ABAT-BAITAQ KESENESІ
Halyq aýzyndaǵy ańyzdarǵa qaraǵanda, kesene ataqty oıshyl Asan qaıǵy jyraýdyń uly Besqopa ańǵarynda kenetten qaıtys bolǵan Abat batyrǵa arnalyp, búkil aımaq halqynyń qatysýymen tez arada turǵyzylǵan. Sondyqtan, onyń atyna «Baıtaq» degen sóz qosylǵan («keń»). Biraq qurylystyń sáýlettik qurylymy onyń tórelerge tán ekenin baıqatady.
Kesene ústinde 11 qyrly tuǵyrǵa ornatylǵan shoshaq kúmbez bar, al negizgi turqy tórt buryshty. Syrtqy turqynyń aýdany - 9,52 h 9,8 m. Keseneniń bastapqy bıiktigi 16 metr, saqtalǵan bıiktigi 14,5 metr. Óńdelmegen kirpishten qalanyp, ishki jaǵy balshyqpen sylanǵan, syrtqy jaǵy kúıdirilgen kirpishpen qaptalǵan.
Abat-Baıtaq kesenesi qalypty qoskúmbezdi shatyrly qurylystardyń tobyna jatady jáne keıbir ádebıetterde kórsetilgendeı tsentrık emes portaldy-kúmbezdi kesene.onyń ishki qurylymy da tórt buryshty jobada salynǵan. 8 jáne 16 qyrly órimderdiń birtindep kúmbez ishine qaraı kóterilýi kórer kózge jeńildik ákeledi. Bólmeniń batys jáne shyǵys qabyrǵalarynda arqalyq oıyqtar bar. Kúmbez tuǵyrynyń syrty men oıyqtaryn oımyshtap ásemdegen. Abat-Baıtaq kesenesi sáýlet naqyshy jaǵynan horezimdik keseneler men HІІ ǵasyrdyń aıaǵy - HVІ ǵasyrdyń bas kezindegi Arslan, Tekesh, Kók-Kesene, Kesene eskertkishterine uqsaıdy.
Abat-Baıtaq kesenesi ornalasqan qorymda ár túrli úlgimen, oıý-órnektermen salynǵan qulyptastar (200 den astam) kóp. Qulyptastardyń kópshiligi aq jáne aqsur áktastan qashalǵan. Báriniń bıiktigi 1,2-2,0 metr aralyǵynda. Olardan HVІІІ-HІH ǵasyrlardaǵy qazaq sheberleriniń qoltańbasyn baıqaýǵa bolady. Qulyptastardyń kóbine qaza bolǵan kisi attary, qysqasha ómirbaıandary arab árpimen jazylǵan, ishinara rý tańbalary salynǵan. Abat-Baıtaq kesenesi ornalasqan qorym memleket qorǵaýyna alynǵan.
Bizdiń dáýirimizdiń XIV-XV ǵasyrlaryna salynǵan Abat-Baıtaq kesenesi týraly alǵash ret HІH ǵasyrda frantsýz saıahatshysy Jozef Kastane qurǵan ekspedıtsııalyq top qorymda bolyp, málimet bergen. Odan keıin HH ǵasyrdyń 70-shi jyldarynda tarıhshy-ǵalym Muhametqazy Meńdiqulov zertteý jumystaryn jalǵastyryp, 1979-1980 jyldary Qazaq KSR Mádenıet mınıstrligine qarasty «Kazrestavratsııa» birlestiginiń Serik Ájiǵalıev basqarǵan ekspedıtsııasy zerttegen. 1983 jyly jóndeý jumystary júrgizilgen. Sońǵy derekterde Abat-Baıtaq kesenesiniń qalyńdyǵy 3 metr, bıiktigi 5 metrge jýyq qasbet bolǵandyǵy dáleldengen. Al keseneniń jalpy bıiktigi 16 metrge jetken. Qazirgi saqtalyp turǵan bıiktigi 14,5 metr. Sol kezdegi zaman aǵymyna saı bul eskertkishtiń alystan kele jatqan jolaýshyǵa jarqyrap kórinip turýy úshin tóbesine altyn jalatqan boıaýlarmen órnekter salynýy múmkin degen boljam bar.
Keıinnen Abat-Baıtaq kesenesin qaıta qalpyna keltirý jumystary júrgizilgen. Keseneniń jańartylǵan úlgisi túpnusqadan aýytqymaı salynǵan. Ol úshin ortaǵasyrlyq úlgidegi kirpishter ázirleý maqsatynda Qobda aýdanynan shaǵyn kirpish zaýyty da iske qosylǵan. Aıta ketý kerek «Abat-Baıtaq» kesenesiniń dál kóshirmesi Reseıdiń Chelıabınsk oblysynan tabylǵan. Alaıda ol jerdegi kesene Keńes úkimeti kezinde-aq qaıta jańǵyrtylypty.
2007 jyly Abat-Baıtaq kesenesi qaıta jańǵyrtylyp, Aqtóbe oblysyndaǵy respýblıkalyq dárejedegi qorǵaýǵa alynǵan biregeı halyqtyq sáýlet ónerin saqtap qalý maqsatynda 30 mıllıon teńge qarajat bólingen.
Derek kózi:
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 1 tom