«540 myń bala balabaqsha kezeginde tur» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 29 mamyr, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

« Aıqyn » basylymynyń búgingi sanynda « Kaspııdegi upaıymyz túgendeler kún jaqyn » atty maqala jarııalandy.

«Bul kúnderi eldi eleń etkizerlik jaqsy oqıǵa órbýde. Ol týraly Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov málim etti. Onyń aıtýynsha, jaqynda Kaspıı teńiziniń Qazaqstan enshisindegi bóligi 99,8 paıyzǵa bekitilip bolady. Osynyń arqasynda bizdiń memleketimiz teńizdegi óz sektorynyń barlyq derlik bóliginde jer qoınaýyn paıdalanýǵa degen egemendi quqyǵyn iske asyrýǵa kirispek», - delingen maqalada.

Gazettiń jazýynsha, mundaı múmkindikti bizge «Kaspıı teńiziniń túbin Qazaqstan Respýblıkasy men Túrikmenstan arasynda bólý týraly kelisim» bergeli otyr. Kúni keshe ony Májilis maquldady. Búgin ol Senattyń qaraýyna tústi.

- Bul kelissózder 2003 jyly bastalǵan edi, biraq keıinnen Túrikmenstan basta­masymen toqtatyldy, - dep eske túsiredi Erlan Ábilfaıyzuly. - Tek 2013 jyly ǵana kelissózder qaıta jańǵyrdy. Bul Kelisimniń basty maqsaty Qazaqstan men Túrikmenstan arasynda Kaspıı teńiziniń túbindegi shekaralyq syzyqty belgileý bolyp tabylady.

Qazaqstanda balabaqsha kezeginde 540 myń bala tur, dep habarlaıdy « Aıqyn » basylymy óziniń kezekti maqalasynda.

«2012 jyldan beri elimizde 2000 balabaqsha salynypty. Alaıda balabaqshaǵa suranys ústi-ústine artyp barady. Máselen, dál búginderi elimizde balabaqsha kezeginde turǵan bala sany 540 myńdy qurap otyr. Olaı bolsa, úkimettegiler Elbasynyń tapsyrmasyn bes jyl ishinde oryndaı ala ma?» - dep saýal tastaıdy «Aıqyn».

Parlament Májilisiniń de­pýtaty Gúlmıra Isimbaevanyń de­regine sensek, osy qarqynnan tanbasa, quzyrly oryndar bala­baqshaǵa suranysty jabatyndaı. Májilis depýtaty aldaǵy úsh jylda «Nurly jol» baǵdarla­masy aıasynda 27 balabaqsha paı­dalanýǵa beriletinin aıtady. Atalǵan baǵ­darlama aıasynda bala­baqshalar salýǵa 10 mlrd teńge bólinedi. Olardyń basym bóligi balalardy mektepke de­ıingi bilimmen qamtý kórsetkishi tómen bolyp otyrǵan óńirlerde boı kóteredi. Depýtattyń dere­ginshe, búginderi Almaty men Astana qala­sy jáne Ońtústik Qazaqstan, Almaty, Jambyl jáne Mańǵystaý oblystarynda bala­lardyń bala­baqshamen qamty­lýy ortasha respýblı­kalyq deńgeıden tómen eken. Ásirese, Almaty men As­tana­da halyq tyǵyz ornalasqan ári bul qalalarda halyqtyń ishki kóshi-qony óte qarqyndy júrýde. Týý kórsetkishi de joǵary. Al Alma­tynyń balabaqsha máselesin sheshýine jer telimderiniń jetis­peýshiligi qolbaılaý eken. Son­dyqtan halyq qalaýlylary Almaty men Astana sekildi qa­la­­­la­ryndaǵy balabaqshalar­daǵy oryn sanyn búgingi 320-dan 500-ge deıin ulǵaıtýdy usynýda. Reseı bala­baqsha tapshylyǵyn osyndaı qa­damǵa barý arqyly sheship otyrǵan kórinedi. Tolyǵyraq , « 540 myń bala kezekte tur » atty maqaladan oqı alasyzdar.

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda « Ult jospary - bolashaqqa aparar jol » atty maqala jarııalandy.

Senat Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaevtyń jetekshiligimen ótken palatanyń keshegi jalpy otyrysynda depýtattar elimiz ben Qyrǵyzstan arasyndaǵy shekaraǵa qatysty, bitimgershilik qyzmet týraly jáne sýmen jabdyqtaý máselelerine qatysty zańdyq qujattardy qarap, tıisti sheshimder qabyldady.

«Jalpy otyrysty sóz sóılep ashqan Senat Tóraǵasy jaqynda Elbasy óziniń bes ınstıtýttyq re­formasyn júzege asyrýǵa ba­ǵyt­talǵan 100 naqty qadamdy qam­tıtyn shyn mánindegi Ult jos­paryn jarııalaǵanyn qaperge saldy. «Bul qujat - elimizdiń qo­ǵam­dyq-saıası ómirin tutastaı jańǵyr­týdy kózdeıtin biregeı baǵ­darlama. Qazaqstan irgeli transformatsııa jaǵdaıynda tur. Halyqaralyq qoǵamdastyq tarapynan kórnekti reformator dep tanylǵan Elbasy avtory bolyp tabylatyn Ult jos­pary álemde úl­ken qyzyǵýshylyq týdyryp otyr. Shynynda, «100 naqty qa­dam» - bul ózindik áleýmettik-eko­no­mıkalyq model, sondyqtan da Ult josparyn jahandyq kún tár­tibi dep ataýǵa bolady», - dedi Qa­sym-Jomart Kemeluly óziniń sózinde», - delingen maqalada. Sondaı-aq, Q.Toqaev Ult jos­paryn tabysty iske asyrý arqy­ly elimiz damýdyń jańa sapa­lyq deńgeıine kóteriletini sóz­siz degendi de aıtty. Bul jos­par elimizdiń álemdegi damyǵan elder­diń qataryna ený jolyndaǵy strate­gııalyq maqsatyna keńinen jol asha­tynyna senim mol. Elbasy­nyń baǵdarlamasyn aldaǵy zań shy­ǵarý jumysynda tikeleı basshy­lyqqa ala otyryp, Senat Tóra­ǵasy barsha senatorlardy Qa­zaqstan memlekettiligin nyǵaıtýǵa jáne jańǵyrtýǵa negizdelgen Ult josparyn iske asyrýǵa belsene qatysýǵa shaqyrdy. Budan keıin depýtattar kún tártibine shy­ǵarylǵan bes máseleni qarady.

1931-1933 jyldardaǵy asharshylyq qarsańynda qazaq halqy qansha edi? Osy taqyryptyń tóńireginde « Túrkistan » gazetinde ǵalym Talas Omarbekovtiń zertteý maqalasy jarııalandy.

«Bul suraq asharshylyq tarıhyn zertteýshiler úshin asa mańyzdy, tipten basty másele degen bolar edik. Osy jyldardaǵy aýyl halqynyń, onyń ishinde qazaqtardyń sanyn burmalap kórsetý tarıhı shyndyqtan adastyratynyn kez kelgen zertteýshi umytpaýy tıis. Qazaq halqynyń 1930 jyldyń basyndaǵy naqty sanyn bilmeı asharshylyqtan qyrylǵandardyń paıyzdyq úlesin anyqtaý múlde múmkin emes», - dep jazady ol « Asharshylyq aqıqaty burmalanbasyn » atty maqalada.

«Bul máselede muraǵat qoınaý­larynda qajetti derekter saq­talǵanyn da atap kórsetemiz. Negizinen bular Búkilodaqtyq sanaq kórsetkishteri. 1926 jyldyń sońynda Keńester Odaǵyndaǵy qazaqtardyń sany - 3 mln. 968 myń adamdy qurasa, al 1937 jylǵy sanaq málimeti boıynsha qazaqtar - 2 mln. 862 myń adam, al 1939 jyldyń basyndaǵy sanaqta - 3 mln. 842 myń adamdy qurady. Asharshylyqtyń demografııalyq saldarlaryn zertteýshiler ádette osy málimetterdi basshylyqqa alyp, olardy salystyrmaly túrde taldaıdy. Olardyń arasynda sheteldegi Robert Kongvest, Rober Devıs, Stıven Ýıtkroft, Nıkola Pıanchıelo jáne taǵy basqalar da bar», - deıdi ǵalym.

Bostondaǵy lańkestik barysynda tergeýge kedergi keltirgen qazaqstandyq stýdentterdiń isi aıaqtalar shaq alys emes, dep habarlaıdy "Ekspress K" basylymy "Bostonskıı terakt: mıagkaıa "posadka" atty maqalada. AQSh-ta bostondyq teraktini tergeý jalǵasýda. Istiń basty fıgýranty Djohar Tsarnaev ólim jazasyna kesilgeni belgili. Endi ózderiniń úkimderin eki qazaqstandyq stýdent Azamat Tájaıaqov pen Dıas Qadyrbaev kútip otyr. 27 mamyr kúni memlekettik aıyptaýshylar Dıas úshin jeti jyl surap otyr. Osydan toǵyz aı buryn ǵana amerıkalyq prokýrorlar oǵan 25 jyl bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn suraǵan bolatyn. Federaldyq prokýrorlar Qadyrbaevty tergeýge kedergi keltirdi dep aıyptap otyr. Byltyr tamyz aıynda Dıas óziniń aıybyn moıyndaǵan bolatyn, soǵan baılanysty qorǵaýshylar oǵan jaýapkershilikti azaıtýdy suraǵan edi. Sońǵy sheshimdi sot áli qabyldaǵan joq. Al Tájaıaqovqa qatysty úkim 5 maýsymda shyǵarylmaq. Ol da sot barysynda tergeýge kómektesýge kelisim bergen bolatyn.