3 qazan. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Túrki halyqtarynyń yntymaqtastyǵy kúni
2009 jylǵy 3 qazanda túrkitildes elder memleket basshylarynyń IX sammıtinde Qazaqstan, Túrkııa, Ázerbaıjan jáne Qyrǵyzstan prezıdentteri tarıhı Nahchyvan deklaratsııasyna qol qoıdy. Sol kúnnen bastap túrki álemi ıntegratsııasy jańa bir beleske kóterildi. Atalǵan kelisim nátıjesinde tarıhta alǵash ret baýyrlas tórt el Túrkitildes elderdiń yntymaqtastyq keńesi atty halyqaralyq uıym qurdy. Osydan soń TúrkPA, Halyqaralyq Túrki akademııasy dúnıege keldi. Al TÚRKSOI jańa serpinmen jumys isteı bastady. 2019 jyly 14 qyrkúıekte Ózbekstan Respýblıkasy Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesin (Túrki Keńesi) qurý týraly Nahchyvan kelisimin ratıfıkatsııalaǵan bolatyn. Osylaısha Ózbekstan Túrki Keńesiniń tolyqqandy múshesi bolyp, uıymǵa kiretin memleketterdiń sany beske jetti: Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa jáne Ózbekstan. Nahchyvan deklaratsııasy bekitilgen 3 qazan kúni – túrki áleminde jyl saıyn túrki halyqtarynyń yntymaqtastyǵy kúni retinde atalyp keledi.
Búkilálemdik arhıtektýra kúni
Halyqaralyq sáýletshiler odaǵynyń (HSO) bastamasymen toılanady. Bastapqyda HSO-nyń 1985 jylǵy otyrysynda jyl saıyn 1 shilde kúni Búkilálemdik sáýlet kúnin toılaý týraly sheshim shyǵarylǵan bolatyn. Al 1996 jyly Halyqaralyq sáýletshiler odaǵynyń Barselonada ótken HH Bas Assambleıasynda Búkilálemdik sáýlet kúnin toılaýdy qazannyń birinshi dúısenbisine aýystyrý týraly qarar qabyldandy.
Búkilálemdik Habıtat kúni
Bul kún «Eldi mekender jónindegi komıssııa» usynysyna sáıkes, BUU Bas Assambleıasynyń 40-sessııasynda bekitilgen bolatyn. Búkilálemdik Habıtat kúni qazannyń birinshi dúısenbisinde, 1986 jyldan beri atap ótiledi. Onyń basqa ataýy - Halyqaralyq turǵyn úı kúni. Jyl saıyn osy kúni BUU men «BUU-nyń Eldi mekender jónindegi baǵdarlamasy» álem qalalarynyń birinde resmı sharalar ótkizedi.
Halyqaralyq dáriger kúni (International Doctor’s Day)
Jyl saıyn qazan aıynyń birinshi dúısenbisi kúni álemniń kóptegen elderinde Halyqaralyq dárigerler kúni atap ótiledi.
Atalmysh meıramdy uıymdastyrý bastamasyn kótergen - Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy jáne «Shekarasyz dárigerler» halyqaralyq medıtsınalyq gýmanıtarlyq uıymy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1883 jyly Semeı oblystyq kitaphanasy ashyldy. Bul mekeme Semeıge patsha úkimeti jer aýdarǵan revolıýtsıoner demokrattardyń bastamasymen quryldy. Kitaphananyń qorynda alǵashqy kezde myń dana baspa ónimi boldy. Ol zamanda osynsha qor óte baı qazyna bolatyn. Kitaphanada orys klassıkteriniń shyǵarmalarymen qatar shet el klassıkteriniń, álemniń eń iri ǵalymdarynyń da tirshilik, tabıǵat, qoǵam ómirine baılanysty máselelerdi qarastyrǵan eńbekterin tabýǵa bolatyn edi. Atalmysh kitaphana Semeı zııalylarynyń ortalyǵyna aınalǵan. Turaqty oqyrmandary qatarynda Abaı, E. Mıhaelıs, N. Dolgopolov boldy. Amerıkandyq jýrnalıst, pýblıtsıst Djordj Kennan, polıak revolıýtsıoneri A. ıAnýshkevıch, orystyń áıgili saıahatshysy P. Semenov Tıan-Shanskıı sııaqty iri tulǵalar da kitaphanaǵa bas suqqan.
1946 jyly Óskemen qalasynda 600 abonentke arnalǵan jartylaı avtomatty telefon stansasynyń birinshi kezeńi paıdalanýǵa berildi.
2009 jyly QR Prezıdenti N. Nazarbaev Ázerbaıjannyń Nahchyvan qalasynda ótken túrkitildes halyqtarynyń ІH sammıtinde túrki áleminiń búgini, erteńi jáne bolashaǵyn zertteý jónindegi halyqaralyq ǵylymı ortalyqty qurý usynysyn jasady. Qazaqstan Prezıdenti sondaı-aq ekonomıkany, ekologııalyq qaýipsizdikti, mádenı-gýmanıtarlyq salalardy damytýda yntymaqtastyqtyń anaǵurlym perspektıvalyq baǵyttaryn aıqyndap berdi. Sondaı-aq túrki elderiniń Eýropa men Azııa arasyndaǵy baılanystardy ornyqtyrý jáne qaýip-qaterler men shaqyrýlarǵa birlesip qarsy turý protsesterine qatysýy mańyzdy. Forým barysynda túrki álemi elderi arasyndaǵy ózara qarym-qatynastardy nyǵaıtý máseleleri jóninde pikir almasyldy. Osy kúni túrki elderiniń yntymaqtastyǵyn jańa beleske kóteretin Nahchyvan deklaratsııasy qabyldandy.
2012 jyly Astanada «Alashorda» fotoalbomynyń tanystyrylymy ótti.
2012 jyly «Іlııas Omarov: hattar arqalaǵan syrlar. Іlııas Omarovtyń hat-jazbalarynan». Kitap qazaq jáne orys tilderinde, 500 betten turady, Іlııas Omarovtyń 1942-1970 jyldardaǵy 295 hatynan turady. Hat almasqan adresattar men geografııasy tańǵaldyrady: Іlııas Omarov Keńes Odaǵynyń álemge áıgili jazýshylarymen, rejısserlerimen, ǵalymdarymen, Qazaqstannyń elıtasymen, sondaı-aq qarapaıym eńbekkerlermen, balalarmen hat almasqan.
2013 jyly Maǵjan Jumabaevtyń týǵanyna 120 jyl tolýyna oraı Astanadaǵy QR Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda qazaq klassıginiń tatar tiline aýdarylǵan óleńder jınaǵynyń tanystyrylymy ótti.
2016 jyly «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy biryńǵaı gerbarıı qoryn qurdy, onyń quramyna Qazaqstannyń úsh myńǵa jýyq ósimdik túrleri kirdi.
2018 jyly Qazaqstannyń bilim jáne ǵylym salasyndaTáýelsiz ulttyq sarapshylar qoǵamy quryldy. Bilim berý júıesiniń barlyq kezeńinde pedagogıkalyq jumystyń praktıkalyq tájirıbesi, joǵary kásibı deńgeıi jáne bilim berý qyzmetteriniń álemdik naryǵynda qazaqstandyq bilimniń básekege qabilettiligin qamtamasyz etýde kómek kórsetýge yqylasty Táýelsiz ulttyq sarapshylar qaýymdastyǵy quryldy.
2020 jyly Atyraý halyqaralyq áýejaıynda ataqty ushqysh Hıýaz Dospanovanyń eskertkish taqtasy saltanatty túrde ashyldy.
2021 jyly koronavırýsqa qarsy qazaqstandyq «QazVac» vaktsınasy Halal sertıfıkatyn aldy. Vaktsına dárilik zattar men bıologııalyq belsendi qospalardy óndirýge, saqtaýǵa, tasymaldaýǵa jáne ótkizýge qoıylatyn jalpy talaptar boıynsha sertıfıkattaldy.