396 fashıstiń kózin joıǵan Tóleýǵalı Ábdibekovke nelikten KSRO Batyry ataǵy berilmegen?

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Qazaqta «Erdiń erligi - eline mura» degen danalyq sózi bar. Ult batyrlarynyń erligi urpaqqa ónege, óskeleńniń otanshyldyq rýhyn shyńdap, patrıottyq mereıin asqaqtatý turǵysynan da mańyzdy. Sondyqtan da, batyr babalarymyzdyń erlik qasıetterin qasterlep, olardyń árbir isin umytpaı ulyqtaý barshanyń paryzy. Alaıda, qaısybir zamannyń qasań saıasatynyń saldarynan qazaqtyń nebir marqasqa jampozdary, batyr ulandarynyń qaıtalanbas eren erlikteri elenbeı qalǵany ókinishti. Áıtse de, egemen el retinde kezindegi solaqaı saıasat umyttyrǵan batyrlar esimin jańǵyrtýǵa eń aldymen búgingi urpaq, ózimiz umtylýymyz kerek emes pe? Mine, osyndaı óreli máseleni jaqynda Májilis depýtaty Baqytbek Smaǵul kóterdi.

«Jaý oǵynan yqpaı, qasqaıyp keýdesin tosqan batyrlardy pir tutý, kóterý kóneden kele jatqan dala dástúri. Halqymyz óziniń erjúrek uldaryn - qaırat-rýhymyzdyń qaınar kózi, ulttyq dilimizdiń dińgegi dep bilgen. Aty ańyzǵa aınalǵan Batyrlarymyz Baýyrjan Momyshuly, Saǵadat Nurmaǵambetov, Talǵat Bıgeldınov, Raqymjan Qoshqarbaev, Qasym Qaısenovtiń eren erlikteri, arman tilekteri, elim degen perzenttik júrekteri Jeńis kúnine alyp keldi. Búgingi tańda, táýelsizdikpen birge batyrlar dańqyn asqaqtatyp, «Máńgilik El» bolý úshin, eldik pen erlikti biriktirip, ór, ójet babalarymyz ben ákelerimizdi úlgi tutar, táýelsiz urpaq-batyr atalaryn maqtan tutyp, eńsesin tik ustap, kók týymyzdy tóbeden tómen túsirmeýge tıisti. Rýhanı dúnıemiz kedeılenip, rýhymyz jalańashtanyp ketpeýi úshin, óz elimizde batyr tulǵalardyń tarıhyn túgendep, tarıhı ádildikti qalpyna keltirýge aldymen ózimiz múddelik tanytqanymyz abzal», - deıdi B. Smaǵul.

Bul rette depýtat Uly Otan soǵysynda elge tanylǵan dańqty mergen Tóleýǵalı Ábdibekovtiń esimi búginde eleýsiz qalyp bara jatqanyna qynjylys bildiredi. Shyndyǵynda, búgingi tolqyn Tóleýǵalı Ábdibekovteı batyrynyń esimin nege bilmeıdi? Óıtkeni, batyr babamyzdyń soǵys jyldaryndaǵy kózsiz mergendigi Keńes Odaǵyn bylaı qoıyp, álemdi tańǵaldyratyndaı eken. Bir ǵana mysalmen keltireıik, keńinen dáriptelip júrgen Keńes Odaǵynyń Batyrlary, ataqty snaıperler F.Smolıachkov - 125, V.Zaıtsev - 255 jaýdyń kózin joıǵan eken. Al, qazaqtan shyqqan mergen Tóleýǵalı Ábdibekov - 396 fashısti, ıaǵnı bir batalonǵa jýyq jaýdyń kózin qurtqan. Bul teńdessiz erlik. Solaı bola tura Tóleýǵalı Ábdibekov Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ala almaǵan, áli de almaı keledi. Al babamyzdyń qaıtalanbas erligin arhıvtegi muraǵattyq-qujattar da tolyqtaı rastaıdy.

«2007 jyly qazan aıynda Reseı Federatsııasy Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq áskerı muraǵatyna suraý salynyp, 2008 jyldyń 18 naýryzynda odan jaýap keldi. Soǵan sáıkes, Podolsk áskerı muraǵaty eki arhıvtik anyqtama saqtalǵan. Ol boıynsha gvardııa aǵa serjanty, snaıper T.Ábdibekovtiń soǵys derekterinde eren erlikteri tolyq rastalady», - deıdi Baqytbek Smaǵul.

Onyń sózine qaraǵanda, hatta muraǵat derekteri qolmen kóshirilip, nagradalardyń qandaı erligi úshin berilgeni tizilipti. Atap aıtqanda, arhıvtik qujattar negizinde Tóleýǵalı Ábdibekovtiń «dańqty jáne teńdesi joq snaıper ekendigi, 396 gıtlershildi joıǵandyǵy, sonymen qatar 32 mergendi tárbıelep shyǵarǵandyǵy» taıǵa tańba basqandaı anyq jazylǵan. Bastysy qujattardyń barlyǵy zańdy, olarǵa qol qoıylǵan, mór basylǵan, bári zańdy túrde rásimdelgen.

«Dańqty jerlesimizdiń soǵystaǵy asqan erligin dáleldeıtin budan artyq qandaı qujat kerek? Jaýyngerlik erlikteri úshin ol Qyzyl Juldyz, Qyzyl Tý ordenderimen, Otan soǵysynyń I-shi dárejeli ordenimen, Lenın ordenimen marapattalǵan. Otan soǵysynda bizdiń qandasymyzdan asqan, basqa birde-bir mergen jaıynda derek kezdespeıdi. Al mergen babamyz nelikten KSRO Batyry ataǵyn almady degenge kelsek, komandovanıe ony Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵyna ómirbaıandyq anketada óziniń nemere aǵasy Kemelbaı Nasyrhanovtyń repressııalanǵanyn jasyrmaı jazǵany úshin ǵana usynbaǵan eken», - dep túıindeıdi sózin depýtat B. Smaǵul. Sóıtip, elin qorǵaǵan bir batyrdyń erligi sol kezdiń ózinde-aq umyt bola bastaǵan. Bárine kináli sol tustaǵy saıasat. Al qazir she? Ol zaman ótti emes pe? Artynda izdeýshi jurty, qalyń qazaǵy bar emes pe?

Sony alǵa tartqan májilismen aldaǵy Uly Jeńistiń 70 jyldyǵy elimizdiń izdeýi jetpegen er ulynyń taýdaı atyn jaryqqa shyǵaryp, mártebemizdi asqaqtatady degen úkili úmitti oıata túsetinin aıtady. «Elbasy, Prezıdent N.Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategııasynda laıyqty urpaq ósirý máselesine, patrıottyq tárbıege basa mán berdi. Osy oraıda, Tóleýǵalı Ábdibekovteı batyr tulǵanyń ónege erligi, talaı júrekterdi jaýlap, túlekterdi baýlyp qanattandyra bereri sózsiz. Kezinde, Elbasynyń eren eńbeginiń arqasynda Baýyrjan Momyshuly, Raqymjan Qoshqarbaev qas batyr Qasym Qaısenov syndy uly batyrlarymyzdyń janqııarlyq erligi kesh te bolsa elenip, Táýelsizdikpen birge olardyń ataǵy asqaqtady», - deı kele, depýtat el Úkimetiniń aldyna birqatar máseleni tartyp otyr. Atap aıtqanda, Májilis depýtattary Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshterindegi mergender daıarlaıtyn qurylymdarynyń birine T.Ábdibekovtiń atyn berýdi, Uly Jeńistiń 70 jyldyǵy qarsańynda dańqty mergen Tóleýǵalı Ábdibekovti «Halyq qaharmany» ataǵyna usyný kerektigin kóteredi.

«2012 jyly «Nur Otan» partııasynyń qoldaýymen Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyna oraı Batyrlarymyzdyń tarıhyn túgendeý, atyn dáripteý, ala almaǵan laıyqty baǵalaryn berý máselesi aqparat quraldarynda keńinen kóterilip, ıgi is bastaldy. Endi osy jumysty laıyqty qorytyndysyna deıin jetkizsek, El bolashaǵy - jas urpaqty, otansúıgishtik jáne qaharmandyq ónegesimen tárbıelesek, nur ústine nur bolar edi. Ári bul halyqtar dostyǵyna yqpal etedi: ultymyzdyń erjúrek batyry, Uly Otan soǵysy jyldarynda otandyq mergender qozǵalysynyń bastaýynda turǵan Tóleýǵalı Ábdibekov sol kezdegi ortaq Otanymyzdy qorǵady, sol úshin qaıtalanbas erlik jasap, janyn qıdy», - deıdi Baqytbek Smaǵul.

Úkimet basshysynyń atyna joldanǵan depýtattyq saýalǵa 16 halyq qalaýlysy qol qoıǵan.

Seıchas chıtaıýt