30 qańtar. Jylnama

Foto: Фото: ҚазАқпарат ХАА
<p><strong>Kazinform oqyrman nazaryna 30 qańtarǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.</strong></p>

ATAÝLY KÚNDER

Dúnıejúzilik alapes aýrýymen kúres kúni

1954 jyldan beri jyl saıyn qańtardyń sońǵy jeksenbisinde atalyp ótedi. Ol Hansen aýrýy týraly habardarlyqty taratýǵa arnalǵan. Bul kúnniń basty urany – alapeske shaldyqqan adamdarǵa qatysty kemsitýshilik kózqarastarmen kúresý, olardyń qoǵamda tolyqqandy ómir súrýi úshin barlyq quqyqtar men múmkindikterdi qamtamasyz etý.

Mektepterde beıbitshilik jáne kúsh qoldanbaý kúni

1964 jyly ıspan aqyny, muǵalim jáne patsıfıst Lorentso Vıdal bul kúndi bekitýge bastamashylyq etken. Osy kúndi atap ótýge túrli elderdegi bilim berý mekemeleri, ustazdar men oqýshylar qatysa alady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1976 jyly Bozashy bóliginiń soltústik eńisinde ornalasqan «Qalamqas» munaı-gaz kenishi ashyldy. 1976 jyly BA-15N jeńil ózi júretin burǵylaý stanogy qatty aıazda Qalamqas ústirtiniń soltústik qanatyna jetkizildi (burǵylaý sheberi A. Volochev). 1976 jylǵy qańtardyń 30-ynda K-1 uńǵymasynan 587 metrlik tereńdikten gaz shyqty. 1979 jylǵy tamyzdyń 23-inde ónerkásiptik munaı-gaz shyǵaryla bastaldy, al 1980 jyldyń qańtarynda «Qalamqas» munaıynyń birinshi tankeri Bakýge jiberildi. 2005 jylǵy maýsymnyń 6-ynda «Qalamqasmunaıgaz» ónerkásiptik basqarmasy kenishten júz mıllıon tonna munaı shyǵardy.

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Eýropadaǵy Qaýipsizdik jáne Yntymaqtastyq Uıymyna (OBSE) kirdi. Osy uıymǵa 2010 jyly Qazaqstan tóraǵalyq etip, 1-2 jeltoqsan kúnderi Astana Sammıtin ótkizdi.

2004 jyly Reseı Federatsııasynyń Omby qalasynda qazaqtyń uly ǵalymy, etnograf Shoqan Ýálıhanovqa eskertkish ornatyldy. Eskertkish Ombydaǵy Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy kóshege qoıyldy. Músin avtory – Qazaqstan Respýblıkasy Sýretshiler odaǵynyń múshesi, dotsent Azat Baıarlın.

2008 jyly Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetine Eýropalyq bıznes assambleıasynyń «Eýropalyq sapa» halyqaralyq marapaty berildi. Budan bólek atalǵan oqý ornynyń rektory, belgili ǵalym-túrkitanýshy Shákir Ibraev Eýropadaǵy ıntegratsııany damytýǵa qosqan úlesi úshin «Birikken Eýropa» halyqaralyq marapatyna ıe boldy.

2012 jyly Parıjde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Nurlan Dánenov Halyqaralyq kórmeler bıýrosynyń (HKB) bas hatshysy Vısente Gonsales Lossertaleske Qazaqstan Respýblıkasynyń Astanada EHRO-2017 Halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesin ótkizýge ótinim dosesin tapsyrdy.

2013 jyly Almatyda qazaq halyq ertegileri negizinde qurastyrylǵan anımatsııalyq jınaqtyń tanystyrylymy ótti. Jınaqqa 85 serııadan turatyn «Aldar Kóseniń kóńildi oqıǵalary», «Bizdi qorshaǵan álem» slaıd-shoý túrindegi 50 ertegi, 1 000 sózden turatyn oryssha-qazaqsha ıllıýstratsııalyq aýdıo-sózdik endi.

2013 jyly L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Eýropalyq ýnıversıtetter qaýymdastyǵyna múshe boldy.

2017 jyly Frantsııanyń Albıez qalasynda ótken Eýropa kýboginiń kezeńinde shyǵysqazaqstandyq frıstaılshy Aıaýlym Ámirenova áıelder arasynda birneshe júldeli orynǵa ıe boldy.

2018 jyly Qazaqstanda QR Prezıdenti janyndaǵy Tsıfrlandyrýdy engizý máseleleri jónindegi komıssııa quryldy. Onyń mindeti – Qazaqstandaǵy tsıfrlandyrý men tsıfrlyq tehnologııalar engizý máseleleri boıynsha usynystar berý.

2018 jyly segiz jasar aqtóbelik Musa Túrkimbaev týrnıkte 42 ret tartylyp, Qazaqstannyń rekordtar kitabyna endi. Musanyń erekshe qabiletteri úsh jasynan baıqala bastaǵan. Bir ret týrnıkke tartylyp kórgen bala muny ádetke aınaldyrǵan.

2021 jyly aty ańyzǵa aınalǵan fýtbolshy jáne sport kommentatory Dıas Omarov týraly «Vel reportaj Dıas Omarov» kitaby jaryq kórdi. Bul kitapta aty ańyzǵa aınalǵan «Qaırat» fýtbolshysynyń dostary, áriptesteri men týystary Dıas Omarovtyń qandaı daryndy fýtbolshy bolǵanyn jazady. Sportqa degen súıispenshiligi ony sport jýrnalıstıkasyna jeteledi. Joǵary erýdıtsııa, ártúrli sporttyq pánder erejeleriniń negizderin bilý oǵan kóptegen jankúıerlerdiń kózaıymyna aınalýǵa múmkindik berdi.

2022 jyly Ábý-Dabıde MMA boıynsha 56 elden 421 sportshy qatysqan álem chempıonatynda aqtóbelik Baǵdat Jubanyshtyń (52,2 kg deıin) het-trıgi MMA álemindegi tarıhı oqıǵa boldy. Sońǵy jekpe-jekte ol reseılik Farhad Rahmonalıevti jeńip, áýesqoı MMA-de alǵashqy úsh dúrkin álem chempıony atandy.

Seıchas chıtaıýt