29 qańtar. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq ınternetsiz kún
Álemdik ınternet-qoǵamdastyq jyl saıyn qańtardyń sońǵy jeksenbisinde atap ótedi. Alǵash ret 2002 jyldyń 27 qańtarynda Brıtandyq áleýmettik ónertabystar ınstıtýtynyń bastamasymen atalyp ótti. Bul ataýly kúnniń basty maqsaty – adamdardy kompıýterlerden jáne ǵalamdyq jeliden kem degende bir kúnge alystatý, bul kúndi tek «naqty» álemde ómir súrý, basqa adamdarmen qarym-qatynas jasaý nemese ony súıikti hobbıine arnaý (árıne, ınternetke baılanysty emes).
Halyqaralyq ıadrolyq soǵys qaýpine qarsy jumyldyrý kúni
Osy ataýly kún 1985 jyly ıadrolyq qarýlaný jarysyn toqtatýǵa shaqyratyn Delı deklaratsııasynyń qabyldanýyna oraı tańdaldy. Deklaratsııa Úndistan astanasynda Úndistan, Argentına, Grekııa, Meksıka, Tanzanııa jáne Shvetsııa memleket jáne úkimet basshylarynyń otyrysynda qabyldandy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Iran Islam Respýblıkasy arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly hattamaǵa qol qoıyldy.
1998 jyly «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynan Talǵat Musabaev bastaǵan halyqaralyq ekıpaj ǵaryshqa attandy. Bul qazaq ǵaryshkeri komandır bolǵan tuńǵysh ekspedıtsııa retinde tarıhta qaldy.
2010 jyly Qazaqstandyq ánshi Marııa Mýdrıak Italııadaǵy «Raccomandati» televızııalyq konkýrsynyń jeńimpazy atandy.
2010 jyly Qytaı astanasy Beıjińge alǵash ret «Túrikmenstan - Ózbekstan - Qazaqstan - Qytaı» gaz qubyry boıynsha Ortalyq Azııadan tabıǵı gaz jetkizildi.
2014 jyly qazaqstandyq rejısser Ámir Baıǵazınniń «Úılesim sabaqtary» kartınasy frantsýzdyń Anje qalasyndaǵy halyqaralyq Premiers Plams kınofestıvalinde gran-prıdi jeńip aldy.
2016 jyly Astana qalasy ákimdigi men Gýstav Rýssı atyndaǵy Onkologııa ınstıtýty (Frantsııa) arasynda áriptestik týraly memorandým aıasynda hımııalyq preparattar jasaý ortalyǵy ashyldy. Ortalyqtyń ereksheligi – mundaǵy naýqastarǵa beriletin dálme-dál dári mólsheri halyqaralyq protokolǵa saı anyqtalady.
2017 jyly «Almaty Arena» muz aıdynynda XXVIII Búkilálemdik qysqy Ýnıversıadanyń ashylý saltanaty ótti. Ýnıversıada baǵdarlamasyna 12 qysqy sport túri endi.
2019 jyly Túrkistandaǵy Kúltóbe qalashyǵynyń soltústik bóliginen XIX ǵasyrǵa tán Qoqan úıi qaldyqtarynyń orny tabyldy. Odan 70 santımetrdeı tómen tusta XVI-XVII ǵasyrǵa tán qazaq úıdi keziktirýge bolady. Munda kúli de sol qalpynda saqtalǵan tandyr, dáliz jáne esik orny bar. Túrli ǵasyrǵa tán qumyra synyqtary da kóptep shyǵa bastaǵan. Bizdiń zamanymyzǵa deıingi ІІ ǵasyrdan bastaý alatyn Qazaqstandaǵy alǵashqy sáýlet qurylystary bar Kúltóbe qalashyǵy birqatar derekterde Kúltóbe ıAsy (Ason) dep atalady. Alǵash ret ıAsy ataýy monǵoldardyń uly hany Mengýdiń ordasyna Qazaqstannyń ońtústik aımaǵy arqyly sapar shekken armıan patshasy І Getýmnyń joljazbasynda kezdesedi.
2019 jyly Astana IDC kompanııasynyń nusqasy boıynsha aqyldy qalalardyń halyqaralyq reıtıngine endi. Zertteý nátıjeleri boıynsha elordanyń jetilý deńgeıi – 2.48 ball. Astana qalasy Ortalyq Azııada osy úlgi boıynsha zerttelgen jáne Smart City kemel baǵasyn alǵan alǵashqy qala boldy.
2020 jyly Almatyda uly ǵalym ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn merekeleý resmı túrde bastaldy. QR Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Stýdentter saraıynda ótken sharada Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn merekeleý resmı túrde bastalǵanyn aıtty. Memlekettik hatshy ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn merekeleý uly ǵulama muralaryn jáne bizdiń eldegi, sonymen birge sheteldegi álemdik órkenıet damýyna qosqan úlesin zerdeleýge qýatty serpin beretinin, jastardyń ulttyq maqtanysh sezimin qalyptastyrýǵa, sondaı-aq olardy ǵylymı qyzmet salasyna tartýǵa múmkindik beretinin atap ótti.
2020 jylyAlmatyda Ábý Nasyr ál-Farabı atyndaǵy kitaphana-ortalyq ashyldy. Tusaýkeser barysynda qonaqtar uly oıshylǵa arnalǵan murajaı ekspozıtsııalarymen tanysty, onyń shyǵarmalary qoıylǵan kórmeni, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti, Abaı men Alash qozǵalysynyń qaıratkerlerine, sırek kezdesetin jáne qundy kitaptar qoryna arnalǵan sandyq zaldy aralap kórdi.
2021 jyly Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýty (QSZI) «2020 jyly COVID-19-ǵa eń úzdik saıasat jáne ınstıtýtsıonaldyq jaýap» nomınatsııasy boıynsha Pensılvanııa Ýnıversıtetiniń «mı ortalyqtary» tobyna kirdi jáne oǵan qosa Ortalyq Azııanyń eń úzdik taldaý ortalyǵy bolyp tanyldy.