Abaı-175: Qyzylordada respýblıkalyq aqyndar aıtysy ótti

Foto: None
QYZYLORDA. QazAqparat - Búgin Qyzylordada N.Bekejanov atyndaǵy drama teatrynda «Abaı jolymen» ataýymen respýblıkalyq aqyndar aıtysy ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Respýblıkalyq aıtys qazaqtyń uly aqyny Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraılastyryldy. Oǵan kezinde óner báıgesinde óz órnegin salǵan aǵa býyn ókilderi men búgingi kúni sóz báıgesiniń kórigin qyzdyryp júrgen jastar básekege tústi.

Aıtystyń maqsaty - kórermenge dala danyshpanyn jańa qyrynan tanystyryp, abyz aqynnyń fılosofııalyq, aǵartýshylyq, saıasatkerlik qasıetterin ashyp, adamı bolmysyn zerdelep jyrǵa qosý.

Sóz saıysyn aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Júrsin Erman tizgindedi. Jyr dodasy respýblıkalyq «Nur Otan» partııasynyń jáne oblys ákimdiginiń qoldaýymen ótkizildi.

Óner báıgesinde bas júlde Muhtar Nııazovtyń qanjyǵasyna baılandy. Al Jansaıa Mýsına birinshi, Ásem Erejeqyzy ekinshi oryn aldy. Úzdik úshtikti Aıbek Qalıev pen Meıirhan Sultanhan túıindedi.

Sondaı-aq, atalmysh aıtysqa Serik Qusanbaev (Óskemen), Aspanbek Shuǵataev (Pavlodar), Arýna Kerimbek (Aqtóbe), Jansaıa Mýsına (Oral) Aıan Nııazbek (Shymkent), Sulýjan Taýboldy (Almaty), Kenjebaı Júsipov, Meıirbek Sultanhan, Beksultan Orynbasarov (barlyǵy Qyzylorda) qatysty.

Budan buryn Qyzylordada Abaıǵa arnalǵan tanymdyq kesh ótti.


Seıchas chıtaıýt