6 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik zııankesterge qarsy kúres kúni
Dúnıejúzilik zııankesterge qarsy kúres kúnin engizý bastamasyn Qytaıdyń zııankestermen kúres qaýymdastyǵy 2017 jyly kóterdi. Onyń bastamasyn basqa ulttyq jáne óńirlik uıymdar da qoldady. Negizgi mindeti - jurtshylyqtyń nazaryn zııankesterge qarsy kúrestiń qoǵamdyq densaýlyqty saqtaýdaǵy mańyzyna aýdarý.
Halyqaralyq orys tili kúni
Bul mereke halyqaralyq kúntizbede 2010 jyly BUU qoǵammen baılanys departamentiniń uıymnyń resmı alty tiline arnalǵan kúndi toılaý usynysynan keıin paıda boldy. 6 maýsymdy tańdaý sebebi - osy kúni orystyń uly aqyny Aleksandr Sergeevıch Pýshkın dúnıege kelgen.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1845 jyly Atbasar qalasynyń negizi qalandy. Astanadan soltústik-batysqa qaraı 232 shaqyrym jerde, Jabaı ózeniniń (Esildiń bir salasy) oń jaǵalaýynda ornalasqan. Qazan tóńkerisine deıin munda Atbasar jármeńkesi ótkizilip turdy. 1928 jyly aýdan ortalyǵyna aınaldy. Aqmola-Qartaly tas jolynyń salynýy (1940) qalanyń odan ári damýyna qolaıly jaǵdaı jasady.
1945 jyly Qaraǵandy qalasynda álemdegi alǵashqy kómir kombaıny synaqtan ótti. Kómir kombaınynyń alǵashqy ónerkásiptik úlgisin 1932 jyly keńestik ónertapqysh Alekseı Ivanovıch Bahtýmskıı qurǵan.
1987 jyly Oraz Jandosov turyp, eńbek etken Kegen aýylynda memorıaldyq taqta ornatyldy. Oraz Qıqymuly Jandosov (1899-1938) – Qazaqstannyń tanymal memlekettik qoǵam qaıratkeri, pýblıtsıst.
1991 jyly Qazaqstannyń joǵary bilikti halyq sharýashylyǵy mamandaryn ýnıversıtettik deńgeıde daıarlaýdy keńeıtý maqsatynda ári Orta Azııanyń ejelgi ǵylymı-mádenı oshaǵy bolǵan Túrkistan qalasyn damytýǵa serpin berý úshin Túrkistan memlekettik ýnıversıteti ashylyp, oǵan uly aqyn ári aǵartýshy Qoja Ahmet ıAsaýıdiń esimi berildi.
2011 jyly Qazaqstan aýmaǵyndaǵy efıri tolyǵymen ártúrli janrdaǵy klassıkalyq jáne akademııalyq mýzykaǵa jáne elimizdegi klassıkalyq mýzykanyń ulttyq mektepterine negizdelgen birinshi jáne jalǵyz radıostantsııa habar tarata bastady. Classic radıosynyń arnasynan ǵana Ahmet Jubanov, Muqan Tólebaev, Tiles Qajǵalıev, Ǵazıza Jubanova, Artyq Toqsanbaev, Aqtota Raıymqulova, Tólegen Muhamedjanov jáne akademııalyq mýzyka janrynda eńbek etip júrgen basqa da qazaq kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryn tyńdaýǵa bolady.
2012 jyly qazaqstandyq zertteýshiler toby «Sheteldegi qazaqtardyń óneri» jobasy aıasynda Ózbekstanda ekspedıtsııa ótkizdi. Joba úsh jylǵa josparlanǵan. Onyń sheńberinde Ózbekstan, Qytaı, Mońǵolııa, Túrkimenstan jáne Reseıdegi qazaqtardyń mekendeıtin jerlerine ekspedıtsııa jasaý qarastyrylǵan.
2012 jyly Halyqaralyq banknot qoǵamdastyǵy (IBNS) baıqaýynyń qorytyndysy boıynsha «10 000 teńge» banknoty 2011 jyldyń úzdik banknoty atandy.
2016 jyly Vena qalasynda ótken Ballıstıkalyq zymyrandardyń taratylýyna qarsy halyqaralyq tártip kodeksine múshe memleketterdiń turaqty 15-shi kezdesýinde (Gaaga tártip kodeksi GTK ataýymen belgili) GTK tóraǵalyǵy bir jyl merzimge Qazaqstanǵa aýysty.
2016 jyly Monte-Karloda velosıped óndirýshilerdiń álemdegi eń bedeldi kórmeleriniń biri LIKE BIKE 2016 kórmesi boldy. Onda Qazaqstan VINO brendin usyndy. Ony brendtiń negizin qalaýshy, Olımpıada chempıony Aleksandr Vınokýrovtyń ózi tanystyrdy.
2016 jyly Amerıkanyń Merılend shtatynda qazaq tiliniń senbilik kýrsy ashyldy. Bul Qazaq-amerıkalyq qaýymdastyǵy men AQSh-ta turyp jatqan qazaq dıasporasynyń qoldaýynyń arqasynda júzege asty.
2017 jyly Astanadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda Qazaqstan men Qytaı elderi arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastyń ornaǵanyna 25 jyl tolýyna oraı, «Kórikti Qazaqstan - Kórkem Qytaı» fotokórmesi ashyldy. Fotokórmeniń atqarýshy organy - «QazAqparat» HAA jáne «Jenmın hýabao» jýrnaly.
2017 jyly 16 jastaǵy qazaqstandyq oqýshy Davıd Knyshenko «Fast Helper» shuǵyl jaǵdaılarǵa arnalǵan mobıldi qosymshasyn jasady. Onyń kómegimen órt sóndirý qyzmetin, jedel járdem jáne qutqarý qyzmetterin shaqyrýǵa bolady.
Bul qosymshanyń mańyzdy komponenti – anyqtamalyq aqparat bólimi. Ol shaqyrylǵan qyzmettiń kelýin kútpeı-aq, ne isteý keregin aıtyp beredi. Oqýshynyń jobasy «Ashyq úkimet» portalynyń ashyq derekterin qoldaný boıynsha baıqaýda úzdik dep tanyldy.
2019 jyly «Qazahstanets» kitaby jaryqqa shyqqan. Onyń avtory – caıahatshy, túrki rýhanı mádenıetiniń zertteýshisi, jazýshy, respýblıkalyq ádebı syılyqtardyń laýreaty Tınkaı Kretova. Kitapta Qazaqstan adamdary, onyń tarıhy, kıeli oryndary týraly jazylǵan. Avtordyń «Kıeli Qazaqstan» qazaqstandyq ulttyq geografııalyq qoǵamynyń zertteý ekspedıtsııasy kezinde qaldyrǵan ocherkteri bul kitaptyń ajyramas bóligi bolyp tabylady.
2019 jyly Cerik Sápıev 2019-2020 jyldary Táýelsiz memleketter dostastyǵy elderi ókilderiniń Sport jáne dene shynyqtyrý keńesiniń tóraǵasy bolyp saılandy. Bul sheshim Şýchınsk qalasynda TMD-ǵa múshe memleketter Dene shynyqtyrý jáne sport salasyndaǵy kelisim qatysýshylarynyń Dene shynyqtyrý jáne sport jónindegi keńesiniń otyrysynda qabyldandy. Keńes otyrysyna TMD memleketteri (Qazaqstan, Ázerbaıjan, Armenııa, Belarýs, Qyrǵyzstan, Reseı, Tájikstan, Túrikmenstan, Ózbekstan) sport jáne dene shynyqtyrý salasyndaǵy quzyretti organdarynyń basshylary, sonymen qatar TMD Atqarýshy komıteti, Mádenıet jáne sport mınıstrligine qarasty vedomstvolyq baǵynystaǵy uıymdar men oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport basqarmalarynyń ókilderi qatysqan.