtaryn anyqtaýdyń qosymsha jerústi júıelerin ornatý, jerdi zondtaıtyn Qazaqstan spýtnıkterin joǵary dáldigi bar jylý datchıkterimen jaraqtandyrý jáne tabıǵı apattar jaǵdaıynda tıisti qyzmetterdi foto jáne beıne-túsirý múmkindikteri bar drondarmen jabdyqtaý qajet», - dedi Nurtaı Sabılıanov.
«Semeı ormany» orman tabıǵı rezervatynda 363 tehnıka bar. «Onda nelikten adamdar órtti sóndirýge jeke kólikterimen barǵan? Tehnıkanyń jaı-kúıi qandaı? Tipti qajetti tehnıka bar ma? Sondyqtan orman sharýashylyqtarynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jańartyp, arnaıy órtke qarsy tehnıkamen tolyq jabdyqtaý qajet», - dedi depýtat.
Kimder jazalanady?
Bas prokýrordyń orynbasary Jandos Ómirálıev Abaı oblysyndaǵy órtke qatysty laýazymdy tulǵalardyń nemquraılylyǵy faktisi boıynsha qylmystyq is qozǵalǵanyn málimdedi. Ol atap ótkendeı, osy qylmystyq isti tergeý aıasynda óz mindetterine, qyzmetine josyqsyz, jaýapsyz qaraǵan, sonyń saldarynan ózine júktelgen mindettemelerdi oryndamaǵan, osyndaı qaıǵyly oqıǵalar men azamattardyń qaza bolýyna ákep soqqan barlyq laýazymdy adamdardyń tizimi belgilengen. ıÝrıı Ilın, Zúlfııa Súleımenova, Nurlan Uranhaev jáne Danıal Ahmetov is boıynsha suralatyn bolady.
Qoryty kele Abaı óńirinde bolǵan qaıǵyly oqıǵa eldiń mundaı oqıǵalarǵa daıyn emestigin ańǵartady. Memleket basshysy atap ótkendeı, tıisti algorıtmder jumys istemeıdi. Sondyqtan ýákiletti organdar olardy tolyǵymen qaıta qarap, elimizdiń orman sharýashylyǵynyń júıeli máselelerin sheshýi kerek. Bul mindetterdi sheshý sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúresti kúsheıtýdi, orman sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń áleýetin arttyrý men oqytýdy, sondaı-aq tıisti mınıstrlikter men vedomstvolar arasyndaǵy yntymaqtastyqty qamtıtyn kóp qyrly kózqarasty talap etedi. Sonymen qatar, memlekettik-jekeshelik áriptestikti nyǵaıtý jáne jergilikti qaýymdastyqtardy orman sharýashylyǵyna tartý órttiń aldyn alý men joıýǵa neǵurlym turaqty jumysty qalyptastyra alady.