Abaı murasy: Qaraǵandyda halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótti
ZOOM rejıminde oǵan sheteldik jáne qazaqstandyq abaıtanýshy ǵalymdar, qoǵam jáne memleket qaıratkerleri, zııaly qaýym ókilderi qatysty.
Olar Abaıdyń álemdik rýhanı qundylyqtar qazynasyna qosqan úlesi jáne onyń shyǵarmashylyǵynyń jalpy ádebıettiń damýyna áseri týraly aıtty. Qaraǵandy oblysy ákiminiń orynbasary Abzal Núkenov óńir basshysy Jeńis Qasymbektiń atynan konferentsııanyń barlyq qatysýshylaryn osyndaı mańyzdy oqıǵamen quttyqtady.
- Bıyl Qaraǵandy oblysynyń jurtshylyǵy, barlyq qazaqstandyqtar sııaqty, uly rýhanı qaıratker Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalardyń kýási bolyp tabylady. Qaraǵandy qalasynyń ortalyǵynda Abaı atyndaǵy kóshe, Abaı aýdanynda aqyn eskertkishi ashyldy. Búgingi konferentsııa - osy oqıǵalardyń jalǵasy. Abaıdy Qazaqstannan tys jerlerde de biledi. Buǵan Túrkııa men Reseı ǵalymdarynyń onlaın-kezdesýge qatysýy dálel. Abaı shyǵarmalarynda el muraty jatyr. Biz onyń murasyn urpaqtan-urpaqqa qurmetteýimiz kerek, - dep atap ótti Abzal Núkenov.
Qoǵam jáne memleket qaıratkeri Saýytbek Ábdirahmanov óz sózinde Abaıdyń mereıtoıy - búkil halyqtyń mereıtoıy ekenin atap ótti.
- Álemniń birde-bir elinde aqyn nemese jazýshyny ata dep atamaıdy. Al biz Abaıdy ata dep ataımyz. Abaı biz úshin tek aqyn, aǵartýshy, fılosof, sheshen ǵana emes, ol bizdiń týǵan atamyz sııaqty. Abaı-búkil halyqtyń ustazy! - dep qorytyndylady Saýytbek Ábdirahmanov.
Ǵarıfolla Esim, QR Ulttyq Ǵylym akademııasynyń akademıgi, abaıtanýshy, qoǵam jáne memleket qaıratkeri Abaıdyń mereıtoıy jyly ol týraly kópshilik kitap sózderimen emes, júreginiń qalaýymen aıta bastaǵanyn atap ótti. Osylaısha Abaıdyń shyǵarmashylyǵy men tulǵasy kóptegen qazaqstandyqtarǵa jaqyn boldy.
- «Egemen Qazaqstan» gazetinde Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı - rýhanı reformator» atty maqalasy jaryq kórdi. «Rýhanı reformator» tirkesi óte úlken mańyzǵa ıe. Ol Memleket basshysynyń aýzynan shyqqan kezde, kóptegen adamdar oǵan qulaq asady jáne oılana bastaıdy. Meniń oıymsha, qazir biz Abaı murasyn túsine bastadyq«, - dep sanaıdy Ǵarıfolla Esim.
Konferentsııada Abaıdyń murasy, onyń rýhanı-adamgershilik qundylyqtary jáne álemdik ádebıettegi shyǵarmashylyǵynyń róli týraly baıandamalar oqyldy. Túrkııadan kelgen professor Alıaz Ahmet «Abaıdy taný - aqıqatty taný« atty eńbeginde uly oıshyl men hakim Abaıdyń shyǵarmashylyq murasy - ǵasyrlyq mańyzyn joǵaltpaıtyn qazaq halqynyń rýhanı baılyǵy ekenin atap ótken. Al onyń «qara sózderi« - ulttyń danalyǵy men eldiń mádenıetin jańa deńgeıde kórsetetin fılosofııalyq shyǵarma.
Odan keıin uly oıshyl shyǵarmalarynyń óskeleń urpaqty tárbıeleýdegi róli, sondaı-aq abaıtaný salasyndaǵy zamanaýı ǵylymı zertteýlerdiń ózekti máseleleri qarastyrylǵan plenarlyq talqylaý ótti.
Plenarlyq otyrysta, sondaı-aq, bizdiń jerlesimiz fılolog-ǵalym, aıtysker, aqyn Amanjol Áltaev avtory bolyp tabylatyn «Abaı« kitabynyń tusaýkeseri ótti. Eńbek avtory kóptegen adamdar Abaıdy túsinýge tyryspaıtynyn, tek onyń shyǵarmashylyǵy men jeke basyn madaqtaýmen shekteletinin atap ótti. Olar onyń synynan qorytyndy jasamaıdy jáne kúndelikti ómirde onyń úlgisin ustanbaıdy. Biraq aǵa býynnyń mindeti - Abaı murasynyń mánin túsiný jáne onyń shyǵarmashylyǵyna óz balalary men nemerelerine degen súıispenshilikti oıatý. Sondaı-aq olardy uly oıshyldyń nusqaýlary rýhynda tárbıeleýge tyrysady.
- Men uly oıshyldyń mereıtoıyna úles qosý úshin «Abaı« kitabyn ázirledi . Abaıdyń maqsaty - eldiń órkendeýi men jetistikke jetý. Abaı ıdeıalary - ulttyq biregeılikti joǵaltpaı sanany jańǵyrtýdyń klassıkalyq úlgisi, - dep atap ótti kitap avtory.
Konferentsııa sońynda L. N. Gýmılev atyndaǵy EUÝ janyndaǵy «Abaı akademııasy« ǵylymı-zertteý ınstıtýty Qaraǵandy ýnıversıtetiniń kitaphanasyna «Abaı akademııasy« serııasyndaǵy kitaptardy syıǵa tartty.