9 qyrkúıek. Tulǵalar týǵan kún
ESІMDER
91 jyl buryn (1933) jazýshy, kınodramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń jáne Qazaqstan Jazýshylar odaǵy syılyǵynyń laýreaty Ákim Úrtaıuly (Ákim Tarazı) ÁShІMOV dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıka ınstıtýtynyń fılologııa fakýltetin, Máskeýdegi stsenarısterdiń joǵary kýrsyn bitirgen.
Eńbek jolyn orta mektep muǵalimi bolyp bastaǵan. 1956-1958 jyldary «Ara» jýrnalynyń ádebı qyzmetkeri. 1958-1959 jyldary «Qazaqstan pıoneri» (qazirgi «Ulan») gazetiniń jaýapty hatshysy. 1962-1970 jyldary «Qazaqfılm» kınostýdııasy redaktsııalyq alqasynyń múshesi, bas redaktory. 1970-1971 jyldary «Lıteratýrnaıa gazetanyń» Qazaqstan boıynsha menshikti tilshisi. 1971-1980 jyldary Kınematografıster odaǵy basqarmasynyń birinshi hatshysy. 1986-1998 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń hatshysy bolǵan. Jazýshynyń alǵashqy kitaby «Quıryqty juldyz» povesi 1966 jyly jaryq kórdi. Odan beri «Úlken aýyl», «Asý-asý», «Qııan-soqpaq», «Bultqa salǵan uıasyn», «Tasjarǵan», «Qyz mahabbaty», «Gnezdo na oblakah», «Jýravlı-jýravýshkı», «Basynan Qarataýdyń...», «Ken», «Táj» povesteri, áńgimeleri, romandary jarııalandy. Sondaı-aq «Kúlmeıtin komedııa», «Jaqsy kisi», «Joly bolǵysh jigit», «Qos bozdaq», t.b. pesalardyń, «Tulpardyń izi», «Arman ataman», «Qarash-qarash oqıǵasy», «Mustafa Shoqaı», t.b. kınofılm stsenarııleriniń avtory. Birqatar kitaptary shet el tilderine aýdarylǵan. «Qurmet» ordenimen marapattalǵan.
74 jyl buryn (1950) Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Senatynyń janyndaǵy Senatorlar keńesiniń múshesi Gúljan Janpeıisqyzy QARAQUSOVA dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti) bitirgen. 1972-1994 jyldary Qazaq memlekettik ýnıversıtetinde assıstent, aǵa oqytýshy, dotsent, professory. 1994-1995 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń ekonomıkalyq reformalar jónindegi kómekshisi, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń kómekshisi Ekonomıkalyq konsýltanttar keńesiniń basshysy. 1995-1996 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Qundy qaǵazdar jónindegi ulttyq komıssııanyń tóraıymy. 1996-1997 jyldary «Qarjy naryǵy ınstıtýty» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti. 1997-2001 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty, Ekonomıka, qarjy jáne bıýdjet jónindegi komıtettiń tóraıymy. 2001-2007 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri qyzmetterin atqarǵan. 2007 jyldan Májiliste. Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti Májilisiniń V shaqyrylym depýtaty, qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń tóraıymy (2012-2016); Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti Májilisiniń VI shaqyrylym depýtaty, qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń tóraıymy (2016 jyldan bastap).
Qazirgi qyzmetin 2019 jyldyń qyrkúıeginen beri atqaryp keledi.
«Parasat», «Sodrýjestvo», ІІ dárejeli «Barys» ordenderimen, birneshe medalmen marapattalǵan.
44 jyl buryn (1980) Túrkistan oblysy Іshki ister departamenti bastyǵynyń orynbasary Asyljan OspanulyQALDARBEKOV dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysy, Jańaqorǵan aýdany, Jarnaryq aýylynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
Eńbek joly: 2002-2006 jyldary Almaty qalasy ІІD Áýezov aýdandyq ІІB tergeý bóliminiń tergeýshisi, aǵa tergeýshisi, 2006-2011 jyldary Almaty qalasy Іshki ister departamenti Tergeý basqarmasynyń jol-kólik oqıǵasyn tergeý bóliminiń aǵa tergeýshisi, asa mańyzdy ister boıynsha aǵa tergeýshisi, 2011-2012 jyldar aralyǵynda Almaty qalasy ІІD Bostandyq aýdany ІІB polıtsııa bólimshesi bastyǵynyń orynbasary, sonymen qatar Almaty qalasy ІІD Bostandyq aýdany ІІB tergeý bóliminiń bastyǵy; 2012-2013 departament bastyǵynyń orynbasary, sonymen qatar Almaty qalasy ІІD Anyqtaý departamenti aımaqtyq baqylaý bóliminiń bastyǵy, 2013-2014 jyldary Almaty qalasy Medeý aýdandyq ІІB tergeý basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, 2014-2015 jyldary Tergeý basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, sondaı-aq Astana qalasy Іshki ister departamenti Statıstıka jáne aımaqtyq baqylaý basqarmasynyń bastyǵy, 2015-2018 jyldary Tergeý basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, sonymen qatar Astana qalasy Іshki ister departamentiniń uıymdastyrý-taldaý jumystary basqarmasynyń bastyǵy, 2018-2019 jyldary Astana qalalyq polıtsııa departamenti Tergeý basqarmasynyń bastyǵy, 2019 jyly Astana qalasy ІІD Almaty aýdandyq polıtsııa basqarmasynyń bastyǵy.
2019 jyldyń jeltoqsan aıynan beri qazirgi qyzmetinde.
42 jyl buryn (1982) «Jolaýshylar tasymaly» AQ bas dırektory Jánibek Jumauly TAIJANOV dúnıege keldi.
Aqmola oblysy, Erementaý aýdanynda týǵan. T.Rysqulov atyndaǵy Qazaq ekonomıkalyq ýnıversıtetin ekonomıst mamandyǵy boıynsha bitirgen (2003).
Eńbek joly: QTJ UK AQ júıesinde ártúrli laýazymdardar atqardy, «QTJ» UK» AQ Aqmola fılıaly dırektorynyń ekonomıka jáne qarjy jónindegi orynbasary, QR Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi Kólik oqıǵalaryn tergeý departamentiniń dırektory, QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń Kólik komıtetinde qyzmet atqardy.
2022 jyldyń maýsym aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
38 jyl buryn (1986) Qazaqstan Respýblıkasynyń Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Bolat Qýanyshbekuly SÁMBETOV dúnıege keldi.
2005 jyly Ekonomıka jáne quqyq kolledjin «quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha, 2008 jyly QazGZÝ Almaty zań akademııasyn «zańtaný» mamandyǵy boıynsha, 2012 jyly Qazaq ınjenerlik, qarjy-bank akademııasyn «ekonomıka jáne bıznes» mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly: 2008-2012 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttiginiń Almaty qalasy boıynsha departamenti zańnamanyń saqtalýyn baqylaý jáne talap qoıý jumysy bóliminiń bas mamany bolyp jumys istedi. 2012-2014 jyldary QR Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigi baqylaý jáne talap qoıý jumysy departamentiniń bas sarapshysy.2014-2015 jyldary QR Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttiginde zań departamentiniń quqyqtyq qamtamasyz etý basqarmasynyń basshysy. 2015 jyly QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý komıtetiniń Almaty qalasy boıynsha departamenti basshysynyń orynbasary. 2015-2020 jyldary QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetiniń Almaty qalasy boıynsha departamentiniń basshysy.
2020 jylǵy 21 qazanda Qazaqstan Respýblıkasynyń Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary laýazymyna taǵaıyndaldy.
32 jyl buryn (1992) qazaq dzıýdoshysy, 2024 jylǵy Olımpıada chempıony Eldos BaqtybaıulySMETOV dúnıege keldi.
Jambyl oblysy Lýgov aýdanyna qarasty Kamenka (qazirgi Jalpaqsaz) aýylynda týǵan. Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq dárejedegi sport sheberi.
2011 jyldan bastap «Dınamo» dene shynyqtyrý jáne sport qoǵamy qoǵamdyq birlestiginde qyzmet etedi. Dzıýdodan Qazaqstan jastar quramasynyń sapynda óner kórsetý kezinde Smetov jastar arasyndaǵy álem chempıonatynda (2010 jáne 2011) altyn jáne qola medaldardy jeńip aldy. 2012 jyldan bastap eresekter ulttyq quramasynda oınaıdy. 2013 jyly Bangkokta ótken Azııa chempıonatynda qola, Samsýndaǵy Gran-prı kezeńinde jáne Tbılısıde ótken Eýropa kýbogy kezeńinde kúmis, Varshavada ótken dzıýdodan Eýropanyń ashyq kýbogynda altyn júldeger atandy. Ol 2015 jyly Astanada ótken jarystyń fınalynda taǵy bir qazaq balýany Rýstam Ibraevty jeńip, dzıýdodan álem chempıony atandy. 2016 jyly Rıo-de-Janeıroda ótken jazǵy Olımpıada oıyndarynda kúmis medal jeńip aldy. 2018 jyly 17 naýryzda Ekaterınbýrgte (Reseı) ótken «Úlken dýlyǵa» týrnırinde jeńiske jetti. 2019 jyldyń sáýir aıynda Túrkııanyń Antalııa qalasynda ótken Gran-prı týrnıriniń jeńimpazy atandy. Shilde aıynda Býdapeshtte (Vengrııa) ótken Gran-prı týrnıriniń jeńimpazy atandy. 2019 jyly Tokıoda ótken Olımpıada aldyndaǵy álem chempıonatynda qola júldeger atandy. Tokıoda ótken jazǵy Olımpıada oıyndarynda 60 keli salmaqta qola júldeger atandy. Tashkentte ótken dzıýdodan álem chempıonatynda qola júldeger atandy.
2024 jyly Parıjde ótken jazǵy Olımpıada oıyndarynda Eldos fınaldyq beldesýde frantsýz sportshysy Lýka Mheıdzeden basym túsip, altyn medalǵa qol jetkizdi.
3-dárejeli «Parasat» jáne «Barys» ordenderimen marapattalǵan.
82 jyl buryn (1942-2013) - jazýshy, prozaık, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń jáne M.Áýezov atyndaǵy Ulttyq syılyqtyń laýreaty DúkenbaıDOSJAN dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysynda týǵan. S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirgen.
Eńbek joly: 1963-1966 jyldary Almaty oblystyq «Jetisý» gazeti redaktsııasynda ádebı qyzmetkeri, «Jazýshy» baspasynyń qyzmetkeri.
Shyǵarmashylyq jolynda ol 11 roman, 24 roman jáne 100-den astam povest jazdy. Kórkem aýdarmamen aınalysqan, Ilıa Erenbýrgtiń «On úsh qubyr» povester tsıklin, qyrǵyz aqyny Súıinbaı Eralıevtiń óleńderin qazaq tiline aýdarǵan. Ol «Qıyn qadam» kitabynan, «Jibek joly» romanynan, Ýkraına baspasy «Úzdik tarıhı roman úshin» bedeldi syılyǵyn bergen Abaı men Muhtar Áýezovtiń ómirbaıandyq romandarynan úlken ataqqa ıe boldy. Onyń «Men ólip jatqanda» shyǵarmasy «Eń kóp oqylatyn jazýshy» serııasynda jaryq kórdi. D.Dosjannyń kitaptary álemniń negizgi tilderine aýdarylyp, ár elden 3,7 mıllıonnan astam adam oqydy. Onyń esimi Qazaq entsıklopedııasynda jáne AQSh-tyń «Ádebıet pen óner adamdary» jınaǵynda altyn áriptermen jazylǵan.