Á.Isekeshev: Barlyq jol Astanaǵa aparady

ASTANA. QazAqparat - «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» atty jańa ekonomıkalyq strategııa kólik-logıstıkalyq ınfraqurylymy men tranzıttik áleýetti jetildiretin baǵdarlama sheńberinde alǵa qoıylǵan mindetter qalaı oryndalyp jatqany jóninde Qazaqstan Respýblıkasy Investıtsııa jáne damý mınıstri Áset Isekeshev «Aıqyn» gazetine suhbat berdi.

- Áset Órentaıuly, atalǵan mem­lekettik baǵdarlama sheńberinde qanshama jańa qurylys qolǵa alyndy, avto, temirjol jobalary júzege asyrylyp jatyr. Munyń bári bizdiń elimizdiń tranzıttik dárejesin art­tyratyny sózsiz. Eki jyldyń ishinde atqarylǵan ister az emes, alaıda osynyń bárin ret-retimen aıtyp berseńiz. Avtojol magıstraldarynyń qurylysynan bastasaq. Qansha joba bar? Olardyń jaıy qalaı? 

-Memleket Basshysy kún sáýlesi sııaqty tarmaqtalǵan - el ishindegi óńirlerdi ortalyqpen baılanys­tyratyn, odan ári syrtqy naryqqa jol ashatyn ınfraqurylymdy damytýǵa, jol qurylysyna aıryqsha kóńil bólip keledi.
Shyn máninde, joldardy salý, jańa teńiz, temirjol jáne avıa marshrýttardyń ashylýy, logıs­tıkalyq ortalyqtardyń qurylýy bizdiń ekonomıkamyzdy damytý úshin, bizdiń bıznesmenderimizdiń eksportqa shyǵýy úshin óte qajet. Úlken joldardyń boıynda saýda-sattyq óristeıdi, jol boıyndaǵy aýyldardyń tirshiligi jandanady.
Osy rette biz barlyq jol Astanaǵa baratyn, al Qazaqstan transporttyq hab bolatyn tarmaqty jasamaqpyz. 
Byltyr elimizdegi 11 iri joba­nyń 8-iniń qurylysyn bastadyq. Bul - «Batys Eýropa - Batys Qytaı», «Ortalyq - Ońtústik», «Ortalyq -Shyǵys», «Beıneý - Aqtaý», «Almaty - Óskemen», «Astana - Petropavl», «Aqtóbe - Atyraý» jáne «Oral - Kamenka». Bıyl 1700 kılometr jol salý qamtylady. Onyń ishinde 900 kılometri jyl aıaǵyna deıin qaıta qalpyna keltiriledi.

- Sóz basynda joldar kún sáýlesi qaǵıdatymen óńirlerdiń bárin Astanaǵa jalǵaıdy dep qaldyńyz. Osy avto­joldardyń jaıy týraly egjeı-tegjeıli aıta ketseńiz.
- Astana men Almaty arasyn jalǵaıtyn jol qurylysy «Ortalyq - Ońtústik» dep atalady. Búgingi tańda Astana-Temirtaý jáne Almaty-Qapshaǵaı baǵytynda jol salynyp jatyr. Muny bıyl bitirýdi jospar­lap otyrmyz. Al osy jobadaǵy eń uzyn jol - 888 kılometr, bul Qara­ǵandy-Balqash-Býrylbaıtal-Kúrti arasyndaǵy joldy salý halyqaralyq bankterdiń qarjysyn tartý esebinen kelesi jyly bastalady. Astana-Almaty jobasyn, ıaǵnı 4 jolaqty jol qurylysyn tolyq aıaqtaýdy 2021 jylǵa mejelep otyrmyz.
«Ortalyq - Shyǵys» jobasyna keletin bolsaq, bul jerdegi áńgime Astana - Óskemen baǵytyndaǵy jol qurylysy týraly. Qazir Astana-Pavlodar-Semeı-Qalbataý ýchaske­lerinde salynyp jatyr. 218 kı­lometr jol paıdalanýǵa berildi.
Bıyl Astana-Pavlodar arasyn­daǵy 200 kılometr joldy ashýdy jáne Ertis ózenindegi kópir ótkeliniń qurylysyn bitirýdi josparlap otyrmyz. Qalbataý - Óskemen ýchas­kesi Eksımbank qarajaty esebinen salynatyn bolady. Onyń quryly­syn keler jyly bastaımyz. «Ortalyq -Shyǵys» jobasy toly­ǵymen 2020 jyly bitetin bolady.
Úshinshi úlken joba - «Ortalyq - Batys» - /Astana-Aqtóbe-Atyraý-Aqtaý/. Qazir Beıneý-Aqtaý ýchas­kesindegi 470 kılometr jol saly­nýda. Onyń 252 kılometrinde jol ashyl­ǵan. Bıyl 100 kılometri bitedi.
Sondaı-aq, Aqtóbe men Atyraý arasyndaǵy jol qurylysy da júrip jatyr, ol kelesi jyly aıaqtalady. Qalǵan joldardy syrtqy zaım­dar arqyly salýdy josparlap otyrmyz. Qazirgi kúnde halyqaralyq bankter­men bul týrasynda kelissózder júrgi­zilýde. «Ortalyq-Batys» jobasy tolyǵymen 2020 jyly aıaqtalatyn bolady.

- Astanadan Soltústik Qazaq­stanǵa qaraı baǵyttalatyn joldy aıtpadyńyz...
- Iá, qazir Astana - Petropavl avtojolynyń qurylysy júrip jatyr. Uzaqtyǵy 531 kılometr bola­tyn bul joldyń Kókshetaý - Pet­ropavl ýchaskesindegi jumystar júr­gizilýde. Bıyl sátin salsa, Astanadan Petropavlǵa deıingi jol qozǵalysyn ashamyz. Petropavldan Reseı shekarasyna deıingi ýchaskeni qarjy bólingen jaǵdaıda kelesi jyly bastap, 2020 jyly bitirýdi mejelep otyrmyz.
Reseı tarapyna qaraı taǵy bir jol Batys Qazaqstan oblysynda salynyp jatyr. Bul - «Oral-Ka­menka» joly, ol Saratovqa shyǵady. Muny 2018 jyly paıdalanýǵa beretin bolamyz.

- «Nurly jol» baǵdarlamasy bastalǵanda Qaraǵandy oblysynyń turǵyndary «Qaraǵandy men Jez­qazǵan arasynda jol salynatyn bolar» dep bir úmittenip, jelpinip qalǵan edi. Bul baǵytta jol salý josparda bar ma ózi?
- «Qyzylorda-Jezqazǵan-Qara­ǵandy» baǵytyndaǵy 925 shaqy­rymdyq jol «Nurly jol» baǵdar­lamasyndaǵy ózekti jobalardyń biri. Bul joldy syrtqy zaım esebinen salatyn bolamyz. Qazirgi tańda halyqaralyq qarjy ınstıtýt­tarymen kelissózder júrgizip jatyrmyz. Eger bári sátimen bolsa, kelesi jyly qajetti qujattardy ázirlep, qol qoıyp, sosyn jol salýǵa kirsemiz.
Syrtqy zaım esebinen salynatyn taǵy eki joba týraly aıta ketkim keledi. Bul - Merke-Býrylbaıtal / 273 km/ jáne Beıneý-Aqjigit /84 km./ avtojoldary. Onyń qurylysyn kelesi jyly bastaımyz, sóıtip kezeń-kezeńimen paıdalanýǵa beretin bolamyz. Tolyq aıaqtaýdy 2020 jylǵa belgiledik.

- Áset Órentaıuly, Siz jaqynda elimizdiń ońtústiginde bolyp, «Batys Eýropa - Batys Qytaı» avtoma­gıstraliniń qurylysyn tekserip qaıttyńyz. Joldyń sapasy qalaı eken? Mejelegen merzimde bite me? Qandaı olqylyq bar?
-«Batys Eýropa - Batys Qytaı» avtodálizin biz bıyl tolyq paı­dalanýǵa berýdi josparlap otyrmyz. Eki myń kılometrden astam jol salyndy, qazir Shymkentten Reseı shekarasyna - Orynborǵa shyǵatyn, sondaı-aq Taraz-Almaty baǵyty boıynsha jol qozǵalysy ashyldy.
Qazir Almaty- Qorǵas, Shymkent-Tashkent jáne Shymkent pen Jam­byl oblysynyń shekarasyndaǵy jol qurylysy júrip jatyr. Sondaı-aq byltyrdan beri Qordaı asýyn aınalyp ótetin jol qurylysynyń 2-shi kezeńi bastalǵanyn aıtý kerek.
Almaty-Bishkek avtojolyndaǵy kólik qozǵalysy 2 ese óskenin jáne jol apattarynyń kóbeıgenin eskere otyryp, Uzynaǵash-Otar ýchaske­sindegi 96 kılometr joldy ІІ teh­nıkalyq kategorııadan 4 jolaqty birinshi kategorııaǵa aýystyrý josparlanyp otyr.
Rekonstrýktsııa 2017 jyldan bastalady, 2019 jyly aıaqtaımyz. Sonda Qorǵastan - Qyzylordaǵa deıingi joldyń bári 1-shi kategorııa­ly bolady. Bul óz kezeginde jol apattary men ólim-jitimdi aıtar­lyqtaı azaıtady.
Jol qurylysynyń merziminde azdaǵan aýytqýshylyq bolǵany ras. Negizi sebep - klımattyq jaǵ­daı­larǵa tireledi /jaýyn-shashyn­nyń shamadan tys kóp bolýy/ jáne jol boıyndaǵy jer ýchaskelerin satyp alý isiniń sozbaqtalyp ketýine baılanysty boldy. Máselen, Ońtústik Qazaqstan oblysynda tap osy máseleler jol qurylysynyń kesheýildeýine sebep boldy. Biraq jergilikti ákimshilik barlyq máseleni sheshti, qazir jol qurylysy qyzý júrip jatyr.
Jambyl oblysymen shektes jerde qazir avtomobıl týnneli salynýda. Aldynda burynǵy joldy paıdalana beremiz be degen oı bolǵan, alaıda ol týra asýǵa baryp tireletin-di, sonyń saldarynan qysta bul ma­ńaı­dy qalyń qar basyp qalatyn. Adamdar men kólikter qar astynda qa­lyp, jurt osydan ábden zardap shegip keldi. Tipti azyq-túlikti tik­ushaq arqyly jetkizgen kezder de bol­dy. Sol sebepten de bul tustan uzyn­dyǵy bir kılometr bolatyn týn­nel qazýdy uıǵardyq. Jyl sońyna deıin ol da paıdalanýǵa beriletin bolady.
Al sapa máselesine keletin bol­saq, bul - eń ózekti jáne ótkir má­sele. Respýblıkalyq jol tarmaqtary nysandarynda 5 deńgeıli baqylaý júıesi engizilgen: merdigerdiń sapa qyzmeti; tehnıkalyq qadaǵalaý; avtorlyq qadaǵalaý; oblystyq jol laboratorııleri; tapsyrys berýshiniń sapa qyzmeti. Sonymen birge, jol sapasyn ákimdikter men «Qazavtojol» ulttyq kompanııasy jáne mınıstrlik óz baqylaýyna alǵanyn aıtsaq ta bolady. Stan­darttarǵa saı kelmeıtin ýchaskelerdi qaıta jasaýǵa májbúrleımiz.

- Sonda qalaı? Jol salýshylar­dyń óz esebinen be?
- Árıne! Merdigerlik kelisim-sharttarda qurylys bitkennen keıingi 5 jyldyq merzimge kepildik kezeńi kórsetilgen, onyń ústine banktik kepildik engizilgen. Eger osy ýaqyt aralyǵynda jol sapasynda aqaý oryn alsa, merdiger kompanııa ony tek óz esebi men óz kúshterimen qalpyna keltirýi tıis.
Budan ózge, sapaǵa baqylaýdy arttyrý maqsatynda elimizdiń bar­lyq óńirinde jol laborato­rııa­lary jumys isteıdi. Olar respýblıkalyq jáne jergilikti jol tarmaqtaryn qamtıdy. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Astana jáne Almaty qalalarynda qosymsha eki laboratorıı qurylyp jatyr.
Qazaqstannyń klımattyq jaǵ­daıyna sáıkes keletin jańa tsementbeton men qıyrshyqtasty asfaltbeton jabyndylary jol qury­­ly­­synda keńinen paıdala­nylýda. Avtojoldardyń sapasyn jaqsartý men saqtalýyn arttyrý úshin túrli polımerli modıfı­kator­lar, topyraq stabılızatorlary paı­da­lanylyp keledi. Asfalt­betonǵa arnalǵan ozyq tehnologııalar men qor­ǵanysh qabattary da qol­danylýda.
Osy rette bizdiń mınıstrlik úsh kategorııa boıynsha dárejelengen jol boıyndaǵy servıs nysan­darynyń standarttaryn bekitkenin atap ótkim keledi. Standartqa sáıkes joldyń ár 50 kılometrinde 3-shi kategorııaly nysandar bolýǵa tıisti - bul janarmaı quıý beketi, tamaq­taný pýnkti, avtoturaqtar men STO. Al árbir 200 kılometrde ekinshi kategorııaly nysandar - kempıngter, al týrıstik nemese tarıhı oryndarda kelýshilerdiń birneshe kún turaqtaýy úshin jaǵdaı jasaıtyn birinshi kategorııaly nysandar bolýǵa tıisti.

- Avtojol qurylysyn salǵanda otandyq óndiris materıaldaryn qoldaný kerektigi týraly talaı ret aıtylǵan bolatyn. Jergilikti mate­rıaldar halyqaralyq standart­tarǵa saı kele me? Osy jaǵy qalaı?
- Iá, otandyq óndiris mate­rıaldary halyqaralyq standarttarǵa saı keledi. Búgingi kúni jol-qurylys materıaldarynyń 90 paıyzy - otandyq óndiris. Barlyq 4 bıtým jáne 10 tsement zaýyty iske qosylǵan. Olardyń óndiristik qýaty arqasynda bıtým men tsementke degen qajettilik tolyq qamtamasyz etildi. Sonymen birge, barlyq jol qurylysynda 9 myń danaǵa jýyq jol-qurylys tehnıkasy jumyldyryldy.
«Nurly jol» baǵdarlamasyndaǵy qurylys jobalarynyń sharyqtaý kezeńi 2017-2019 jylǵa tap keledi. Bul kezeńde jol qurylysy jumys­taryna tsement, bıtým, ınertti mate­rıaldar, temirbeton buıymdaryn óndiretin barlyq otandyq óndi­risshiler tartylatyn bolady.

- Bul kezeńde jumysqa qansha adam tartylatynyn aıtpaısyz ba?
- Shamamen alǵanda 170-200 myń adam. Máselen, Almaty oblysynda - 31 myń adam, Qaraǵandy oblysynda - 27 myń adam, Aqmola oblysynda - 22 myń adam, Aqtóbe oblysynda - 17 myń adam, Jambyl jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda árbirinde 15 myń adamnan jumysqa jumyl­dyrylady. Qalǵan oblystarda - 10 myń adam muǵdarynda bolady / Mańǵystaýda - 11 myń, Pavlodar men Soltústik Qazaqstan oblys­tarynda 10 myń adamnan, Qyzylorda, Qostanaı jáne Atyraý oblystarynda 8 myń adamnan, Batys Qazaqstan oblysy men Astanada 6 myń adamnan tartylatyn bolady.

- Batys baǵyttaǵy eksporttyq áleýetimizdi arttyrýǵa Quryq por­tynan paromdyq ótkizý jáne Bor­jaqty-Ersaı temirjol jelisi, «qurǵaq port» Qorǵastaǵy termıa­nal­dyq qýattylyqtyń artýy yqpal ete­tini belgili. Bul jobalardy paıda­lanýǵa bergennen keıin taǵy qandaı tıimdi­likter bolatynyn aıta alasyz ba?
- «Qorǵas - Shyǵys qaqpa» erkin ekonomıkalyq aımaǵynda qurǵaq porttyń birinshi kezeńi paıdalanýǵa berildi. Bul Qorǵas arqyly júretin taýar aınalymynyń kólemin 8 ese arttyrýǵa nemes júk tasymalyn jylyna 4 mıllıon tonnaǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. Qurǵaq port - Qytaımen shekaradaǵy úlken kóliktik-logıstıkalyq toraptyń - «Qorǵas -Shyǵys qaqpa» erkin ekonomıkalyq aımaǵynyń negizgi quramdas bóligi.
Búgingi tańda Kaspıı mańyndaǵy elderdiń porttaryna temirjol-paromdyq júkterdi tasymaldaý tek qana Aqtaý porty arqyly múmkin bolyp otyr. Keıingi jyldary teńiz portyndaǵy paromdyq termınal óziniń eń shekti ótkizgish qabiletinde jumys istep jatyr. Osyǵan baı­lanysty «Nurly jol» baǵdarlamasy sheńberinde Kaspıı jaǵalaýy aımaǵynda qosymsha paromdyq qýat kózderin qurý týraly sheshim qa­byldanǵan bolatyn. Bul jobanyń mańyzdylyǵy men ózektiligi aıryqsha. TRASEKA kóliktik dáli­ziniń barlyq kóliktik ınfraqu­rylymynyń damýynda Kaspıı teńizindegi paromdyq ınfraqu­ry­lymǵa kiretin qazaqstandyq telimde bar. Osylaısha, Quryq portynda parom termınalyn qurýdaǵy basty maqsat - Qytaı-Eýropa baǵytyndaǵy halyqaralyq kólik dálizindegi qazaqstandyq býyndy kúsheıtý.
Tranzıttik júk tasqynyna qyz­met kórsete otyryp, elimiz óz kirisin ulǵaıtady. Bul salyqtyq tó­lem­der­diń artýy men bıýdjettiń toly­ǵýyna yqpal etedi. Onyń ústine qazaq­standyq eksporterlerge óz ónimderin Kaspıı óńirindegi elder men odan ári Batysqa qaraı tasymaldaý úshin qosymsha paromdyq ınfraqury­lymdar usynylatyn bolady. 
Borjaqty - Ersaı temirjol tarmaǵy Quryq portynda salynyp jatqan paromdyq keshendi temirjol magıstralimen jalǵaıdy. Temirjol jelisi jaǵalaýda salynyp jatqan kemejasaý jáne kemejóndeý zaýyt­taryna, sondaı-aq metall­konstrýk­tsııalaryn shyǵaratyn zaýytqa kóliktik qyzmet kórsetýge baǵyt­talǵan. 

- Temirjol taqyryby qozǵalyp qaldy ǵoı. Áset Órentaıuly, temir­jol ýchaskeleriniń ótkizgishtik qabiletin arttyrý týraly talaıdan beri aıtylyp kele jatqan máseleler qalaı she­shiledi? 
- Bul - bizdiń aldymyzda turǵan mindetterdiń biri. Jáne ol sheshilip te jatyr. Qalaı deısiz be? Mysal keltire keteıin. Almaty-Shý ýchas­kesin alaıyq. Jobanyń mańyzy men ózektiligin túsiný úshin toqtala ketken jón shyǵar. Bul ýchaske úsh jaqtan ekijoldyq tarmaqpen - Almaty stansasynan shyǵys baǵytqa qaraı ekijoldyq temirjol jumys istep tur; Shý stansasynan soltústik jáne batys baǵytqa qaraı da eki­joldyq temirjol ınfraqurylymy bar. Sonda Shý men Almaty stan­salary arasyndaǵy birjoldyq ýchaske eń tómen ótkizgish bolyp, bylaısha aıtqanda, ońtústik óńirdegi barlyq temirjol jelisine «keptelis» týǵyzyp otyr. Óz kezeginde Shý-Almaty ýchaskesi óte mańyzdy! Ol Qytaı baǵytynda - Azııa elderine qaraı tranzıttik júkterdi tasy­maldaý úshin jáne Almaty óńirinen Qazaqstannyń bútkil tarabyna barlyq ishki tasymaldardy jasaýǵa paıdalanylyp otyrǵan jaıy bar. ıAǵnı, jańa joba ótkizgishtik qabi­letin kóterý jáne jetkizý merzimin qysqartý, sondaı-aq kóliktik shyǵyndardy tómendetý esebinen Qazaqstannyń tranzıttik áleýetin arttyrýǵa múmkindik jasaıdy. Al bul aınalyp kelgende, qazaqstandyq satýshyǵa da, tutynýshyǵa da óte tıimdi.
Osy oraıda, búgingideı ekono­mıkalyq qıyn kezeńde «Nurly jol» baǵdarlamasy elimizdiń ın­dýstrıa­landyrý baǵdarlama­symen qosa alǵanda turaqtandyrý­shy ról atqa­ratynyn taǵy da aıta ketkim keledi.
Bul baǵdarlamanyń mán-ma­ǵynasy odan da tereńde jatyr: Qazaq Elinde buryn bolmaǵan jańa­turpatty kóliktik ınfra­qurylym jasalyp jatyr. Biz sol arqyly Uly Jibek Jolynyń bir bóligin qaıta jań­ǵyrtyp jatyrmyz. Al bul Alla jazsa, ǵasyrdan - ǵasyrlarǵa jal­ǵasatyn joba bola bermek.
- Áńgimeńizge raqmet!

Suhbattasqan N.NARJAN

«Aıqyn» gazeti, 2016 jyldyń 15 maýsymy