5 mamyr. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq múgedekter quqyǵyn qorǵaý kúni
1992 jyly Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy Halyqaralyq múgedekter kúnin jarııalady. Halyqaralyq múgedekter kúnin atap ótý olardyń máselelerine kóńil bólýge, quqyǵy men aman-saýlyǵyn qorǵaýǵa nazar aýdarýǵa baǵyttalǵan.
Halyqaralyq akýsherler kúni
Osy kúndi atap ótý ıdeıasy 1987 jyly Nıderland elinde Halyqaralyq akýsherler konfederatsııasynyń konferentsııasynda usynyldy. Bul mereke 1992 jyldan bastap turaqty túrde atap ótiledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1918 jyly Búkilqazaq jastarynyń sezinde «Jas azamat» jastar uıymy quryldy. «Jas azamat» uıymynyń maqsaty – qazaq jastaryn biriktirý, ulttyq múddeni qorǵaý. Sezde uıymnyń basshylyǵy – tóraǵasy M.Myrzauly, músheleri S.Sádýaqasov, M.Seıitov, G.Dosymbekova, A.Baıdildın saılandy. «Jas azamat» Alash avtonomııasyn qoldap, Keńes úkimetin ornatýǵa qarsy kúresýge úgittedi.
1925 jyly «Teńdik» gazetiniń alǵashqy sany shyqty. Gazetke Beıimbet Maılın, Sáken Seıfýllın, Іlııas Jansúgirov, Sábıt Muqanov, Nazıpa Quljanova, Sholpan Imanbaeva jáne t.b. kómektesip turǵan. 1955 jyldan bastap «Qazaqstan áıelderi» degen atpen jýrnal bolyp shyǵa bastady.
1986 jyly Aqtóbe qalasynda Sovet Odaǵynyń Batyry, qazaq halqynyń qaharman qyzy Álııa Moldaǵulovanyń mýzeıi ashyldy. Mýzeı jyl saıyn 30 myńǵa jýyq adamdy qabyldaıdy. Muraǵattar sany 7 myńnan asady.
Olardyń qatarynda KSRO Tóralqasynyń tóraǵasy M. Shvernıktiń Álııanyń ákesi Sarqul Nurmaǵambetovke joldaǵan jaýap haty, Álııa oqyǵan Pskov oblysyndaǵy Vıatsk orta mektebindegi 7-synybynyń sabaq úlgerimi jýrnalynyń túpnusqalary, Keńes Odaǵy Batyrynyń gramotasy, Álııa erlikpen qaza tapqan urys dalasynyń aqtóbelik sýretshi V.V.Shýkın jasaǵan kórinisi (dıorama), «Álııa» kemesiniń maketi, maıdannan ákelingen qarý-jaraqtar, Álııa erligi arqaý bolǵan onnan astam kitaptar, elge jazǵan hattarynyń kóshirmesi, t.b. erekshe kóz tartady.
Batyrdyń týǵan jeri Qobda aýdanyndaǵy Álipbaısaı aýylynda murajaı fılıaly jumys isteıdi.
1991 jyly «Tabıǵat» ekologııa odaǵy quryldy. Tóraǵasy – Mels Eleýsizov. Osy ekologııalyq odaq 2002 jyly Global-500 syılyǵyna ıe bolǵan.
2011 jyly Aqtóbedegi Batyrlar alleıasynda Rjev qalasynan ákelingen kapsýla salý saltanatty rásimi ótti, onda Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda soǵysta 100-shi jáne 101-shi qazaq jeke atqyshtar brıgadalarynyń 10 000 jaýyngeri qaza tapty. Bul brıgadalar 1941 jyly Aqtóbe men Almatyda jas eriktiler qatarynan qurylǵan bolatyn. Alǵashqy aptada eki brıgada da sarbazdardyń 80%-yn joǵaltty.
2012 jyly Qazaqstan, Reseı, Ýkraına, Grýzııa, Ázerbaıjan, Tájikstan, Qyrǵyzstan «Klımattyq saldar kúni» dúnıejúzilik naýqanyna qosyldy.
2014 jyly uly túrki qolbasshysy Kúlteginniń sýreti beınelengen nomınaly 1000 teńgelik banknota «IBNS 2013 jyldyń úzdik banknotasy» nomınatsııasyn jeńip alyp, halyqaralyq banknot konkýrsynyń qatysýshy elderi arasynda álemdik rekord ornatty.
2014 jyly Kolýmbııa ýnıversıtetiniń tarıhshysy Rafıs Abazov «Rım jáne Alash: mádenı mura» ǵylymı jobasy aıasynda muraǵattardy zertteýge Rımge shaqyrý aldy. Ol Vatıkan men Iezýıtterdiń qupııa muraǵattarynan Qazaqstannyń osyǵan deıin belgisiz kartalaryn tapty.
Ǵalymdar Rım ımperııasy men Eýrazııanyń kóshpendi taıpalary, sonyń ishinde qazaqtardyń ata-babalary arasyndaǵy ózara baılanys bolǵanyn dáleldeýge úmittenedi. Qupııa muraǵattardy zertteý barysynda shamamen XVI-XVII ǵasyrlardaǵy Qazaqstan aýmaǵynyń kartalary tabyldy.
2014 jyly Ońtústik Shyǵys Azııa memleketteri qaýymdastyǵynyń (ASEAN) dıplomatııalyq ókildikteri Astanada óz komıtetin qurdy. Jańa qurylym Qazaqstan men ASEAN elderi arasyndaǵy ózara is-qımyldyń ósýine yqpal etedi.
2017 jyly Almaty oblysy Alakól aýdany Eńbekshi aýylynyń mańynda, taýdan jeti kóne kitap tabyldy. Bul qundy basylymdar 100-120 jyl buryn baspadan shyqqan. Tabylǵan kitaptar meshitke berildi.
2017 jyly VATAN kúndelikti gazeti Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasyn túrik tiline aýdaryp, jarııalady. VATAN – Bağımsız Gazeteciler Yayıncılık A.Ş qamqorlyǵymen kúndelikti shyǵatyn túrik gazeti. 2002 jyly 2 qyrkúıekte negizi qalanǵan. Onyń taralymy – 100 myń dana.
2018 jyly Túrik Respýblıkasynda «ıAsaýı murasy jáne Túrkistan» tarıhı kórmesi ótti. Onda shamamen 1845 jyly jazylǵan Qoja Ahmet ıAsaýı men Qul Ázim (Kýl Azım) hıkmetteri, «Dıýanı hıkmet» danalyq kitabynyń túpnusqasy, S.Baqyrǵanıdiń 326 bettik «Dıýan» eńbegi, Qoja Ahmet ıAsaýıge arnalǵan «Býstan ýl-Mýhıbbın» túrki tilinde jazylǵan jazbalary, sonymen qatar Ońtústik Qazaqstan oblysynyń tarıhı jáne kıeli jerlerin beıneleıtin 100-den astam kartına tanystyryldy.
2019 jyly «I-qazaq» tarıh jáne mádenı mura ortalyǵynyń jáne «Rýhanı jańǵyrý» jobalaý keńsesiniń qoldaýymen «Umytylǵan dástúrler men ádet-ǵuryptardyń ózektiligi men qaıta qurylýy» kórmesi ótti. Onda kórme qonaqtaryna Úkijan Ementaeva óziniń biregeı týyndylaryn kórsetti.
Ol Qazaqstan men túrkilerdiń tarıhyn beıneleıdi. Onyń jumystarynyń ishinde Uly Jibek jolynyń ortaǵasyrlyq qalalarynyń kartalary, rýnalar, sáýkele beınesi jáne t.b. boldy.
2021 jyly Oral qalasynda «Túrkistan» shaǵyn kúzet kemesi Shaǵan ózeninde sýǵa túsirildi. Kúlli túrki áleminiń rýhanı astanasynyń qurmetine atalǵan jańa «Túrkistan» shaǵyn kúzet kemesiniń mindeti – aýmaqtyq sýlardy, memlekettik shekarany jáne kontınenttik qaırańdy qorǵaý.
2021 jyly Qazaqstan Ulttyq Banki «Este qalatyn oqıǵalar men birtýar adamdar» serııasynan JUBAN MOLDAǴALIEV.100 JYL kollektsııalyq monetalaryn shyǵardy. Monetanyń reversinde Juban Moldaǵalıevtiń portrettik beınesi ornalastyrylǵan.
Sol jaǵynda mereıtoılyq datasy men soǵylǵan jylyn bildiretin «100 JYL», «2020» degen jazýlar bar. Monetanyń joǵarǵy bóliginen «JUBAN MOLDAǴALIEV» degen jazýdy kórýge bolady. Monetalar MN 25 melhıor qospasynan daıyndalǵan, massasy – 15 gramm, dıametri – 33 mm, daıyndaý sapasy «brilliant uncirculated», nomınaly 100 teńgelik, taralymy –7 000 dana.
2023 jyly Tashkentte Qazaqstan Premer-mınıstri Álıhan Smaıylov pen Ózbekstan prezıdenti Shavkat Mırzıeevtiń kezdesýi ótti. Smaıylov Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń jyly lebizin jetkizip, Qazaqstan men Ózbekstannyń ózara is-qımyly senim men ózara túsinistikke negizdelgen strategııalyq áriptestiktiń jarqyn mysaly ekenin atap ótti.