28 qarasha. Jylnama
ESTE QALAR OQIǴALAR
1934 jyly Qazaq ulttyq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýty óz jumysyn bastady. Qazaq ulttyq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýtynyń maqsaty – ulttyq mádenı qurylys salasyndaǵy barlyq ǵylymı-zertteý jumystaryn ıntegratsııalaý jáne úılestirý, qorytyndylap, ǵylymı-zertteý nátıjelerin biryńǵaı bazaǵa salý, Qazaqstanyń mádenı saıasatynyń irgesin qalaý.
2000 jyly «Qazaqstan metsenattary klýby» jyl saıynǵy «Tarlan» jalpyulttyq táýelsiz syılyǵyn jarııalady. Syılyq ádebıet, mýzyka, teatr, beıneleý óneri, kınematograf, ǵylym jáne aǵartý sekildi jeti baǵytta beriledi.
2005 jyly Pavlodardyń Buqar jyraý atyndaǵy oblystyq ádebıet jáne óner murajaıy «Jergilikti murajaılardy qoldaý» aktsııasynyń barysynda qala turǵyndary syıǵa tartqan 418 jańa jádigermen tolyqty. Olardyń arasynda Mádı ustaǵan «Quran» jáne Muhtar Áýezovtiń 1947 jyly jaryq kórgen «Abaı» kitaby boldy. Ekeýi de arab áripterimen basylǵan.
Murajaıdyń kitap qory pavlodarlyq tanymal qalamgerler Muzafar Álimbaevtyń, Nutfolla Shákenovtyń shyǵarmalarymen, qýǵyn-súrgin jyldary Ertis selosynda turǵan Sibir jazýshysy Efım Permıtınniń tórt tomdyǵymen, orystyń belgili aqyny Marına Tsvetaevanyń sińlisi, ótken ǵasyrdyń 50-jyldary Pavlodarda turǵan jazýshy Anastasııa Tsvetaevanyń avtorlyq qoltańbasy bar «Estelikter» kitabymen de tolyqty.
Ataqty ánshi Sýat Ábýseıitovtiń jeke zattary men fotosýretteri kelip tústi. Varna qalasynda (Bolgarııa) ótken halyqaralyq baıqaý-festıvaliniń júldegeri jas sýretshi Lılııa Melnık murajaıdyń balalar bólimine kórmede kórsetilgen sýreti men festıvaldiń býkletin tartý etti.
2011 jyly Koreıa Respýblıkasy Daedjon qalasynyń Koreıa ınnovatsııalyq klasteri qorynda Koreıa-Qazaqstan tehnologııalyq yntymaqtastyq ortalyǵynyń saltanatty ashylý rásimi ótti.
2011 jyly «KazSat-2» spýtnıgi Qazaqstan Respýblıkasynyń menshigine berildi. Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵarysh agenttigi komıssııasynyń «KazSat-2» ǵaryshtyq júıesin Qazaqstan Respýblıkasynyń menshigine berý jónindegi otyrysynda «KazSat-2» ǵaryshtyq júıesin menshik quqyǵyna alý hattamasyn komıssııa tóraǵasy «RǴBO» AQ dırektorlar keńesiniń tóraǵasy, QR Ulttyq ǵarysh agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Erkin Shaımaǵambetov bekitti.
2012 jyly Polshanyń soltústik-batysyndaǵy Pıla qalasyndaǵy áskerı zıratta Keńes Odaǵynyń Batyry Joldybaı Nurlybaevtyń qabirine qoıylǵan eskertkish taqta ornatyldy. Saltanatty ashylýdan keıin baýyrlastar qabiriniń basynda Qasıetti Qurannyń aıattary oqylyp, gúl shoqtary qoıyldy, al Joldybaı Nurlybaevtyń týystary onyń qabirine óziniń týǵan jerinen bir ýys topyraq saldy.
2013 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteri Qurlyq áskerleriniń bas qolbasshysy general-leıtenant Murat Maıkeev «Jyl tańdaýy – Jyl adamy» halyqaralyq festıvaliniń qorytyndysy boıynsha «2013 jyldyń áskerıi» nomınatsııasynda jeńisi úshin «Altyn adam» statýetkasymen marapattaldy.
2017 jyly Japonııa Úkimeti «Nevada-Semeı» halyqaralyq ıadrolyq qarýǵa qarsy qozǵalystyń Prezıdenti Oljas Súleımenovti ıadrolyq qarýdy taratpaý salasyndaǵy yntymaqtastyq arqyly eki el arasyndaǵy dostyq qatynastardyń damýyna zor úles qosqany úshin «Kúnshyǵys, Altyn shýaq ordenimen» marapattady. 2008 jyly Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev «Úlken lentadaǵy Hrızantema ordenimen» marapattalsa, 2006 jyly Qazaqstandaǵy japon tutqyndardyń zıratyn izdeýmen aınalysqan tarıhshy Asqanbek Aldanazarovqa «Kúnshyǵys, Altyn shýaq ordeni» taǵyldy.
2017 jyly Frantsııanyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Fılıpp Martıne tanymal qazaq jyrshysy Uljan Baıbosynovaǵa «Frantsııa ádebıeti men óneriniń kavaleri» ordenin tabys etti. Frantsııa Elshisi ordendi Almatyda ótken «Uly dala eli» etnofestıvalinde saltanatty túrde tapsyrdy. Ol Frantsııa Mádenıet mınıstriniń arnaıy tapsyrmasymen Eýropadan joldanǵan qurmetke qazaq jyrshysy laıyq ekenin aıtty.
2018 jyly Port-Lýıste (Mavrıkıı Respýblıkasy) bas qosqan Materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý jónindegi úkimetaralyq komıteti túrki halyqtarynyń «Qorqyt baba» eposyn ıÝNESKO materıaldyq emes muralar tizimine engizdi.
2019 jyly uıymnyń Parıj shtab-páterinde ótken ıÝNESKO-nyń 40-shy Bas konferentsııasy kelesi jylǵa arnalǵan eske alý kúnderiniń halyqaralyq kúntizbesine ortaǵasyrlyq Shyǵystyń uly ǵalymy jáne fılosofy Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1 150 jyldyǵyn jáne Shymkent qalasynyń qurylǵanyna 2 200 jyldyǵyn engizý týraly arnaıy qarar qabyldady. Uıymǵa múshe 193 memlekettiń ujymdyq sheshimine sáıkes ıÝNESKO hatshylyǵyna atalǵan mereıtoılardy merekeleýge qatysý tapsyryldy.
2019 jyly Nur-Sultan qalasynda (qazirgi Astana) Ortalyq Azııada EO-nyń úsh aýqymdy baǵdarlamasyn – «Ortalyq Azııa Invest», «Ortalyq Azııada halyqaralyq saýdany ilgeriletý», «Ortalyq Azııada zańnyń ústemdigin damytý» iske asyrý týraly Kelisimge saltanatty túrde qol qoıyldy. Bul jańa óńirlik baǵdarlamalar saýda kólemin ulǵaıtýǵa, JІÓ-niń ósýin jedeldetýge jáne jumys oryndaryn qurýǵa qol jetkizýge múmkindik beredi. Ol jobalardy basqarý jónindegi qyzmet sheńberinde baqylanady.
2020 jyly ıÝNESKO qamqorlyǵyndaǵy Mádenıetterdi jaqyndastyrý halyqaralyq ortalyǵynyń patronajymen sheksiz bilim mádenıetin qoldaý úshin Eýrazııalyq ýnıversıtetter jelisi quryldy. Almatyda ornalasqan bul ortalyq ǵylym men bilimdi damytý, jalpyadamzattyq qundylyqtar men mádenı sanalýandyqty nyǵaıtý negizinde planetarlyq sanany tárbıeleýge jáne dıalogke jańa serpin berý úshin arnaıy qurylǵan biregeı halyqaralyq ınstıtýt.
2021 jyly rejısser Bolat Qalymbetovtyń «Muqaǵalı» kórkem fılmi «Qarańǵy túnder» 25-shi Tallın kınofestıvalinde (PÖFF) qazylar alqasynyń júldesin jeńip aldy.
2022 jyly Memleket basshysyQazaqstan men Reseıdiń óńiraralyq seriktestigine arnalǵan HVIII forýmǵa qatysty. Sol kúni Qasym-Jomart Toqaev Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti Vladımır Pýtın jáne Reseı Úkimetiniń tóraǵasy Mıhaıl Mıshýstınmen kezdesý ótkizdi.
2022 jyly Ispanııanyń La-Nýsııa qalasynda bokstan 2022 jylǵy jastar arasyndaǵy álem chempıonaty aıaqtaldy. Oǵan Qazaqstan boksshylary da qatysty.