4 shilde. QazAqparat kúntizbesi
ESTE QALAR OQIǴALAR
1932 jyly bir top qazaq zııalylary – Ǵ. Músirepov, M. Ǵataýlın, E. Altynbekov, M. Dáýletqalıev, Q. Qýanyshev BK(b)P Qazaq ólkelik komıtetiniń birinshi hatshysy F. Goloşkınge hat (beseýdiń haty) joldady. Bastapqyda hat I. Stalınge arnap jazylǵan bolatyn. «Beseýdiń haty» respýblıkadaǵy mal sharýashylyǵynyń kúıregendigi saldarynan eldi alapat asharshylyq jaılaǵandyǵyn aıtyp saqtandyrǵan alǵashqy dabyldardyń biri boldy. Hatta qazaq aýylyndaǵy sotsıalıstik qaıta qurýlar búkilhalyqtyq qasiretke aınalyp, barlyq áleýmettik toptardy – baılardy, orta sharýalardy, kedeılerdi qamtyǵany, kúshtep ujymdastyrý men otyryqshylandyrý, alym-salyq jınaýdaǵy qııanattar jurttyń jappaı ashtyq pen indetke, aýa kóshýine ákelip soqqandyǵy shynshyldyqpen baıandaldy.
1969 jyly Jambyl oblysynyń Moıynqum aýdanynda kezdeısoq jaǵdaıda «Aqbaqaı» altyn ken orny ashyldy. Tanymal qazaqstandyq geolog, Moıynqum týmasy Dúısenálıev týǵan jerinde júrip, saryshunaqtyń ininen sary tústi tasty baıqap qaldy. Sarapshylardyń boljamynsha, jambyldyq altynnyń jalpy qory 300-350 tonnaǵa baǵalanǵan, bul san oblystyń az zerttelgen aýdandary esebinen aıtarlyqtaı ósýi múmkin.
1992 jyly Almaty estrada-tsırk ýchılışesine Júsipbek Elebekovtiń esimi berildi. Júsipbek Elebekov (1904-1977) – ánshi, Qazaqstannyń halyq ártisi. J.Elebekov repertýary negizinen halyqtyń jáne halyq kompozıtorlarynyń ánderinen «Ardaq», «Aǵash aıaq», «Aıtbaı», «Jambas sıpar», «Jıyrma bes», «Qanattaldy», «Qulager», «Segiz aıaq», «Surjekeı» turady.
1996 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasynyń burynǵy Tóraǵasy Tszıan Tszemın tuńǵysh resmı saparmen Qazaqstanǵa kelip, Prezıdent Nursultan Nazarbaevpen kezdesti. Kezdesý barysynda eki el arasyndaǵy birlesken deklaratsııaǵa qol qoıyldy.
2000 jyly Atyraý qalasynda qazaq halqynyń uly kúıshisi, kompozıtor, dúldúl dombyrashy, qazaqtyń aspaptyq mýzykasynyń klassıgi Qurmanǵazy eskertkishi ashyldy. Ol 1823 jyly qazirgi Qurmanǵazy aýdanynyń Jıdeli eldi mekeninde dúnıege kelip, 1896 jyly Astrahan oblysynyń Altynjar aýylynda qaıtys bolǵan.
2000 jyly Shyǵys Qashaǵanda munaıdyń orasan mol munaı qorynyń ashylý saltanaty boldy. Onda álemdegi eń úlken barja qurastyrylyp, jeti memleketten mamandar tartylǵan. Shyǵys Qashaǵandaǵy «qara altyn» qory 7 mıllıard tonnany quraıdy. Osy Kaspıı tabanyndaǵy «qara altyn» elimizge 1 trıllıon dollardan astam tabys ákeledi. Sarapshylar jańa kenishten jylyna 100 mıllıon tonna munaı óndirýge bolatyndyǵyn aıtty.
2012 jyly Astanada qazaq halqynyń uly kúıshisi Qurmanǵazynyń eskertkishi ashyldy. Uly kompozıtor, dáýlesker kúıshi Qurmanǵazy eskertkishi elordadaǵy Turan dańǵylynyń boıyndaǵy «Dýman» konaqúı kesheniniń aýmaǵynda ornatyldy. Eskertkishtiń jalpy bıiktigi 10 metrdi quraıdy: 5,5 m tuǵyry jáne 4,5 m – eskertkishtiń bıiktigi. Avtory – músinshi Asan Moldabaev. Kúı óneriniń klassıgi Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly – qazaq mýzyka tarıhynda erekshe orny bar asa uly tulǵa. Ári kúıshi-sazger, ári dúldúl dombyrashy. Kúıshilik ónerdi erekshe satyǵa kótergen ol ulttyq aspaptyq mýzykany álemdik klassıkalyq týyndylarmen taıtalasa alatyn dárejege jetkize bilgen. XIX ǵasyrda ómir súrgen uly kúıshi-kompozıtor, Qurmanǵazynyń «Saryarqa», «Balbyraýyn», «Alataý», «Kishkentaı», «Qaıran, sheshem», «Adaı», taǵy da basqa kóptegen kúıleri álemdik mýzyka qoryna qosylǵan altyn qazyna deýge bolady. Qazaq dalasynyń ásemdigin sýretteıtin «Saryarqa» kúıi kompozıtor shyǵarmashylyǵynyń shyńy bolyp sanalady. Qazirgi ýaqytta Qurmanǵazynyń 60 kúıi saqtalǵan.
2013 jyly «Estelik jáne mereıtoı kúnderi» serııasynyń markalary shyǵaryldy. Poshta aınalymyna tórt markadan turatyn eki kórkem blok endi. Poshta blogynda elordanyń ádemi jerlerindegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń sýreti berilgen. Ony qalanyń eltańbasy, Nur-Sultan (Astana) jáne «EKSPO-2017» halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesiniń logotıpteri tolyqtyrady. Ekinshi bloktyń poshta markasynda elordanyń belgili nysandary: Qazaqstan táýelsizdiginiń nyshany – Báıterek, Prezıdent rezıdentsııasy – Aqorda, Táýelsizdik saraıy jáne «Qazaq eli» monýmenti beınelengen. Ár markanyń nomınaly – 100 teńge. Ár bloktyń taralymy – 10 myń dana.
2015 jyly Almatyda jappaı Abaı shyńyna kóterilý boıynsha alpınıada ótti. Sporttyq shara qazaqtyń uly aqyny, fılosofy Abaıdyń týǵanyna 170 jyl tolýyna oraı uıymdastyryldy. Abaı shyńy Іle Alataýynyń Kishi Almaty ańǵarynda ornalasqan. Bıiktigi – 4010 metr. Eń alǵash ret Abaı shyńyn Keńes Odaǵynyń alpınısteri 1932 jyly baǵyndyrǵan. Osydan 20 jyl buryn atalǵan shyńǵa QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev shyqqan.
2018 jyly qazaqstandyq Roman Loshkarev Tel-Avıv qalasynda ótken jeńil atletıka boıynsha Izraıldiń ashyq chempıonatynda bıiktikke sekirý boıynsha úzdik dep tanyldy. Medal úshin alty sportshy talasty. Olardyń arasynda Roman Loshkarev 2,17 metr bıiktikke sekirgen jalǵyz sheteldik qatysýshy boldy. 2019 jyly qazaqstandyq Erjan Esimhanov La-Mansh buǵazyn Anglııadan Frantsııaǵa deıin júzip ótip, frantsýz jaǵalaýynda Qazaqstan týyn kókke kóterdi.Júzip ótý ýaqyty – 14 saǵat 21 mınýt, qashyqtyǵy - 34 shaqyrym. Erjan Esimhanov – La-Mansh buǵazyn jalǵyz júzip ótken alǵashqy Qazaqstan ókili. Basym bóligin túngi ýaqytta júzgen.
2019 jyly Nur-Sultan qalasyndaǵy Ulttyq mýzeıde «Eýrazııa astanalarynyń qalamgerleri» I halyqaralyq forýmy ótti. Bul mańyzdy sharaǵa 20 memleketten tanymal aqyn-jazýshylar keldi. Olardyń arasynda Ispanııa, Úndistan, Egıpet, Ázerbaıjan, Birikken Arab Ámirlikteri, Reseı sekildi elderdiń qalamgerleri bar. Jazýshylar qazirgi ádebıettiń ózekti problemalaryn, zııatkerlik resýrstardy paıdalaný perspektıvalaryn, halyqaralyq yntymaqtastyqty odan ári damytý máselelerin talqylady.
2021 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly jáne Mirjaqyp Dýlatuly eskertkishiniń ashylý saltanatyna qatysty. Memleket basshysy Alash qozǵalysy qaıratkerlerine arnalǵan eskertkishtiń ashylý saltanatynda sóılegen sózinde ult-azattyq qozǵalysy qaıratkerleriniń eńbekterin jan-jaqty zerdeleý qajettiligine nazar aýdardy. Sondaı-aq, ol uly kósemderdiń Alash qozǵalysynyń táýelsiz memleket bolyp, álemmen terezesi teń qarym-qatynas ornatýy týraly bastamasy júzege asyp, búginde elimiz halyqaralyq qaýymdastyqtyń tolyqqandy múshesi bolǵanyn atap ótti.
2021 jyly «Astana Opera» teatrynyń Úlken zalynda Qazaqstan, TMD elderi jáne alys shetelden kelgen 18-35 jas aralyǵyndaǵy jas ánshilerdiń vokaldyq ónerin jetildirý ortalyǵyna aınalýǵa arnalǵan Vokaldyq akademııanyń saltanatty ashylýy ótti. Akademııany qurýdyń negizgi maqsattary – álemdik vokal óneriniń úzdik dástúrlerin damytý jáne nyǵaıtý, jas opera solısteriniń shyǵarmashylyq bazasyn qurý.