28 mamyr. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstandaǵy hımııa ónerkásibi qyzmetkerleri kúni
KSRO kezinen bastaý alatyn hımııa jáne munaı-hımııa ónerkásibi qyzmetkerleriniń kásibı merekesi Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 1998 jylǵy 20 qańtardaǵy №3827 Jarlyǵymen bekitilgen. Ol jyl saıyn mamyr aıynyń sońǵy jeksenbisinde dástúrli túrde toılanady.
KSRO ydyraǵannan keıin bul kúndi toılaý dástúri tek Qazaqstanda ǵana emes, postkeńestik keńistiktiń birqatar basqa elderinde – Belarýste, Reseıde, Ýkraınada da saqtaldy.
Halyqaralyq áıelder densaýlyǵy úshin is-áreket kúni
1987 jyldan beri jyl saıyn toılanady. Maqsaty – álem elderiniń úkimetterine kez kelgen ulttyń bolashaǵy úshin áıel densaýlyǵynyń mańyzy zor ekenin eske salý.
Ázerbaıjanda Respýblıka kúni
Ulttyq mereke 1918 jyly Ázerbaıjan Demokratııalyq Respýblıkasy (ÁDR) táýelsiz memleket dep jarııalanýyna oraı bekitildi. ÁDR táýelsizdigin 1918 jyldyń 28 mamyrynda Kavkaz musylmandarynyń ulttyq ýaqytsha keńesi jarııalady. Sol kúni Tbılısıdegi Kavkaz gýbernatorynyń burynǵy saraıynyń zalynda Táýelsizdik týraly Deklaratsııaǵa qol qoıyldy. Ázerbaıjandaǵy Respýblıka kúni 1992 jyly bekitildi.
Armenııada Respýblıka kúni
Mereke 1918 jyly Zakavkaze Respýblıkasynyń ydyraýynan keıin Armenııa Respýblıkasynyń jarııalanýyna baılanysty bekitildi. Armenııanyń barlyq aýmaǵynda demalys kúni. Atalǵan kúnniń ekinshi ataýy – Egemendikti qalpyna keltirý kúni. 1918 jyldyń 28 mamyrynda alty ǵasyrdan astam ýaqyt boıy otarda bolǵan Armenııanyń táýelsizdigi qalpyna keltirildi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1869 jyly Qazaqstanda «Aq-tóbe» áskerı bekinisi quryldy. 1891 jyly oǵan ýezd qalasynyń statýsy berildi. Keńestik ýaqytta qala Aktıýbınsk dep atalǵan, al 1999 jyldyń naýryzynda oǵan bastapqy tarıhı ataýy berildi.
1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Ordabasy ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı qoryǵyn qurý týraly» Qaýlysy shyqty.
1998 jyly Almatyda «LG Electronics Almaty Kazakhstan» zaýyty ashyldy. Saltanatty sharaǵa QR Prezıdenti men LG Electronics birlestiginiń basshysy Djon Ký qatysty.
2005 jyly Almatyda Jeńistiń 60 jyldyǵyna oraı «Raqymjan Qoshqarbaev. Reıhstagqa shabýyl» derekti fılminiń tanystyrylymy boldy. Rejısseri – Ádil Medetbaev. 40 mınýttyq fılm Halyqaralyq mádenı qundylyqtardy saqtaıtyn jáne qoldaý kórsetetin qordyń kómegimen «Amanat studio» stýdııasynda túsirilgen.
2009 jyly Rýmynııanyń ıAsy ýezindegi Strýnga kommýnasynyń Bratýlesht aýylynda 1944 jyly Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qaza bolǵan qazaqstandyq jaýynger Shernııaz Aıaǵanovqa arnalǵan eskertkishtiń ashylý rásimi ótti. Qatardaǵy jaýynger Shernııaz Aıaǵanov Qaraǵandy oblysynyń Qarqaraly aýdanynda dúnıege kelgen, soǵysqa Semeı oblysynyń Aıagóz áskerı komıssarıatynan shaqyrylǵan. Motoatqyshtar batalonynyń 56-brıgadasynyń 23-tank korpýsynyń quramynda boldy. Bul shara Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq mıssııasy men Rýmynııanyń batyrlardy eske alý ulttyq agenttiginiń jáne «Rompetrol» seriktestik tobynyń birlesken kómegimen uıymdastyryldy.
2012 jyly Bastóbe taýynyń eteginde «Qazaq halqyna myń alǵys» atty Alǵys bildirý monýmentiniń tasy qoıyldy. Bul monýment kezinde Qazaqstanǵa deportatsııalanǵan barlyq etnostardyń atynan qazaq halqyna degen alǵysyn sıpattaıdy.
2017 jyly QHR-da shyǵatyn «Іle» gazetinde Jarqyn Nurábildáulynyń maqalasy jarııalandy. Maqalada ushaq satyp alyp, ony soǵys jyldarynda qazaqtarǵa kómektesýge jibergen belgili qazaq baıy Basbaıdyń qurmetine ashylǵan murajaı kesheni týraly aıtylǵan.
2018 jyly Zerendi aýdanyndaǵy (Ýálı han kesenesiniń soltústik-batys bóliginen 10 km qashyqtyqta ornalasqan) egistik alqabynan arab jazýlary bar eki eskertkish granıt tastary tabyldy. Qazbalar XVIII ǵasyrdyń basy men HІH ǵasyrdyń aıaǵyna tıesili bolýy yqtımal. Sondaı-aq, qulpytastardyń biri – qajynyki, ekinshisi – Abylaı han nókerleriniń biriniń qulpytasy bolýy múmkin degen joramal bar.
2018 jyly vetnamdyq Hoshımın qalasynda ótken taekvondodan Azııa chempıonatynda Dúısebaı Smaıyl 87 kelige deıingi salmaq dárejesinde altyn medal jeńip aldy. Qazaqstandyq sportshynyń bul jeńisi 2006 jyldan beri Qazaqstan qorjynyna túsken Azııa chempıonattaryndaǵy birinshi altyn boldy.
2019 jyly Qyzylorda oblysy Syrdarııa aýdany aýmaǵyna oryn tepken kóne Qyshqala shaharynda zertteýshiler jańa derekterge qol jetkizdi. Bul qala Alpamys batyrdyń jary Gúlbarshyn ómir súrgen Barshynkent bolýy ábden múmkin. Arheologterdiń aıtýynsha, qalashyqty zertteý Syr boıyndaǵy orta ǵasyrlyq qalalardy zertteý men tarıhyn anyqtaýda óz septigin tıgizetin bolady. Qyshqalanyń shyn ataýy áli kúnge deıin belgisiz. El arasynda ony Barshynkent deıtin boljamdar aıtylady.
2019 jyly alǵash ret Qazaqstanda «Boljam. Qorǵanys. Aldyn alý (Predict, Protect, Prevent)» taqyrybynda QR Qorǵanys mınıstrligi Birikken Ulttar Uıymynyń Hatshylyǵymen birlese uıymdastyrylǵan bitimgershilik tehnologııalardaǵy seriktestik boıynsha BUU-nyń besinshi sımpozıýmy ótti. Іs-shara BUU-nyń bitimgershilik qyzmetin odan ári jetildirý aıasynda ózekti máselelerdi qarastyrý úshin tıimdi alań boldy. Bul turǵyda Qazaqstan Respýblıkasy beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etý aıasynda anaǵurlym qaýipsiz jáne tıimdi qyzmetke yqpal etetin tehnologııalyq tetikter men tyń jańalyqtar boıynsha birqatar usynystar engizdi.
2021 jyly Túrkistanda kóne túrki tilindegi alǵashqy Quran kitaby tanystyryldy. Halyqaralyq Túrki akademııasy basyp shyǵarǵan bul biregeı basylym bizdiń zamanymyzǵa jetken Quran aýdarmasynyń eń kóne ári tolyq nusqasy sanalady. Búginde bul qoljazba Ystanbul qalasyndaǵy Túrik jáne Islam óneri mýzeıinde saqtaýly tur. Túrkistan topyraǵynda týyp, jetilgen ǵulamalar sýsyndaǵan myńjyldyq mura osylaısha túrkologııa, til dáne din máselelerine qyzyǵýshylyq tanytatyn ǵalymdar men izdenýshilerge qoljetimdi bolyp, tolyq faksımıle nusqasynda tuńǵysh ret jarııalanyp otyr.