Abaı Qalshabek: Biz Abaıdy ǵylymı turǵyda kóbirek tanýmyz kerek

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Aqyn, abaıtanýshy Abaı Qalshabek QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı - rýhanı reformator» atty maqalasyna qatysty pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Abaıdyń týǵan kúnin « Abaı kúni « dep ataý óte mańyzdy dep esepteımin. Abaıdyń shyǵarmashylyǵyna qazaq halqynyń, qazaqstandyqtardyń nazaryn aýdarýǵa septigin tıgizetin shara dep oılaımyn. Jalpy, ǵalymdar tulǵataný úsh kezeńnen turatynyn aıtady. Birinshi kezeń - mıftik kezeń, ıaǵnı tulǵa týraly ańyzdar tarap, jaqsy-jaman áńgimeler shyǵa bastaıdy. Ekinshi kezeń - kórkemdik kezeń. Bul kezeńde tulǵa týraly kórkem shyǵarmalar jazyla bastaıdy. Mysaly, «Abaı joly» - tulǵatanýdyń kórkemdik kezeńiniń jarqyn úlgisi. Úshinshi kezeń - ǵylymı kezeń. «Jalpy qazaq tarıhynda tulǵatanýdyń úsh kezeńinen tolyq ótken bir ǵana adam bar, ol - Abaı. Bul - Mekemtas Myrzahmetulynyń pikiri», - deıdi Abaı Qalshabek.

Onyń aıtýynsha, Abaıdyń úsh kezeńin júıelep bergen adam - Muhtar Áýezov, biraq jalpy halyqtyń Abaı týraly tanymy mıftik kezeńniń ar jaq-ber jaǵynda júr.

«Keıbir adam Abaı týraly kórkem shyǵarmalardy oqyǵan bolýy múmkin, al ǵylymı negizde tanyp bildi dep aıta almaımyz. Halyq oǵan áli jetken joq. Dál qazir biz Abaıdy ǵylymı, teorııalyq turǵyda taný kezeńiniń aldynda turmyz», - deıdi abaıtanýshy.

Ol 10 tamyz - Abaı kúni dep belgilenýi qanshalyqty mańyzdy ekenin aıtty.

«Jas urpaq kimdi úlgi tutý kerek degen máselede qatty shatasady. Mysaly, Kenenbaı Qojabekov degen qazaqtyń ǵajap akteri bar. Ol «Qyz Jibek» fılminde Jibektiń ákesiniń rólin somdaǵan. Ony tanıtyn jastar qatary saýsaqpen sanarlyq qana. Jastar ony tanymasa da, Gollıvýd juldyzy Tom Henksti birden tanýy múmkin. Óz tulǵalarymyzdy tanýǵa kelgende deńgeıimiz óte tómen. Sondyqtan 10 tamyz - Abaı kúni retinde belgilenýi óte durys sheshim. Bul «Qazaqtyń tulǵasy kim?» degen suraqtyń jaýabyn tabýǵa qatty úles qosatyn shara. Abaıdyń shyn máninde mańyzdy ekenin eske salý - táýelsizdik kezeńindegi ekinshi, úshinshi býyn úshin óte mańyzdy bolady», - deıdi ol.


Seıchas chıtaıýt