6 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
ESTE QALAR OQIǴALAR
1925 jyly Álıhan Bókeıhanovtyń «Qobylandy» jyry boıynsha tuńǵysh zertteýi «Tań» jýrnalynda jarııalandy. Qazirgi jer betindegi myńdaǵan etnostar sanaýly ǵana jyrlardy týǵyzady. Mysaly, grekterdiń «Ilıada» nemese «Odısseıa», úndisterdiń «Mahabharata» nemese «Ramaıana» syndy jyrlaryn keltirýge bolady.
Qazaq halqynda, eger nusqalarymen birge esepteıtin bolsaq, myńdaǵan epostyq shyǵarmalar bar. «Qobylandy batyr» jyrynyń 29 nusqasy bar eken. «Qobylandy» jyry qazaq jyrlarynyń arasynda eń kóp zerttelgen. Jyrdyń nusqalarynda batyr 5 túrli kezeńde (9 ǵasyrdan 18 ǵasyrǵa deıin) ómir súrdi dep kórsetiledi.
Al shyn máninde ol 15 ǵasyrda Ábilqaıyr hannyń tusynda jáne Qazaq handyǵynyń qurylý kezinde ómir súrgen. Kólemdi jyr birden jasalǵan joq, ony jazý kezinde, ómirdiń qajettilikterine qaraı, tarıhı kezeńderge sáıkes ózgertilgen.
Bul tarıhı eskertkishti saqtaýǵa jáne damytýǵa kóptegen jyraýlar at salysty, halyq ertegileriniń sansyz joldaryn urpaqtan urpaqqa ósıet etip berip otyrǵan. Qobylandy týraly jyrdy tuńǵysh ret V.Radlov basyp shyǵardy.
1927 jyly Oralda áıgili óner zertteýshisi, Qazaqstannyń halyq ártisi Aleksandr Zataevıchtiń (1869-1936) uıymdastyrǵan alǵashqy qazaq mýzykasynyń keshi bolyp ótti.
A.Zataevıch áýeli «Qazaq halqynyń 1000 ánin», sodan keıin «500 án-kúıdi» jınap bastyrǵany belgili. Ol qazaq án-kúıin jınap qana qoımaı, qazaq ónerpazdarynyń Máskeýde óner kórsetip, tanyla túsýine atsalysty. Al 1923 jylǵy 24 qazanda Máskeýde ol tuńǵysh ret qazaq mýzykasynyń keshin uıymdastyrdy.
1927 jyly osyndaı kontsert Máskeý konservatorııasynda qoıylyp, onda orys ult aspaptar orkestri A.Zataevıch óńdegen kúılerdi oryndady.
1944 jyly Almaty qalasynda Jasóspirimder teatryn qurý týraly KPOK (b) men Keńes halyq komıtetiniń Qaýlysy shyqty. Búginde ol N.Sats atyndaǵy balalar men jasóspirimderge arnalǵan Memlekettik akademııalyq orys balalar teatry dep atalady.
1985 jyly «Bogatyr» kómir razrezi álemdegi eń iri razrez retinde Gınnestiń rekordtar kitabyna endi. Onyń jobalyq qýaty - jylyna 52 mıllıon tonna kómir.
1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasy týraly» Jarlyǵy jaryq kórdi.
1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń rezıdentsııasynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevqa Qazaqstannyń jańa Konstıtýtsııasyn resmı tanystyrý saltanaty ótti.
1997 jyly alǵash ret qazaqsha kúresten álem chempıonaty ótti.
2000 jyly Nıý-Iorkte BUU Bas Assambleıasynyń 55-merekelik sessııasy bastaldy. Oǵan Elbasy Nursultan Nazarbaev qatysyp, baıandama jasady.
2010 jyly bir kezderi saıası sebepterge baılanysty tyıym salynǵan biregeı týyndy, Eltoq Dilmuhamedovtyń kandıdattyq dıssertatsııasy - «1837-1847 jj. Kenesary Qasymuly bastaǵan ult-azattyq kóterilis» kitaby jaryqqa shyqty.
2014 jyly jas sýretshi Vıtalına Ilkaevanyń fantastıkalyq «Qus» sýreti Japonııadaǵy 44-shi Halyqaralyq balalar kórkem sýret shyǵarmashylyǵy baıqaýynda altyn medal aldy. Onyń jumysy baıqaýdyń úzdik balalar sýretteriniń kitabyna endi.
2016 jyly Dýshanbe-Qorǵantóbe-Kýlıab jańa temir jol jelisinde tuńǵysh poıyz Astana lokomotıv qurastyrý zaýytynan shyqqan jańa tehnologııaǵa negizdelgen TEZZ №0300 serııaly teplovozǵa tirkelip, júrip ótti.
2016 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıi qola dáýirinen orta ǵasyrlarǵa deıingi altyn men kúmisten jasalǵan buıymdar katalogyn shyǵardy. Basylymda usynylǵan barlyq kollektsııa – murajaı qorlarynyń bóligi. Onda Esik qorǵanynan, Berel, Nagornenskıı, Besoba, Aqtasty qorymdarynan jáne basqa da eskertkishterden tabylǵan zattar saqtalǵan.
Sondaı-aq, kelýshiler Shyǵys Saryarqanyń erte saq zamanyndaǵy qorǵandardan, sarmat dinı qyzmetkeriniń qabirlerinen, Saıram qalashyǵynan tabylǵan altyn buıymdar kómbesinen tabylǵan biregeı qazynalardy kóre alady.
2019 jyly Nur-Sultan qalasyndaǵy Abaı kóshesiniń boıynan Qalamgerler alleıasy ashyldy. Abaı - Á.Sembınov kósheleriniń qıylysynda ornalasqan Qalamgerler alleıasy Egemen Qazaqstan kóshesine deıin sozylyp jatyr.
Alleıa aýmaǵy – 1,2 gektar. 50 shyrsha egilip, 428 jaryqsham ornatylǵan. Al alleıanyń qaq ortasyna Abaıdyń sózi jazylǵan mramordan jasalǵan kitap qoıylǵan.
2019 jyly Nur-Sultan qalasyndaǵy Táýelsizdik saraıynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń alǵashqy otyrysy ótti.
Otyrys aıasynda jurtshylyq pen azamattyq qoǵamnyń kózqarastaryn eskere otyryp, mańyzdy strategııalyq máseleler qaraldy, qoǵam, saıası partııalar, úkimettik emes sektor men memlekettik organ ókilderi arasyndaǵy syndarly dıalogty qamtamasyz etý tetikteri talqylandy, Ulttyq keńestiń jumys josparyna usynystar qaraldy.
2021 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev quramynda ulttyq taldaý ortalyǵy, tsıfrlyq transformatsııa ortalyǵy jáne ulttyq jobalyq keńse bar Tsıfrlyq úkimet keńsesiniń jumysyn bastady.
Tsıfrlyq transformatsııa ortalyǵy memlekettik organdardyń protsesterin reınjınırıngpen jáne olardy tsıfrlyq formatqa kóshirýmen aınalysady.
2021 jyly Almaty oblysynda «Abaıdyń qara sózderi» kórkem fılmi jobasynyń túsirilimi bastaldy. Televızııalyq jobanyń árbir epızody - basty keıipkerdiń jeke oqıǵasy bar tolyq oqıǵa.
Basty keıipker retinde qazaq kınosynyń juldyzdary – Nurlan Álimjanov, Jan Baıjanbaev, Erik Joljaqsynov, Tuńǵyshbaı Jamanqulov, Arýjan Jazylbekova, Berik Aıtjanov, Aıan Ótepbergen jáne t.b.
Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Teleradıokesheniniń jańa jobasy Abaı álemin tanýǵa, qazaq halqynyń birtýar perzentiniń búkil adamzatpen rýhanı-fılosofııalyq baılanysyn nyǵaıtýǵa yqpal etedi.
2021 jyly buqaralyq aqparat quraldary ókilderine arnalǵan «Sóztúzer. Qate qoldanystar sózdigi» jınaǵy jaryq kórdi. Jınaqta el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń alǵysózi berilgen. Búginde baspasóz betterinde sózder men tirkesterdi orynsyz nemese qate qoldanýshylar jıi kezdesedi.
Bul máseleniń sheshimi retinde sózderdi qate qoldanýdyń 2 myńnan astam naqty mysaly jınaqtalǵan sózdik daıyndaldy. Aıta keteıik, mundaı sózdik elimizde tuńǵysh ret qurastyrylyp otyr.
2022 jyly Ahmet Baıtursynovtyń 150 jyldyǵyna oraı uly pedagogtiń esimi berilgen Qaraǵandy gımnazııasy aýmaǵyna onyń eskertkishi ornatyldy. Monýmenttiń bıiktigi shamamen 3 metr, salmaǵy 2 tonnaǵa jýyq. Eskertkishti Qarqaraly aýdany Memlekettik arhıviniń jetekshisi Manarbek Kárim jasady.