5 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstan halqy tilderi kúni
2017 jylǵy «Qazaqstan Respýblıkasynda mereke kúnder tizbesin bekitý týraly» Úkimettiń qaýlysyna sáıkes, Qazaqstan halqy tilderi kúni 5 qyrkúıekte toılanady. Buǵan deıin Tilder merekesi 22 qyrkúıekte atap ótiletin. 5 qyrkúıekke aýystyrý sebebi – bul kúni ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni.
Halyqaralyq qaıyrymdylyq kúni
1997 jyldyń 5 qyrkúıeginde uzaqmerzimdi dertke shaldyqqan, álemdegi ataqty áıelderdiń biri Kalkýttalyq Tereza ana qaıtys boldy. Ol dúıim jurtqa óziniń qaıyrymdylyq áreketterimen tanylǵan bolatyn. Tereza ananyń eren eńbegin eskere otyryp, BUU Bas assambleıasy 5 qyrkúıekti Halyqaralyq qaıyrymdylyq kúni dep bekitti.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1933 jyly Almatyda M.Lermontov atyndaǵy respýblıkalyq orys drama teatry ashyldy. Bul –Qazaqstandaǵy baıyrǵy, eń úlken teatrlardyń biri. Teatr alǵash Semeıde uıymdastyrylyp, keıin Almatyǵa aýystyrylǵan. 1964 jyly orys aqyny M.Lermontovtyń 150 jyldyq mereıtoıyna oraı teatrǵa onyń esimi berildi.
2001 jyly Pavlodar qalasynda Máshhúr Júsip meshitiniń ashylý saltanaty boldy. Meshit segiz qyrly, bul Deshti Qypshaq sáýlet úlgisine jatady. Onyń ústindegi 8 qyrly juldyz – túrki jurtynyń ortaq rámizi. Kúmbezi shańyraq úlgisinde, 4 munaranyń uzyndyǵy Paıǵambar jasyna oraı 63 metr. Bir mezgilde 1500 adam namazǵa jyǵylýǵa múmkindigi bar. Úlken zaldaǵy gaýhar tasty shamnyń salmaǵy – 3,5 tonna, bıiktigi – 16,5 metr, eni – 6 metr.
2009 jyly tuńǵysh ret qazaq kúıi Máskeýdegi Qyzyl alańda ótken «Spasskaıa bashnıa» halyqaralyq áskerı-mýzykalyq festıvalinde oryndaldy. Qazaqstandyq ulandar dombyramen Qurmanǵazynyń kúılerin naqyshyna keltire oryndap, kórermendi tánti etti.
2012 jyly Nazarbaev Ýnıversıtetinde orta jáne joǵary bilim berý menedjerlerin oqytatyn Joǵary bilim mektebi ashyldy.
2014 jyly qazaqtyń birtýar uly, iri tulǵa, qalamger, dramatýrg, Alashorda qaıratkeri Júsipbek Aımaýytovtyń kindik qany tamǵan jerinen bir ýys topyraq jazýshy jerlengen Máskeý qalasyndaǵy Vagankovskıı zıratyna kómildi. Repressııaǵa ushyraǵan qazaq jazýshysy J.Aımaýytovtyń jerlengen jeri 2014 jyly ǵana belgili boldy.
2015 jyly Almatyda «Almatynyń dámin tatyp kór!» qalalyq taǵam festıvali ótti. Bıletterdi satýdan jınalǵan barlyq qarajat Qazaqstannyń Qyzyl Jarty aı qoǵamyna berildi. Qaıyrymdylyq somasy TJ ornynda alǵashqylardyń biri bolyp tabylǵan jáne apattardyń saldaryn joıýǵa kómektesetin volonterlik komandalardy jabdyqtaýǵa baǵyttaldy. Festıvalde 14 qoǵamdyq tamaqtaný uıymy óz taǵamdaryn usyndy, olardyń ishinde meıramhanalar, kofehanalar, naýbaıhanalar, aspazdyq startaptar jáne otandyq brendter bar.
2016 jyly Almatydaǵy «Shymbulaq» taý-shańǵy shıpajaıynda Almaty qalasynyń 1000 jyldyǵy men el Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna arnalǵan alǵash ret «Almaty Mount Fest 2016» halyqaralyq festıvali ótti.
2019 jyly Nur-Sultanda «Qazaqstan jastar Fest – 2019» sporttyq jastar festıvali ashyldy. Festıvalge qatysýshy jas karateshiler, grepplıng sheberlerin ónerlerin ortaǵa salyp, ulttyq sport túrleri boıynsha bes asyq, asyq atý, arqan tartý, gir kóterýden jarystar uıymdastyryldy.
2021 jyly Qazanda (Tatarstan) TMD elderiniń alǵashqy oıyndarynyń ashylý saltanaty ótti. Jarystyń ashylý saltanaty toǵyz qatysýshy memleket: Ázerbaıjan, Armenııa, Belarýs, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Moldova, Tájikstan, Ózbekstan jáne Reseı týlarynyń sherýimen bastaldy.
Dostastyq deńgeıindegi sporttyq jarystar buryn da ótkizilgen, biraq mundaı aýqymǵa áli jetken joq. TMD elderiniń oıyndaryna tek 23 jasqa deıingi sportshylar ǵana qatysady.
2022 jyly WBO tujyrymy boıynsha orta salmaqtaǵy qazaqstandyq álem chempıony Jánibek Álimhanuly Dúnıejúzilik boks uıymynyń belbeýine ıe boldy. Álimhanulynyń ıelengen ataǵy Qazaqstan úshin tarıhı, óıtkeni Jánibek osy uıymdaǵy tuńǵysh otandyq álem chempıony atandy.
2022 jyly Qaraǵandy oblysynyń Qarqaraly qalasynda Ahmet Baıtursynov beınelengen qabyrǵa sýreti paıda boldy. Aǵartýshy beınesi Toqtar Áýbákirov kóshesindegi 60 a úıdiń qabyrǵasyna sán berdi.
Qabyrǵa jergilikti ákimdiktiń bastamasymen Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna 150 jyl tolýyna oraı jasalǵan. Qabyrǵa sýretin sýretshi Sáken Dáýletbaev salǵan.
2022 jyly Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna arnalǵan halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa aıasynda «Ahmet Baıtursynov – Ult ustazy» kitabynyń tusaýkeseri ótti. Aǵartýshynyń shyǵarmalaryn respýblıkadan tysqary jerlerge de nasıhattaý maqsatynda kitap orys tilinde jaryq kórdi.