9 qańtar. Tulǵalar týǵan kún

ASTANA. QazAqparat – Búgin, ıaǵnı 9 qańtar kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

173 jyl buryn (1850-1902) orys geology jáne geografy, Túrkistan ólkesin alǵash zertteýshilerdiń bir Ivan Vasılevıch MÝShKETOV dúnıege keldi.

Reseıdiń Volgograd oblysynda týǵan. Sankt-Peterbor taý-ken ınstıtýtyn bitirgen. Túrkistan general-gýbernatorynyń janyndaǵy erekshe tapsyrmalar bóliminde qyzmet istegen. 6 ret ǵylymı-zertteý ekspedıtsııalaryna qatysyp, Tıan-Shan, Jońǵar (Jetisý) Alataýy, Pamır-Altaı taýlaryn zerttedi. Túrkistan ólkesiniń kartasyn túzetip, tolyqtyrýǵa atsalysty. Orta Azııa taý tizbekteriniń orografııalyq kurylysy týraly burynǵy túsinik ózgertilip, Tıan-Shan men Pamır-Altaı taýlarynyń soltústikke qaraı ıilgen endik doǵalardan turatyndyǵyn anyqtady. 1884 jyly G.Romanovskıımen birge Túrkistannyń tuńǵysh geologııalyq kartasyn jasady. Aral Qaraqumynyń shyǵý tegin, Kaspıı teńizi deńgeıiniń kóterilý mólsherin zerttep, Batys Qazaqstanda geologııalyq jáne geografııalyq baqylaýlar júrgizdi. 1887 jyly Vernyıǵa (qazirgi Almaty) kelip, jer silkiný sebepterin jáne onyń zardaptaryn anyqtady. Ólkedegi zertteýlerin 2 tomdyq «Túrkistan» dep atalatyn eńbeginde qorytyndylady. Bul eńbekte aımaqtyń tuńǵysh geolog jáne geografııalyq tolyq sıpattamasy berildi. Ár jyldary ońtústik Oralda, Kavkazda geologııalyq jáne ken barlaý jumystarymen aınalysty. 2 tomdyq «Fızıkalyq geologııa» atty teorııalyq eńbegi jarııalanǵan. Mýshketov qurmetine Sibirdegi taý, Tıan-Shandaǵy muzdyq atalǵan.