Abaı oblysynda 25 myńǵa jýyq jańa jumys orny qurylmaq
Abaı oblysy ákimdiginiń málimetine súıensek, óńir boıynsha jumyssyzdyq deńgeıi 4,8% bolyp otyr. Azamattardy jumysqa ornalastyrý úshin eńbek deldaldyǵy, kásiptik oqytý jáne jumys kúshin arttyrý úshin erikti túrde qonys aýdarýǵa járdemdesý usynylady.
«Budan bólek, turaqty bos jumys orny nemese ýaqytsha sýbsıdııalanatyn jumys oryndary atty bastamalar qarastyrylǵan. Eger azamattar qajetti biliktiliktiń joqtyǵynan nemese mamandyǵyna sáıkes jumys taba almasa, ol kásiptik oqýǵa jiberiledi. Sýbsıdııalanatyn jumys oryndary 6 túrge bólinedi. Onyń ishinde azamattardyń barlyq sanattary úshin qoǵamdyq jumystar, áleýmettik jumys oryndary, jas mamandar úshin jastar is-tájirıbesi, «Birinshi jumys orny», «Urpaqtar kelisimsharty», 50 jastan asqan azamattar úshin «Kúmis jas» jobalary kózdelgen», - delingen aqparatta.
Bıyl Abaı oblysynda 24 926 jańa jumys ornyn qurý josparlanǵan bola, búginde onyń 13 303-i ashyldy.
«35 jasqa deıingi jastarǵa nemese jumys istep júrgen kásipkerlerge óteýsiz granttar jáne shaǵyn nesıeler berý qarastyrylǵan. Sonymen qatar, aımaqta Eńbek mobıldiligi ortalyǵy quryldy. Onyń mindeti - mansap ortalyqtarynyń jumysyn úılestirý, qala, aýdandar deńgeıinde halyqty jumyspen qamtý jáne ishki kóshi-qon máselelerin retteý», - delingen habarlamada.