4 sáýir. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Mına qaýpi máseleleri boıynsha aǵartý jumystary men mınasyzdandyrýmen baılanysty kómektiń halyqaralyq kúni
2006 jyldan bastap Birikken Ulttar Uıymynyń bastamasymen atalyp ótedi.
Veb-sheber kúni
Veb-sheberler meıramyn atap ótý úshin osy kúnniń tańdalýy tegin emes. Naqtylap qarasa 4.04 tsıfrlary 404 sanyn (ınternet-paraqshanyń tabylmaýyn kórsetetin) eske túsiredi. Veb-master nemese saıttyń «basqarýshysy» veb-saıt jáne ınternettegi korporatıvtik qosymshany jasaýmen aınalysady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1861 jyly Korıakovskaıa stanıtsasy Pavlodar dep atalyp, qala statýsyna ıe boldy.
1930 jyly Birikken memlekettik saıası basqarma (OGPÝ) alqasynyń úkimimen Ahmet Baıtursynov bastaǵan qyryqqa jýyq adam ártúrli merzimderge qamalýǵa, jer aýdarylýǵa kesildi. Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Myrzaǵalı Esbolov, Hálel Ǵabbasov, Dinmuhamed Ádilov, Júsipbek Aımaýytov, Ǵazymbek Birimjanov, Ábdirahman Baıdildın, Asqar Dýlatov, Temirjan Esmaǵambetov jáne taǵy basqalary (barlyǵy 20 adam) atý jazasyna kesildi. Ol úkim keıin on jyl merzimge lagerde jazasyn óteýge aýystyryldy.
1992 jyly Almatyda TMD elderiniń memlekettik qaýipsizdik jáne barlaý organdarynyń arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń negizgi prıntsıpteri týraly kelisimge qol qoıdy.
1994 jyly «Qazaqstan telearnasy jáne radıosy» respýblıkalyq korporatsııasy quryldy.
1994 jyly Koreı Halyqtyq Demokratııalyq Respýblıkasynda «Sáýir kóktemi» atty halyqaralyq festıval ótti. Onda «Otyrar sazy» ansambli (jetekshisi - Nurǵısa Tilendıev) birinshi oryn aldy.
1997 jyly Jambyl ýnıversıtetine belgili tarıhshy, ádebıetshi, Moǵolstan men oǵan irgeles oblystardyń tarıhy jónindegi asa qundy túpnusqa bolyp sanalatyn «Tarıh-ı Rashıdı», «Djahanname» dastandarynyń avtory Muhammed Haıdar Dýlatı esimi berildi.
2006 jyly Máskeýdegi Chıstoprýdnyı býlvarynda Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Reseı Prezıdenti Vladımır Pýtınniń qatysýymen Abaı eskertkishi ashyldy. Abaı eskertkishi Qazaqstan halqynyń Máskeý qalasyna jasaǵan syılyǵy, jalpy quny 160 mln 800 myń teńgeni quraıdy. Eskertkish jobasyn qazaqstandyq músinshi M.Áınekov pen dızaıner T.Súleımenov basshylyq jasaǵan avtorlyq top jasaǵan.
2006 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Máskeýdiń qurysh jáne qorytpalar memlekettik ınstıtýtynyń professor-oqytýshylar quramymen kezdesti. Kezdesýge Máskeýdiń joǵary oqý oryndarynda oqıtyn qazaqstandyq stýdentter, ınstıtýttyń professor-oqytýshylar quramy qatysty. Onyń barysynda ınstıtýttyń rektory ıÝrıı Karabasov Qazaqstan basshysyna Máskeý qurysh jáne qorytpalar memlekettik ınstıtýtynyń qurmetti professory ataǵy berilgenin habarlady. Prezıdentke dıplom, Qurmetti professor belgisi, mantııa jáne ınstıtýt ordeni tapsyryldy. Marapattaý rásiminen keıin sóz sóılegen Nursultan Nazarbaev ǵalymdar keńesine alǵysyn bildirdi, ınstıtýttyń dańqty dástúrleri týraly aıtty jáne ony bitirýshilerdiń deni Qazaqstanda tabysty eńbek etip jatqandaryn atap kórsetti.
2006 jyly Mekke qalasynda Qos kıeniń shyraqshysy Saýd Arabııasynyń Koroli Abdalla ben Ábdil Ázizdiń qamqorlyǵymen "Islam úmbetiniń birligi" atty musylman-ǵulamalarynyń birinshi halyqaralyq konferentsııasy ótti. Forým jumysyna Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múftı Ábsattar qajy Derbisáli qatysty. Konferentsııaǵa álemniń 150 memleketinen kelgen ataqty ıslam ǵalymdary, din isteri jónindegi mınıstrleri, ıslam ortalyqtary men uıymdarynyń basshylary qazirgi zamannyń qaýipteri aıasyndaǵy musylman birligin nyǵaıtý joldaryn talqylady.
2007 jyly Semeı oblysynyń 1939-1997 jyldardaǵy ákimshilik-aýmaqtyq bóliný tarıhy týraly biregeı anyqtama jaryq kórdi. Anyqtamada merzimdik rette barlyq ákimshilik-aýmaqtyq ózgerister, aýdandardan bastap eldi mekenderge deıin ákimshilik-aýmaqtyq birlikterdiń shekaralaryn ózgertýleri kórsetilip berilgen. Kitapqa engizilgen barlyq málimetter Shyǵys Qazaqstan oblystyq qazirgi zaman tarıhynyń qujattama ortalyǵynda saqtalǵan resmı qujattar negizinde alynǵan.
2008 jyly Qazaqstannyń Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginde «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dálizin qaıta jańǵyrtý jobasynyń tanystyrylymy ótti. «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dálizi osy aımaqtaǵy júk tasymalynyń negizgi baǵyty sanalady. Dáliz zamanaýı zııatkerlik júıeler men logıstıkalyq ortalyq qyzmetterin qamtyǵan joǵary deńgeıli qyzmetter kórsetedi. Dálizdiń keıbir ýchaskelerinde josparlanyp otyrǵan aqyly joldar júıesi kórsetiletin qyzmettiń sapasy men jedeldigin qamtamasyz etpek. Joba júk tasymalynyń úsh basty baǵytyna: Qytaı-Ortalyq Azııa, Qytaı-Qazaqstan, Qytaı-Reseı-Batys Eýropa baǵyttaryna qyzmet kórsetetin bolady.
2008 jyly Semeıde dıagnostıkalyq ortalyqta Vıktor Chývılevke arnalǵan memorıaldyq taqta ashyldy. Bul adam qalalyq jáne oblystyq birqatar medıtsınalyq mekemelerdiń qalyptasýyna óz úlesin qosty. Ol óziniń eńbekqorlyǵymen jáne adamdarǵa degen yqylasymen shúbáısiz abyroı men turǵyndardyń yqylasyna bólendi.
2008 jyly Almatyda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasyna Reseılik «Nobel dáristeri - 100 jyl» qory Nobel syılyǵynyń 1901-2000 jyldar aralyǵyndaǵy laýreattarynyń eńbekterinen turatyn 50 tomdyq kitaptar toptamasy men «Nobel dáristeri» atty kórme stendisin syıǵa tartty. Álemde budan basqa Nobel syılyǵy ıegerleri eńbekteriniń tolyq toptamasy kezdespeıdi. Toptama ótken 100 jyldyqtaǵy hımııa, fızıka, medıtsına, ádebıet, beıbitshilikti nyǵaıtý men ekonomıka ǵylymdaryndaǵy eń joǵarǵy jetistikter men kórnekti ǵylymı-tehnıkalyq ashylýlardy beıneleıdi.
2012 jyly Astanada eńbek daýynyń aldyn alý boıynsha Memorandýmǵa qol qoıyldy.
2013 jyly Óskemendegi qazaqstandyq kólik qurastyratyn «Azııa Avto» zaýyty jańa «Skoda Rapid» modelin jınaı bastady.
2014 jyly Berlın qalasynda mádenı yntymaqtastyq jónindegi Qazaqstan-germanııa úkimetaralyq komıssııasynyń kezekti tórtinshi májilisi bolyp ótti.
2014 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Mankent aýylynda polıak áskerleri jerlengen molada eskertkish memorıaly ashyldy. Onyń saltanatty ashylý rásimine Polshanyń Azap shegýshilik jáne jadyny saqtaý keńesiniń bas hatshysy Andjeı Kýnerov pen Polshanyń Qazaqstandaǵy elshisi ıAtsek Klıýchkovskı bastaǵan Polsha delegatsııasy qatysty.
2018 jyly Qaznette domendik ataýlardy tirkeý, paıdalaný jáne taratý erejeleri bekitildi. Qaznettegi domendik ataýlardyń ákimshisi – Qazaqstandyq IT-kompanııalar qaýymdastyǵy, al tizilim – Qazaq jelilik aqparat ortalyǵy.
2019 jyly Almatydaǵy fızıka-matematıka baǵytyndaǵy Nazarbaev Zııatkerlik mektebiniń 12-synyp oqýshysy Selimjan Chalyshqan Garvardta oqýǵa grant utyp aldy.
Selimjan Chalyshkan – bıologııadan Qazaqstan olımpıadalyq quramasynyń múshesi. Selimjan Tegeranda ótken Halyqaralyq bıologııa olımpıadasynda-2018 qola, respýblıkalyq olımpıadada altyn jáne qola júldeger atandy. Zııatkerlik mektep oqýshysynyń ǵylymdaǵy jetistikterimen qatar ınnovatsııalyq jobalardy jasaýda tabysty tájirıbesi bar.
2021 jyly Qaraǵandy orys drama teatrynyń ártisi Q.S. Stanıslavskıı Rýslan Maevskıı «Teatr fotoobektıvtegi» (TEATR EKSPOSED) atty halyqaralyq teatr fotosýretteri baıqaýynyń júldegeri atandy, oǵan qatysý úshin álemniń 19 elinen ónerpazdar men kásipqoılar jiberildi.
«Áýesqoı» nomınatsııasyndaǵy jumystar «Erkin foto» jáne «Retro foto» nomınatsııalary boıynsha birinshi oryndy ıelense, R.Maevskıı «Portret» nomınatsııasynda kúmiske ıe boldy.
2022 jyly Nepaldyń Pohara qalasynda trıatlonnan Azııa kýbogy men Ońtústik Azııa chempıonaty ótti. Jarysqa Avstrııa, Bangladesh, Úndistan, Qazaqstan, Polsha jáne Japonııadan 63 sportshy qatysty. Qazaqstan týyn Ekaterına Shabalına qorǵap, basty básekelesteri – japondyqtardan asyp tústi. Jarys sońynda ol 01:02:20 ýaqytpen márege jetip, birinshi oryndy jeńip aldy.