50 protsenttik ústemeaqy: Muǵalimder ulttyq biliktilik testin tapsyra ala ma
Sonymen, 30 protsenttik ústemeaqyny barlyq muǵalimder alatyn boldy. Biraq olardyń jalaqysyn birtindep kóterý josparlanǵan. Aldymen 1, 2, 5 jáne 7-synyp muǵalimderiniń aılyǵy kóteriledi. Olardyń barlyǵy respýblıkalyq bıýdjettiń naqtylaýyn kútpeıdi. Osy aıdan bastap ústemeaqysy bar jalaqyny ala bastaıdy. Ony Astandaǵy Jambyl Jabaev atyndaǵy №4 mekteptiń basshylyǵy da rastady. Búginde árbir muǵalimniń eńbek ótili, sabaq júktemesi jáne taǵy basqa málimetter bilim basqarmasyna jiberildi. «Qańtardyń jalaqysy 30 protsenttik ústemeaqymen bolady», - deıdi mamandar.
Qyrkúıekte 3, 6 jáne 8-synyp ustazdary da jalaqyny ústemeaqymen alatyn bolady. Oǵan deıin bilim jáne ǵylym mınıstrligi respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý sharalaryn ótkizip, ákimderden alǵan qaryzdarynan da qutylady. Sosyn kelesi jyly qyrkúıek aıynda 4, 9 jáne 10-synyp muǵalimderiniń jalaqysy kóbeıse, 2020 jyly 11-synyp muǵalimderiniń aqshasy artady degen jospar bar. QR Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri Bıbigúl Asylovanyń aıtýynsha, qalada jumys istep júrgen muǵalimniń 15 jyldyq eńbek ótili jáne 1-sanattaǵy biliktiligi bolsa, onda onyń ústemeaqysy 24 myń teńgeni quraıdy. Dál sondaı aýyl muǵalimine 25 860 myń teńge kóleminde qosymsha aqy beriledi. Eńbek ótili men júktemesi tómen bolǵan saıyn ústemeaqynyń kólemi de azaıady. «Máselen, úsh jyldyq ótili bar, esh sanaty joq muǵalimderdiń laýazymdyq jalaqysy 56 myń teńgeni quraıdy. Oǵan dápter teksergeni jáne kabınetke jetekshilik etkeni úshin 22 myń teńge ústemeaqy qosylady. Demek, qazirgi kezde olardyń jalaqysy 78 myń teńgeniń shamasynda. Ondaıda bilim berýdiń jańartylǵan mazmuny úshin ústemeaqy qala deńgeıinde - 16 myń, aýyl deńgeıinde 21 myń teńge bolady. Bul degenimiz, úsh jyldyq ótili bar, biraq eshbir sanaty joq muǵalimderdiń jalaqysy qalada 96 myń teńge, al aýylda 115 myń teńge bolady», - deıdi B.Asylova.
«Muǵalimderdiń jalaqysy kóteriledi» degen kúnnen bastap dırektor, oqý isiniń meńgerýshisi men ádisker sııaqty mektep basshylyǵy arasynda gý-gý áńgime bastalyp ketken kórinedi. Sebebi olardyń barlyǵy Joldaýdan tys qaldy. QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıev Astanada ótken bir jınalysta aqtalýǵa tyrysty. «Negizi, alǵashqy esep-qısap kezinde barlyǵyna kóteremiz degen jospar bolǵan. Biraq ýaqyt tyǵyz boldy. Qarjy mınıstrligimen otyryp, olaı da, bylaı da eseptedik. Sosyn úkimette aldymen muǵalimderge kóterý kerek dep sheshti. Biz oǵan kelistik. Endi, dırektorlar men oqý isiniń meńgerýshilerin qosýǵa tyrysamyz», - dedi E.Saǵadıev. Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, respýblıkalyq bıýdjette aqsha tabylmasa, jergilikti bıýdjetterden izdep kórýge bolady. Sebebi respýblıka boıynsha dırektorlar men oqý isiniń meńgerýshileri kóp emes, bar bolǵany - 7 myńdaı adam. «Men atalǵan máselemen ózim aınalysamyn. Ádiskerlerdi de qosamyz. Osy suraqty aqyryndap kóterip, birtindep sheshetin bolamyz», - dep atap kórsetti Erlan Kenjeǵalıuly.
QazAqparat tilshisine suhbat bergen mınıstrdiń orynbasary Bıbigúl Asylova atalǵan máseleni sheshý joldaryn usyndy. «Mektep dırektorlarynyń quzyreti keńeıip jatqan joq. Biz muǵalimderdiń jalaqysyn ósiremiz dep, mektep basshylyǵynyń jalaqysyn jaıdan-jaı kótere almaımyz ǵoı. Negizi, dırektorlar men oqý isi meńgerýshileriniń qyzmet baby ózgergen joq, jańa fýnktsııalar da qosylmady. Sol sebepti jalaqylary da sol qalpynda qaldy. Degenmen, olar 9 saǵatqa deıingi oqý júktemesin alyp, sabaq bere alady. Eger ol sabaqtar bilimniń jańartylǵan mazmunyna sáıkes kelse, onda 30 paıyzdyq ústeme aqyny berýge bolady», - dedi B.Asylova. Vıtse-mınıstrdiń oıynsha, memlekettik qyzmetshilerdiń jumys tıimdiligin baǵalaý boıynsha jańa talaptardy ázirleý kerek. KPI-diń naqty úlgisi bolsa, mektep dırektorlarynyń jalaqysyn da jumysyna qaraı tóleýge bolady.
Aǵymdaǵy jylda mektep muǵalimderiniń biliktilik deńgeıin anyqtaýǵa arnalǵan jańa test ázirlenedi. Ony tapsyrǵandar óz jalaqysyn taǵy 20-50 protsentke ósire alady. «Bilim jáne ǵylym mınıstrligi birinshi bolyp kásibı standarttardy ázirlep shyqty. Onda árbir mamanǵa qatysty naqty talaptar bolady. Máselen, qazir eki sanat bar. Olar - kategorııasyz, I jáne II kategorııa. Sosyn joǵarǵy kategorııa bar. Sonda barlyǵy tórt kategorııa. Endi, oǵan «master-pedagog» degen kategorııa qosylady. Mine, dál osy «master-pedagogqa» jetken muǵalimniń jalaqysy taǵy 50 protsentke kóteriledi. Demek, ol eń joǵary jalaqy alady. Odan tómen kategorııalar boıynsha ústemeaqy 20-40 paıyzdy quraıtyn bolady», - dedi vıtse-mınıstr Bıbigúl Asylova QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda.
Onyń aıtýynsha, qazirgi kezde árbir kategorııa boıynsha ulttyq biliktilik testi ázirlenip jatyr. Jańa júıe aǵymdaǵy jyldyń ortasynda daıyn bolady. Soǵan qaraı muǵalimderdi attestatsııalaý erejeleri de ózgeredi. Testpen birge suhbattasý bolady degen jospar bar. Sodan súrinbeı ótkenderge naqty kategorııa beriledi.
Alaıda qazirgi testtiń ózin muǵalimderdiń teń jartysy ǵana tapsyra alady eken. Statıstıkaǵa sáıkes, byltyr óz erkimen kategorııany kóteremin degen 14 myń muǵalimniń tek 50 protsenti ǵana synaqtan ótti. Al ulttyq biliktilik testin ázirleý kezinde qazirgi talaptar kúsheıtilse, kategorııany alatyn muǵalimderdiń úlesi kúrt tómendep ketýi ábden múmkin...