30 qazan. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq ortopedııa meıirbıkeleri kúni
Halyqaralyq ortopedııa meıirbıkeleri kúni – 1990 jyly Ortopedııa meıirbıkeleriniń ulttyq qaýymdastyǵynyń qoldaýymen kásibı mereke retinde alǵash ret AQSh-ta atalyp ótti. 2001 jyly halyqaralyq mártebege ıe bolyp, ony atap ótýge Ulybrıtanııa, Kanada, Malta men Gonkong memleketteri qosyldy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1993 jyly Túrkııa astanasy Ankarada Túrkitildes elderdiń memleket jáne úkimetter basshylarynyń keńesi ótti. Keńeske Qazaqstan, Túrkııa, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan jáne Ózbekstan prezıdentteri qatysty.
2006 jyly Qazaqstanda «Negizgi túrlerdiń atlasy: joǵary satydaǵy ósimdikter men omyrtqaly janýarlar» týraly kitap basylyp shyqty. Onyń ishine joǵary satydaǵy ósimdikter men omyrtqaly janýarlardyń negizgi túrleri, sonyń ishinde balyqtardyń 9 túri, qustardyń 54 túri, ańdardyń 18 túri kirdi. Negizgisin Qyzyl kitapqa engen sırek kezdesetin jáne joıylý qaýpi bar, resýrstyq, aýlanatyn, ıaǵnı adamdar tarapynan arnaıy qorǵaýǵa muqtaj túrleri quraıdy.
2007 jyly QR Parlamenti Májilisinde Eýroparlament depýtaty, Eýroparlamentte «Eýropalyq Halyq partııasy jáne Eýropalyq demokrattar» atty iri saıası fraktsııa tóraǵasynyń orynbasary Strýan Stıvensonnyń «Vechnaıa skorb» kitabynyń orys tilindegi aýdarmasy tanystyryldy. Atalǵan kitapty avtor Semeı ıadrolyq polıgonyndaǵy synaqtardyń qurbandaryna arnaǵan. Áıgili aǵylshyn jazýshysy Robert Stıvensonnyń nemeresi Strýan Stıvenson men Gollıvýd kınojuldyzy Kımberlı Djozef polıgonnan zardap shekken qazaqstandyqtardyń taǵdyrynan habardar. Olar 1999 jyly Semeı óńirinde bolyp qaıtqan.
2012 jyly Almatyda S.J. Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsına ýnıversıtetinde «Ujymdyq paıdalaný ortalyǵy» ǵylymı zerthanasy quryldy. Zerthanany qurý maqsaty – adam genomy, proteomıka jáne farmakogenetıkany zertteý, Qazaqstannyń ınnovatsııalyq kóshbasshy retinde mártebesin bekitý jáne ınnovatsııalyq orta men ǵylymı áleýetti qalyptastyrý.
2012 jyly Gaagada hımııalyq qarýdy qoldanýǵa tyıym salý uıymynda ATOM jobasynyń tusaýkeseri ótti. ATOM jobasynyń maqsaty - álemdi ıadrolyq qarý synaqtaryna qarsy kúreske biriktirý jáne ıadrolyq qarý negizinde jatqan ǵalamdyq qaýip-qater dıalogin jandandyrý; ıadrolyq qarý synaqtaryn túbegeıli toqtatý úshin álem kóshbasshylaryna yqpal etý; álem qoǵamdastyqtarynyń nazaryn radıoaktıvtik materıaldardyń bóten qolǵa túspeýine, onyń qorǵalýyn qamtamasyz etýge aýdarý.
2012 jyly Astanadaǵy «Qazmedıa ortalyǵynda» ótken Qazaqstannyń Jýrnalıster odaǵy basqarmasy men Bas redaktorlar klýbynyń otyrysynda Qazaqstan Respýblıkasy jýrnalısteriniń Ádep kodeksi qabyldandy.
2014 jyly Túrkııanyń «Pashakýle» mádenıet jáne bilim ortalyǵynyń ókilderi Qazanǵap kúıshiniń 160 jyldyǵyn toılaýǵa arnalǵan is-sharaǵa qatysý úshin arnaıy Aqtóbege keldi. «Izmırde 300 qazaq kiretin qazaq-túrik mádenı ortalyǵy bar. Biz arnaıy osy ortalyqtyń basshysynyń ótinishi boıynsha Túrkııaǵa Qazanǵap týraly barlyq materıaldardy jınap, áketý úshin keldik. Sondaı-aq, bul kompozıtordyń buǵan deıin tanylǵan barlyq kúılerin qazaq dıasporasyna tanystyrý úshin jazyp alamyz dep úmittenemiz», - dep kelýdegi maqsatymen bóliste «Pashakýle» ortalyǵynyń basshysy Erdal Ertan.
2017 jyly «Baký-Tbılısı-Kars» (BTK) temirjol baǵytynyń ashylý rásimi ótti. BTK jelisi resmı túrde Alıaty aýylyndaǵy portta (Bakýden 90 km jer) ashylǵan bolatyn. Saltanatty sharaǵa Túrkııa prezıdenti Rejep Taııp Erdoǵan, Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıev, Qazaqstan, Ózbekstan jáne Grýzııa Premer-Mınıstrleri Baqytjan Saǵyntaev, Abdýlla Arıpov jáne Georgıı Kvırıkashvılı qatysty. Baký-Tbılısı-Kars temirjol baǵyty ázerbaıjan-grýzın-túrik memleketaralyq kelisiminiń negizinde salynǵan. Jobany júzege asyrý 2008 jyly bastaldy. Joba aıasynda Grýzııanyń Ahalkalakı stantsııasynan Kars qalasyndaǵy temirjol stantsııasyna deıin temirjol jelisi salynǵan bolatyn. BTK-nyń uzaqtyǵy 826 shaqyrymdy quraıdy.
2017 jyly Almatydaǵy Ǵylym ordasynda Túrki akademııasy halyqaralyq uıymy (TWESCO) túrkologııa ǵylymynyń damýyna súbeli úles qosqan áıgili ǵalymdar Ábdýálı Qaıdar, Rabıǵa Syzdyq, Shora Sarybaıdy arnaıy altyn medaldarmen marapattady. Sonymen qatar, jıyn barysynda Ábdýálı Qaıdardyń «Uıǵyr tili leksıkasynyń damýy» jáne «Qazirgi uıǵyr ádebı tiliniń damýy», túriktanýshy Ámir Nájiptiń «HІV ǵasyr túrki tilderiniń tarıhı salystyrmaly sózdigi. Qutyptyń Qusraý Shyryn eńbegi negizinde» atty 4 tomdyǵy jáne «Joıylýy qaýpindegi Túrki tilderi» 4 tomdyq ǵylymı basylymnyń tusaýkeseri ótti.
2018 jyly Digital Bridge halyqaralyq ınnovatsııalyq forýmynda tsıfrlandyrý salasyndaǵy Qazaqstandaǵy alǵashqy syılyq Digital Bridge Awards tabystaldy. Syılyq Aqparattyq jáne kommýnıkatsııalyq tehnologııalar salasynda joba óńdeýmen aınalysatyn otandyq kompanııalardy, memlekettik bılik jáne jergilikti ózin-ózi basqarýshy organdardy Qazaqstannyń tsıfrlyq túrlendirý salasynda úlken nátıjelerge yntalandyrýǵa múmkindik beredi.
2023 jyly Eýropalyq Odaqtyń Qazaqstandaǵy ókildigi Astanada Eýropalyq kıno festıvalin uıymdastyrdy. Eýropalyq Odaqtyń Qazaqstandaǵy Ókildigi kınomarafon formatyn tańdady, onda kórermenderge portýgal, bolgar, ıspan jáne latysh tórt fılmi usynyldy. Fılmder – bedeldi halyqaralyq kınofestıvalderdiń jeńimpazdary men nomınanttary. Eýropalyq Odaqtyń Qazaqstandaǵy Elshisi Kestýtıs ıAnkaýskas bul ıdeıanyń jańalyq emes ekenin atap ótti – birneshe jyl buryn Brıýsselde EO elderiniń týyndylaryn qamtıtyn arnaıy fılmder qoryn qurý týraly sheshim qabyldandy.
2023 jyly Qazaqstan Qorǵanys mınıstrliginiń delegatsııasy Beıjińde ótken H Sıanshan forýmyna qatysty. Forýmda álemdegi qaýipsizdikti saqtaý salasyndaǵy máseleler talqylandy. Ony Qytaı halyqaralyq strategııalyq zertteýler ınstıtýty (CISS) uıymdastyrdy. Sıanshan forýmyna qorǵanys vedomstvolary, halyqaralyq uıymdardyń basshylary, belgili ǵalymdar, eks-saıasatkerler men jetekshi sarapshylar shaqyryldy.