6 qazan. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik faýna men flora ortasyn qorǵaý kúni
1979 jyly Eýropada jabaıy faýna men florany, janýarlar jaılaǵan jerdi, olardyń meken etý ortasyn qorǵaý týraly Bern konventsııasy bekitildi. Ataýly kún sol jyly bekitilip, planetadaǵy faýnanyń meken etý ortasyn saqtaý problemalaryna arnalǵan.
Qazaqstanda qorǵanys ónerkásibiniń qyzmetkerleri kúni
QR Úkimetiniń 2017 jyldyń 31 qazandaǵy №689 qaýlysymen elimizdegi merekelik datalar tiziminde bekitilgen.
Qazaqstanda býhgalter kúni
2003 jyly Ortalyq býhgalterler úıi Qazaqstandaǵy býhgalterler kúnin belgileý týraly bastama kóterdi. Bul data Ortalyq býhgalterler úıiniń qurylǵanyna bir jyl tolýymen tuspa-tus keldi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
2004 jyly QR Úkimeti janyndaǵy Memlekettik onomastıkalyq komıssııa qorytyndysy negizinde Qaraǵandy oblystyq máslıhaty Osakarov, Jańaarqa jáne Shet aýdandarynyń birqatar eldi mekenderiniń ataýyn ózgertý týraly sheshim qabyldady. Oktıabr selosy – Qaraǵaıly, Lıtvınovka men Krasnoarmeıskıı aýyldyq okrýgi – Esil, Skobelev aýyldyq okrýgi – Suńqar, Volskıı – Saryózek, Proletarskıı – Aqbulaq bolyp ózgertildi. Jańaarqa aýdanynyń Appaz aýylyna Muqajan Jumajanovtyń, Shet aýdanynyń Jaryq temirjol stansasyna Sáken Seıfýllın esimi berildi.
2005 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda poshta aınalymyna belgili qazaqstandyq ǵalym, jazýshy jáne aǵartýshy Ahmet Baıtursynulynyń 125 jyldyǵyna arnalǵan mór engizildi. Kórkem poshta markasynda altyn folgamen mór qoıylǵan. Brendtiń taralymy – 245 000 dana. Sýretshisi – R. Slıýsareva.
2011 jyly ALJIR-de tutqynda bolǵan lıtvalyq áıelderge arnalǵan eskertkish taqtasy ashyldy.
2014 jyly qazaqstandyq shahmatshy Dınara Sádýaqasova Dýrban qalasynda (OAR) jastar arasyndaǵy álem chempıonatynda 18 jasqa deıingi sportshylar arasynda altyn medalǵa ıe boldy. 65 úzdik shahmatshy men 42 eldiń chempıondary Dınaranyń qarsylasy boldy. Alaıda sportshy 11 upaıdyń 10-yn jınap úzdik atandy.
2014 jyly Tashkentte Qazaqstannyń týmasy Lekım Ibragımovtyń búkil Eýropany jaýlap alǵan «Myń perishte jáne bir sýret» mega-kartınasynyń kórsetilimi ótti. Kartınasynyń salmaǵy – 22 tonna, aýdany – 528 sharshy metr, bıiktigi – 8 metr, uzyndyǵy – 66 metr. Ornatý tórt kúndi alady, al sýretti bekitý úshin eki jarym shaqyrym bolat kabelder jumsalady. Bul sırek kezdesetin áserli ólshemder – keneptiń basty artyqshylyǵy emes. Art-nysandy quraıtyn 1000 sýrettiń árqaısysy kórkem kallıgrafııamen jazylǵan jeke sıýjettik kompozıtsııa bolyp tabylady.
2015 jyly Aqtóbe oblysynyń Áıteke bı aýdanynda Kishi júzdiń hany men jońǵarlarǵa qarsy ult-azattyq kúreste birikken qazaq áskeriniń qolbasshysy bolǵan Ábilqaıyr hannyń ortaǵasyrlyq qorymy «Han molasynda» saltanatty túrde áıgili qazaq bıleýshisine arnalǵan memorıaldyq keshen ashyldy.
2015 jyly Caviar zergerlik brendi Qazaqstanǵa arnalǵan jańa iPhone 6S-tiń qymbat nusqalaryn shyǵardy. Eń aldymen, ıtalıandyq releftiń dástúrli tehnıkasynda jasalǵan altyn kólemdi eltańba kózge túsedi. Al tulpardyń mıftik jylqysynyń egjeı-tegjeıli beınesi barlyq dáldikpen jasalǵan. Sonymen qatar telefon modeli Astana men Almatynyń kórikti jerlerimen bezendirilgen.
2016 jyly Qazaqstanda Qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi quryldy. Qazaqstan Prezıdentiniń Jarlyǵymen mınıstrliktiń negizgi baǵyttary retinde: qorǵanys, aeroǵarysh ónerkásibi jáne elektrondyq ónerkásip, aqparattandyrý jáne baılanys salasyndaǵy aqparattyq qaýipsizdik (kıber qaýipsizdik), jumyldyrý daıarlyǵy jáne jumyldyrý salasyndaǵy memlekettik saıasatty iske asyrý, memlekettik materıaldyq rezervti qalyptastyrý jáne damytý, biryńǵaı áskerı-tehnıkalyq saıasatty jáne áskerı-tehnıkalyq yntymaqtastyqty júrgizýge qatysý, qorǵanystyq tapsyrysty qalyptastyrý, ornalastyrý jáne oryndaý salasyndaǵy basshylyq aıqyndaldy.
2018 jyly Antalııada 55-shi Halyqaralyq kınofestıvaldiń marapattaý rásimi ótti. «Úzdik aktrısa» nomınatsııasyndaǵy ataý «Aıka» fılminde oınaǵan Samal Eslıamovaǵa buıyrdy.
2018 jyly «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy «Bıznesti qutqarý qyzmeti» synaqtyq jobasyn iske qosty. Endi 1432 nómirine habarlasyp, keńes alýǵa jáne shaǵyn bıznes ókilderin zańsyz tekserýdiń aldyn alýǵa bolady.