Abat Baıtaq: Shyńǵys hannyń urpaǵy álde Asan qaıǵynyń balasy
Abat Baıtaq týraly qos ańyz
Qobda aýdanyndaǵy Abat Baıtaq kesheniniń aımaǵy áli de zertteýdi qajet etedi. Munda sarmat dáýiriniń arheologııalyq qorǵandary da jatyr. Aqtóbelik jýrnalıster oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń uıymdastyrýmen Abat Baıtaq qorymyna baryp, kezekti zertteý jumystarymen tanysty.
«Jırenqopadan keıin Kókúı aýyly bar. Aýyldan Elek ózenine qosylǵanǵa deıin 80-nen asa arheologııalyq qorǵandar tizbegi bar. Birneshesi Abat Baıtaq kesheniniń aýmaǵyna kiredi. Al Abat Baıbaq mavzoleıi HІV ǵasyrdyń eskertkishi bolyp tabylady. Qorymda XIX-XXI ǵasyrlardaǵy 250-300 qulpytas bar. Mavzoleı qabyrǵasynyń eni 1,5 metr. Dál osy jerde kirpish kúıdirgen pishtiń orny bar. Qorymdy negizi ǵalym Serik Ájiǵalı zerttedi», - dedi ólketanýshy Bekarystan Myrzabaı.
Tarıhta eki túrli ańyz bar. Bireýin 1979 jyly tabyn rýynyń aqsaqaldarynan Serik Ájiǵalı jazyp alǵan.
«Edil-Jaıyqty tastap kóshken noǵaıly ydyrap, Ormanbet bı ólgen soń sol noǵaıly ulysynyń birneshe rýyn bastap kóshken Asan qaıǵy balasy Abatty Jem boıynan jelmaıaǵa mingizip, qolaıly jer izdeýge jiberedi. Sonda osy uly Qobdanyń boıyndaǵy jerdi kórip, asyǵyp eline oralǵan Abattyń astyndaǵy jelmaıanyń aıaǵy inge kirip ketip, omyrtqasy úzilip, mert bolǵan. Osy sýyq habardy estigen jubaıynyń júregi jarylyp óldi degen ańyz bar. El bolyp jıylyp ekeýin de osy mavzoleıge qysqa ýaqytta jerlegen. Ekinshi ańyz boıynsha bul mavzoleıde Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy, Joshynyń balasy Batý, ıaǵnı, Batý hannyń inisi Baıtaq áýlıe jubaıy jáne qyzmetshisimen jerlendi degen derek bar. Sol ekinshi ańyzdy Serik Ájiǵalı bastaǵan ǵalymdar durys dep esepteıdi. Biz de sol ekinshi ańyz shyndyqqa jaqyn dep oılaımyz. Óıtkeni 2004 jyly arheologııalyq qazba jumystary júrgizgen kezde úsh adamnyń súıegi tabyldy. Tórde er adam, aıaq jaǵynda áıel, bosaǵada qarapaıym jerlengen er adam jatyr», - dedi ólketanýshy Bekarystan Myrzabaı.
Negizi keseneni qalpy keltirý kezinde antropologııalyq zertteý múmkin bolmaǵan. Ǵalymdar, zertteýshiler mavzoleı HH ǵasyrdyń alǵashqy onjyldyǵynda aıaýsyz tonalǵan dep esepteıdi. Munda úsh metrlik portaldy buzyp, mańaıdaǵy el qurylysqa paıdalanǵan.
«Tabıǵı qırap, buzylan bolsa 20 myńǵa jýyq kirpishtiń bir bóligi saqtalatyn edi. Tek qumnyń astyna kómilgen 2-3 qatar kirpishi qalǵan. Osydan keıin ádeıi qıratylǵan dep esepteımiz. Zertteý jumystary kezinde kirpish uly Qobda qumynan, ózen batpaǵynan salynǵany anyqtaldy. Birneshe kún túnetip dep aıtady, ıaǵnı, sýǵa aralastyryp qoıǵan. Sodan kúıdirip, jartylaı áınekke aınaldyrǵan. Mundaı tehnologııany ǵalymdar H ǵasyrdan beri Iranda jasalǵan. Boljam osy. Mavzoleıde aǵash tabytqa salynǵan er adam bar. Oń jaǵynda asa taıaq, sol asa taıaqtyń basynda segiz qyrly temirden jasalǵan saby boldy. Qazir oblystyq mýzeıde tur. Bas jaǵynan 5-6 adamǵa arnalǵan et jeıtin tabaq shyqty. Musylman dástúrimen jerlengen. Áıel adamnyń súıegi tonalmaǵan. Qabyń kóılegi bolǵan. Bári bútin», - dedi ólketanýshy Bekarystan Myrzabaı.
Biz úshin Shyńǵys hannyń urpaǵy jerlendi degen nusqa óte qyzyqty boldy. Sebebi dál osy ekinshi nusqa kóp aıtylmaıdy.
«Shyńǵys hannyń urpaǵy Baıtaq áýlıe jubaıy, qyzmetshisimen jerlengen. Pýgachenkovalar jazyp alǵan el aýzynan jazyp alǵan derek osy. Ekinshi dálel 2002 jyly belgili jyraý Almas Almatov Aqtóbe oblysyna folklorlyq ekspedıtsııa kezinde Orynbordan kóship kelip, Aqtóbe qalalyq meshitinde ondyqtyń múshesi bolǵan, tabyn Naýryzǵalı degen aqsaqaldan jazyp alǵan jyry bar. Onda Edil-Jaıyqty tastap kóshken Asan qaıǵynyń balasy Abat, Asan qaıǵynyń aǵasynyń balasy qarǵa boıly Qaztýǵan jáne oımaýyt taıpasynyń ókili Sherǵutty Jemniń boıyna jetip, Hantórtkel degen jerde keńes qurǵan. Sonda Qaztýǵan:
«Men ketemin, ketemin,
Aqdaıraıadan ótemin.
Alla haqqa buıyrtsa,
Musylman elge jetemin.
Baǵytymdy aıttyp bildirdim,
Ne deısiń buǵan, bótenim?» - dep sóz tastaıdy. Aqdarııa dep otyrǵany Amýdarııa, baǵyty Aýǵanstan. Buǵan Asan qaıǵynyń balasy Abat jaýap beredi.
«Ormanbet bı ólgen kúniń,
On san noǵaı búlgen kún». Qaztýǵan aǵa sizdi tóbe bı dep tanydyq, tiri bolsaq bir týdyń astynda, ólsek bir shuqyrda ólemiz dep qylysh súıip, ant berdik. Men antymnan tanbaımyn, qaıda bastasań da sońyńnan eremin. Tek atamnan ruqsat alaıyn degen. Asan qaıǵy ekeýine bata beredi. Sonda bul úsh adamǵa qarsy Sherǵutty mynadaı sóz aıtady:
«Eı, Qaztýǵan, Qaztýǵan.
Baǵyń seniń kóp bolyp,
Aqylyń seniń az týǵan.
Elimdi jurttan aıyryp,
Bola almassyń máz týǵan.
Seniń barar jerleriń,
Qar jaýmaıtyn, jaz týǵan.
Jaz da bolsa jaıy joq,
Edildeı jerdiń maıy joq.
Tájirıbelep qarasam,
Bul sapardyń jóni joq.
Biz bul sapardy etkeli
Ormanbet bı onda óldi
Baıtaq áýlıe mynda óldi.
Máýlim han men Qarasaqal
Oıyldan ótip, Jemde óldi», - deıdi. Olaı bolsa Asan qaıǵynyń balasy Abat tiri kezde Asan qaıǵy, Qaztýǵan, Sherǵutty bar kezde Baıtaq áýlıe dúnıeden ozǵan. Osyǵan qarap Serik Ájiǵalıev mavzoleıdi HІV ǵasyr deıdi. Al Asan qaıǵynyń ómir súrgen ýaqyty HV ǵasyrdyń ekinshi jartysy. Osyndaı derekterden keıin mavzoleıdi Shyńǵys hannyń áýleti Baıtaq áýlıege salynǵan dep esepteımiz. Qarttardyń bári Abat Baıtaq degen sózdi estimedik, Baıtaq áýlıe dep aıtqan. Ǵylymı zertteýlerge ózgerister bolady degen oıdamyz. Óıtkeni folklorlyq zertteý, qulpytastardaǵy mátindik zertteý endi qolǵa alyndy», - dedi Bekarystan Myrzabaı.
Abat Baıtaq qorymyna jarty jylda 750 adam keldi
Qobda aýdanyndaǵy Abat Baıtaq qorymyna 2013 jyly túnek úıi salynǵan bolatyn. Qazirgi ýaqytta qorymdy maldan qorǵaý úshin arnaıy qorshaýǵa alyndy. Munda stýdentter men oqýshylar jıi keledi. Óńirge kelgen qonaqtar da arnaıy kelip, quran baǵyshtaýdy ádetke aınaldyrǵan.
«Túnek úıinde 60 adamǵa arnalǵan ydys-aıaq, demalys bólmesi bar. Tamaqty kez kelgen adam ózi daıyndap alady. Abat Baıtaq týraly maǵlumat beretin aqparat jınaqtalǵan. Gazet-jýrnal oqyp, tanymyn keńeıtýge múmkindik bar. Kelýshiler óte kóp. Jyl basynan beri 750 adam keldi. Jaz aıynda aýdan oqýshylary aralady. Elimizdiń ár óńirindegi Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń oqýshylar osynda ǵylymı jobalaryna qajetti málimet alyp júr. Lager balalary da aǵylyp jatyr», - dedi Qobda aýdandyq mýzeıiniń meńgerýshisi Qonysbek Shakenov. Hromtaý, Áıteke bı aýdandarynyń oqýshylary kóp kelgen. Tarıh salasyn tańdaǵan stýdentter de bar.
«Qorymda Taldysaı turǵyndarynyń jaqyndary emes, qalada turatyndardyń týystary jerlengen. Sondyqtan osy qorymǵa kelip, as beretinder kezdesedi», - dedi Qonysbek Shakenov.
Ǵalymdar qulpytastardaǵy jazbalardy oqyp júr
Ramazan Súleımenov atyndaǵy shyǵystaný ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkerleri qorymdardaǵy qulpytastardyń jazbalaryn oqýdy jalǵastyrdy. Aqtóbe qalasy mańyndaǵy Jylantóbege baryp, keıin Qarǵaly aýdanyndaǵy Qyzyltam, Alǵadaǵy Eset batyr, Qobdadaǵy Abat Baıtaq qorymyn sýretke túsirip, arab áripterimen jazylǵan qulpytastardy oqydy.
«Abat Baıtaq qorymynda 260-tan astam qulpytas bar. Biz 100-den astamyn qarap, oqyp shyqtyq. Qulpytastardyń bári jaqsy saqtalǵan, arhıtektýralyq keıpi ózgeshe. Arabsha jazylǵan mátinderi de saýatty. Kóbine arab grafıkasymen qazaq tilindegi mátin jazylǵan eken. Bári de XIX ǵasyrǵa tán. 1920 jyldaǵy qulpytasta Ahmet Baıtursynovtyń tóte jazýy qoldanylǵan», - dedi Ramazan Súleımenov atyndaǵy shyǵystaný ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Baǵdat Dúısenov.
Epıgrafıkalyq zertteý jobasynyń quramynda R.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, ǵalym Mederova Dına Esirkepqyzy, Dúısenov Baǵdat Danııaruly, Qurmanbaeva Quralaı bar. Olar Abat Baıtaq qorymynda tabyn, ojyraı, kete rýlarynyń adamdary jerlengenin aıtyp berdi.
«Satybaldy batyrdyń nemeresi jerlengen. Eki dinı qyzmetker kezdesti. Olar Mekkege baryp kelgen qajylar. Ári qorymda tas qashaýshy eki adamnyń aty kezdesti. Biriniń aty Nuráli eken. Oqyp, sýretke túsirip, keıin arhıv materıaldarymen salystyramyz. Quran aıattary kóp qoldanylmaıdy, kórkemdeýge mán bergen», - Baǵdat Dúısenov.
Qulpytas qoıý sánge aınaldy
Abat Baıtaq qorymy 2017 jyly qorshaldy. Munda mal kirgizilmeıdi, biraq adamǵa shekteý joq. Tarıhı oryndy menshikti mekenge aınaldyrǵandar kún sanap artyp keledi. Máselen, qorymdaǵy Qyz áýlıeniń basynda birneshe qulpytas tur. Biri Begim, ekinshisi Rabıǵa dep jazyp, qulpytas qoıǵan. Biraq eshqaısysy da naqty zerttelmegen. Ólketanýshylar HVІІІ ǵasyrǵa jatatyn Qyz áýlıe eskertkishin shıki kirpishten qalanǵan dep esepteıdi. Beıittiń bir sheti opyrylyp qulaǵan.
«Neshe túrli qulpytas qoıylǵan. Biraq bireýi de óziniki emes. Sebebi adamdar kelip, «aıan berdi» dep aıtyp, «urpaǵymyz» dep belgi tas qoıyp jatady. Muny toqtatý kerek», - dedi Bekarystan Myrzabaı.
Aıta keteıik, Abat Baıtaq qorymynda tasqa aınalǵan aǵash ta bar. Onyń bir bóligi kesene basynda salynǵan túnemelik úıde saqtaýly tur.