27 jeltoqsan. Tulǵalar týǵan kún
ESІMDER
119 jyl buryn (1903-1958) qazaq tili ǵylymynyń teorııasyn qalyptastyryp, praktıkamen baılanystyrǵan alǵashqy tilshi ǵalymdardyń biri, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń korrespondent múshesi Sársen Amanjoluly AMANJOLOV dúnıege kelgen.
Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Ulan aýdanynda týǵan. Orta Azııa memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1931-1942 jyldary Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń oqytýshysy, qazaq tili kafedrasynyń meńgerýshisi, Qazaqtyń ulttyq mádenıetin zertteý ınstıtýtynyń dırektory, ǵylymı hatshysy, KSRO Ǵylym akademııasy Qazaqstan fılıalynyń til jáne ádebıet sektorynyń meńgerýshisi qyzmetterin atqardy. 1942-1944 jyldary Uly Otan soǵysyna qatysty. Sol jyldarda qoǵamdyq-saıası jumystarǵa belsene aralasyp, jaýyngerler arasynda saıası-tárbıe jumystaryn júrgizdi. Keńes Odaǵynyń batyrlary jóninde aqparattar jarııalap, qazaq tilinde «Qyzyl armııa úgitshisi bloknotynyń» jaýapty redaktory boldy. 1946 jyldan ómiriniń sońyna deıin Qazaqstan Ǵylym akademııasy Til jáne ádebıet ınstıtýtynyń bólim meńgerýshisi bolyp istedi. Ǵalym jalpy til bilimi men qazaq til biliminiń teorııalyq negizin qalyptastyrýda A.Baıtursynov, Q.Jubanov bastaǵan ǵylymı jumystardy ilgeri jalǵastyrdy. Ol jazǵan qazaq tili oqýlyqtary men baǵdarlamalary ana tilin oqytýdy ǵylymı jolǵa qoıýǵa eleýli yqpal etti. Sonymen qatar halyq aýyz ádebıeti nusqalaryn jınap, ádebı til tarıhyn zertteýmen aınalysty. «Qazaq dıalektologııasynyń negizgi máseleleri» atty doktorlyq dıssertatsııasynda qazaqtyń ádebı tili men qazaq tiliniń dıalektilik negizin, onyń qalyptasý tarıhyn, damýyn jan-jaqty zerttedi, dıalektilerdiń túrki tildermen jaqyndyǵyn, rý - taıpa - halyq tiliniń baılanysyn, damý júıesin anyqtady. Onyń bul eńbegi qazaq dıalektologııasynyń, til biliminiń bir salasy bolyp qalyptasýyna negiz boldy. Jalpy til bilimindegi sıntaksıs máselelerin: sóılemge berilgen anyqtamalardy, sóılem músheleriniń tabıǵatyn, sóıleýdiń sıntaksıstik qurylymyn, sóıleý men oılaý arasyndaǵy qarym-qatynasty zerttedi. Ol sóz taptarynyń sóılem múshesi bolý sharttary, sóılemniń elementteri men dánekerleri, ıntonatsııa, oqshaý sózder, shaq pen jaqqa qatysty sıntaksıstik kategorııalar, qurmalas sóılemniń paıda bolý joldary, úıirli múshe jaıynda tyń qorytyndylar jasady. Qurmalas sóılemniń «aralas qurmalas» degen túrin engizdi.
S.Amanjolov qazaq tili men tarıhy jóninde birqatar oqý quraldaryn jasady, qazaq jazýyn reformalaý jobasynyń avtory boldy. Ony asa qyzyqtyrǵan taǵy bir másele - Qazaqstan jerindegi taý-tastarǵa jazylǵan kóne jazýlar men rý tańbalary edi. Onyń 200-den astam ǵylymı eńbegi jaryq kórdi.
Ǵalym alǵashqylardyń biri bolyp qazaq maqaldary men jumbaqtaryn, «Bógenbaı batyr» jınaǵyn shyǵardy. Sondaı-aq, qazaq tiliniń akademııalyq túsindirme sózdigin, qazaq tiliniń qazaqsha-oryssha sózdigin jasaýǵa basshylyq etti. 1939-1940 jyldary professordyń jetekshilik etýimen qazaq ádebıetiniń klassıgi Abaı Qunanbaevtyń tolyq shyǵarmalar jınaǵy basylyp shyqty.
112 jyl buryn (1910-1995) ádebıet synshysy, jazýshy, ǵalym, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstan Ǵylym Akademııasynyń akademıgi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri Muhamedjan Qojasbaıuly QARATAEV dúnıege kelgen.
Qyzylorda oblysy Syrdarııa aýdanynda týǵan. Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn, Lenıngradtyń Tarıh, fılosofııa jáne ádebıet ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen.
Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń jaýapty hatshysy, tóraǵasy qyzmetterin atqarǵan. Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń kafedra meńgerýshisi, Jambyl pedagogıkalyq ýchılışesiniń oqytýshysy, Qazaq memlekettik kórkem ádebıet baspasynyń redaktory, bas redaktorynyń orynbasary, dırektory, Qazaqstan Ǵylym akademııasy Muhtar Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne til ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, bólim meńgerýshisi, Qazaq sovet entsıklopedııasynyń bas redaktory bolǵan. 1988 jyldan ómiriniń sońyna deıin Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵylym akademııasy Muhtar Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty dırektorynyń bas keńesshisi bolyp istegen.
Onyń alǵashqy kúrdeli eńbegi - Sáken Seıfýllınniń «Qyzyl at» poemasy týraly maqalasy. Ádebı jurtshylyq arasynda úlken aıtys týǵyzǵan bul poemanyń kórkemdik-ıdeıalyq quny týraly durys taldaý jasady. Ǵabıt Músirepovtiń «Shuǵyla» povesi týraly da onyń sol kezdegi maqalasy jurtshylyq nazaryn aýdardy. Muhamedjan Qarataev tutas alǵanda qazaq ádebıetiniń túrli máselelerin qamtyǵan jeti júzden astam maqalanyń, qyryqtan asa kitaptyń avtory. Ǵalym eńbekteriniń negizgi arqaýy - qazaq ádebıetiniń tarıhı joly men ósý satylary, týǵan eldiń topyraǵynan jaralyp, ana sútimen engen ulttyq dástúr, onyń jańa sapada qalyptasýy, túr men mazmunnyń bite qaınasyp, sheberliktiń shyńdalýy. Sonymen qatar kórkem ádebıettiń estetıkalyq muraty jóninde de tolymdy pikirler aıtty. Kórkem shyǵarmashylyqpen de shuǵyldandy. Onyń «Daladaǵy dabyl» atty kórkem pýblıtsıstıkalyq romany qazaq, orys tilderinde jaryq kórdi. Ol kórkem aýdarma salasyna da eleýli eńbek sińirdi. M.Gorkııdiń «Meniń ýnıversıtetim», M.Sholohovtyń «Tynyq Don» romanynyń 3 kitabyn qazaq tiline tárjimalady. Sondaı-aq kórkem aýdarma teorııasyn damytýǵa qyzý at salysyp, qazaq ádebıetin orys tiline, orys tilinen qazaq tiline aýdarýdyń negizgi máseleleri jaıynda súbeli eńbekter jazdy. Kóptegen oqýlyqtardyń avtory, hrestomatııalardyń qurastyrýshysy. 6 tomdyq Qazaq ádebıeti tarıhynyń úsh tomynyń, orys tilinde shyqqan Qazaq ádebıeti tarıhynyń keńestik dáýirine arnalǵan tomynyń bas redaktory jáne negizgi avtorlarynyń biri.
Eńbek Qyzyl Tý, Halyqtar dostyǵy, «Qurmet belgisi» ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan. Halyqaralyq ádebıet synshylary qaýymdastyǵynyń múshesi, eki márte Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty.
Astanadaǵy Prezıdenttik mádenıet ortalyǵynda 2010 jyldyń qyrkúıek aıynda belgili pýblıtsıst, ádebıet synshysy, jazýshy Muhamedjan Qarataevtyń týǵanyna 100 jyl tolý mereıtoıy atap ótildi.
109 jyl buryn (1913-1999) akter, Qazaqstannyń halyq ártisi Shahan Álimhanuly MÝSINdúnıege kelgen.
Pavlodar oblysynyń Maı aýdanynda týǵan. Almaty aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn bitirgen. Semeı oblysy Besqaraǵaı aýdanyndyq atqarý komıtetiniń hatshysy, Semeı oblystyq qazaq drama teatrynyń, Qazaq akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń, Qazaq akademııalyq drama teatrynyń aktery bolǵan. Osy teatrlar sahnasynda Bıdahmet (І.Jansúgirov «Kek»), Arystan, Esen (M.Áýezov «Aıman-Sholpan», «Eńlik-Kebek»), Ábish (B.Maılın «Shuǵa»), Aqan (Ǵ.Músirepov «Aqan seri-Aqtoqty»), Syrym (M.Áýezov «Qaragóz»), Aıdar (M.Áýezov, L.Sobolev «Abaı»), Mahambet (Ǵ.Slanov «Mahambet»), Sapar (T.Ahtanov «Sáýle»), Áljanov (A.Jaǵanov «Beımaza áıel»), Dzerjınskıı (A.Kapler «Lenın 1918 jyly»), Ápende (N.Hıkmet «Ápende»), Motsart (A.Pýshkın «Shaǵyn tragedııalar»), Telegın (A.Chehov «Súıikti meniń apataıym») rólderin oınaǵan. Aqyndyq ónermen aınalysyp, kóptegen óleńder jazǵan. 1958 jyly Máskeý qalasynda ótken qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndigine qatysqan. Akter kınoǵa da túsip, Rústemov («Bul Shuǵylada bolǵan edi»), Saparov («Biz osynda turamyz»), Baımaǵanbet («Shoqan Ýálıhanov»), Professor («Ulan»), Rektor («Qosymsha saýda»), Tóle bı («Jaýshy») rólderin oınaǵan. Qazaqstan Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.
107 jyl buryn (1915-2006) ǵalym, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Sotsıalıstik Eńbek Eri, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ǵylym jáne tehnıka qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Ǵylym Akademııasynyń, Jaratylystaný Ǵylym Akademııasynyń akademıgi, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń eki márte laýreaty Ábilqas Saǵynuly SAǴYNOVdúnıege keldi.
Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdany Baıanaýyl kentinde týǵan. Qaraǵandy taý-ken tehnıkýmyn, Dnepropetrovsk taý-ken ınstıtýtyn bitirgen.
Eńbek jolyn «Prıbalhashstroı» tresiniń Óspen rýdnıginde motorıst bolyp bastaǵan. 1939-1948 jyldary - Qaraǵandy kómir basseınderinde ýchaske bastyǵy, bas ınjener, shahta bastyǵy, tehnıkalyq bóliminiń meńgerýshisi. 1948-1951 jyldary - Qaraǵandy aýdany memlekettik qalalyq tehnıkalyq qadaǵalaý basqarmasynyń bastyǵy, «Qaraǵandykómir razrezderi» tresiniń bas ınjeneri. 1951-1955 jyldary - Búkilodaqtyq ǵylymı-zertteý kómir ınstıtýty Qaraǵandy fılıalynyń dırektory. 1955-1958 jyldary - Qaraǵandy taý-ken ınstıtýtynyń rektory. 1958-1987 jyldary - Qaraǵandy polıtehnıka ınstıtýtynyń rektory, kafedra meńgerýshisi. 1987-1991 jyldary - Qaraǵandy polıtehnıka ınstıtýty rektorynyń keńesshisi. 1991-2001 jyldary - Qazaqstan Ǵylym Akademııasy Jer qoınaýyn keshendi ıgerý máseleleri ınstıtýtynyń dırektory. 2001-2006 jyldary Qaraǵandy bıznes, basqarý jáne quqyq ýnıversıtetiniń prezıdenti qyzmetterin atqarǵan.
Negizgi ǵylymı eńbekteri kómir qabattaryn qolaıly júıelermen óndirýge, taý-ken tehnıkasyn kemeldendirýge, jer asty qurylystarynyń beriktigin zertteýge, shahta alańdaryn arshý jáne daıyndaý sulbalaryn jetildirýge arnalǵan. Paıdaly qazbalar oryndaryn ıgerýdiń keshendi mehanızatsııasy men tehnologııasy ǵylymı mektebiniń negizin qalaǵan. Ábilqas Saǵynovtyń basshylyǵymen jáne tikeleı qatysýymen Qaraǵandy kómir basseıninde alǵash ret kertpeshti jáne úshqabatty qazý, kúkirtti gazy bar qattardy qazýdyń tehnologııasy, massıvti fızıkalyq-hımııalyq berikteý, taǵy basqa boıynsha keshendi tájirıbelik jumystar men óndiristik synaqtar jasalǵan. «Kómir óndirýdiń tehnologııalyq esebi protsesteri» (teń avtorly), «Kómir shahtalarynyń tehnologııalyq shemalaryn biriktirý» (teń avtorly), «Qaraǵandy basseıniniń kómir qabatyn ázirleý máseleleri», «Plastıkalyq karer konveıerleriniń esebi jáne jobalaý negizderi» (teń avtorly), «Máshıneniń soǵý organdarynyń gıdroımpýlsti júıesin qurýdyń teorııalyq negizderi» (teń avtorly), «Mehanıkalyq ustamdardy jetildirý jáne damytý joldary» (teń avtorly), «Ótken belester týraly» eńbekteri men 300-den astam ǵylymı jarııalanymnyń avtory, onyń ishinde monografııalar, avtorlyq kýálikter men patentter bar. Sotsıalıstik Eńbek Eri ataǵyna ıe bolyp, eki márte Lenın, Oktıabr Revolıýtsııasy, Eńbek Qyzyl Tý, Halyqtar dostyǵy, «Parasat» ordenderimen jáne kóptegen medaldarmen marapattalǵan.