9 tamyz. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik kitapsúıer qaýym merekesi
Kóptegen merekeler belgili bir memlekette paıda bolyp, ulttyq mártebe alady. Ýaqyt óte kele keńinen basqa elderge de tarap, halyqaralyq sıpatqa ıe bolady. Sondaı merekelerdiń biri – AQSh Ulttyq kitapsúıerler kúni. Bul mereke AQSh-ta paıda bolyp, keıin birden álemniń túkpir-túkpirine tarady.Qazir ony kóptegen memleketter atap ótedi. Bul kúndi jazýshylar, aqyndar, ádebıetshiler pen baspagerler, kitap dúkenderi men tıpografııa qyzmetkerleri, oqyrmandar toılaıdy.
Álemniń baıyrǵy turǵyndarynyń halyqaralyq kúni
1994 jyly BUU Bas assambleıasy belgilegen. Osy kúni 1982 jyly BUU janynda baıyrǵy turǵyndar boıynsha jumys tobynyń alǵashqy otyrysy ótti. Onyń maqsaty baıyrǵy turǵyndardyń quqyqtary men negizgi bostandyqtaryn qorǵaý boldy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1994 jyly Almatyda QR Ulttyq bankiniń memlekettik qoımasynyń irgetasy qalandy.
2000 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Birikken Ulttar Uıymynyń (aǵyl. United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization – UNESCO) arasynda bilim, ǵylym jáne mádenıet máseleleri boıynsha yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. Qazaqstan men ıÝNESKO arasyndaǵy dostastyq jónindegi memorandýmǵa Qazaqstan Recpýblıkasynyń vıtse-premeri I. Tasmaǵambetov jáne F. Maıor qol qoıdy.
2002 jyly Almatyda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasynda Úndistandy zertteý ortalyǵy ashyldy. Bul ortalyq Qazaqstan Respýblıkasy men Úndistan Respýblıkasy arasyndaǵy mádenıet jáne bilim berý salasyndaǵy tyǵyz qarym-qatynastardy damytýǵa yqpal etý maqsatynda quryldy.
2011 jyly Almatyda «ashyq júıeler» men «bultty esepteýler» ǵylymı-zertteý zerthanasy ashyldy, onyń jumysy búkil álemde tez damyp kele jatqan «bulttyq esepteýler» men «ashyq júıeler» dep atalatyn ınfokommýnıkatsııalyq tehnologııalardyń jańa baǵyttaryn engizýge baǵyttalǵan.
2012 jyly Almatyda QR Ǵylym akademııasy Geologııa ınstıtýtynda akademık Ýfa Ahmedsafınniń týǵanyna 100 jyl tolýyna arnalǵan kórkem poshta markasy aınalymǵa engizildi.
2013 jyly otandyq ǵalymdar ǵylymdaǵy barlyq sońǵy jańalyqtardan habardar bolyp otyrýy úshin Qazaqstandaǵy barlyq ǵylymı jáne bilim berý uıymdary «Tomson» jáne «Elzevır» álemdik derekter bazasyna qosyldy.
2013 jyly Jambyl oblysynda Batys Eýropa – Batys Qytaı transulttyq dáliziniń jańa bóligi ashyldy. Merki aýdanynda birinshi sanatqa jatatyn tórt jolaqty 48 kılometrlik kúre jol paıdalanýǵa berildi.
2016 jyly Rıo-de-Janeıroda belgili sport jýrnalısi, jazýshy, sport sheberi, QR eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Nesip Júnisbaev Halyqaralyq sport baspasózi qaýymdastyǵynyń (AIPS) arnaıy syılyǵyna ıe boldy.
2017 jyly «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Astana qalasynyń Metsenattar klýby quryldy. Onyń quramyna qalanyń 57 iri bıznesmeni men kásipkeri kirdi. Olarǵa mektep, balabaqsha salý, fýtbol alańqaılaryn abattandyrý, mektep, baqsha, medıtsına uıymdaryn tsıfrlyq qondyrǵylarmen jabdyqtaý sekildi iri ınfraqurylym jobalaryn iske asyrý usynyldy.
2017 jyly «Otar» 40-shy áskerı bazasynda Halyqaralyq armııa oıyndary ótti. Oǵan Qazaqstan, Venesýela, Qyrǵyzstan, Qytaı, Reseı, Belarýs, Zımbabve, Úndistan, Iran, Mońǵolııa, Grekııa, Armenııa elderiniń komandalary qatysty. Jarystyń úsh konkýrsy boıynsha Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń komandasy birinshi oryndy ıelendi.
2017 jyly Aqmola oblysynda «Qumaı» etnografııalyq parki quryldy. Hronologııalyq aıasy tórt myń jyldy qamtıtyn park Qazaqstandaǵy alǵashqy kóp komponentti mádenıet kesheni boldy. Ol Qazaqstannyń Qasıetti oryndar kartasyna kirgizildi.
2019 jyly «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy men Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııa qarjy naryǵyn retteý, qarjy qyzmetin tutynýshylar jáne ınvestorlardyń quqyqtary men múddelerin qorǵaý, qarjy tehnologııalaryn damytý boıynsha yntymaqtastyq sharalaryn qarastyratyn birlesken is-sharalar josparyna qol qoıdy.
2022 jyly Túrkııada ótken Islam yntymaqtastyǵy oıyndarynda qazaqstandyq jeńil atlet Mıhaıl Lıtvın 44.94 sekýndta 400 metrge aldyn ala júgirýden ótip, el rekordyn ornatty. Bul nátıje Qazaqstannyń jańa joǵary jetistigi boldy.