26 jeltoqsan. Tulǵalar týǵan kún

ASTANA. QazAqparat – QazAqparat 26 jeltoqsanǵa arnalǵan «Tulǵalar týǵan kún» kúntizbesin usynady.

ESІMDER

12 8 jyl buryn (1894-1938) memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Túrkistan Respýblıkasy Halyq komıssarlary Keńesiniń tóraǵasy, Túrksib qurylysynyń negizin salýshylardyń biri Turar RYSQULOV dúnıege kelgen.

1907-1910 jyldary Turar Merkidegi orys-qazaq bastaýysh mektebinde, 1910-1914 jyldary Bishkektegi aýyl sharýashylyq ýchılışesinde oqyp, baý-baqsha mamandyǵyn alady. 1914-1916 jyldary Merkide jáne Tashkent túbindegi baý-baqsha isimen aınalysady. 1916 jyldyń jazynda Áýlıeata oıazynda otarshyldyqqa qarsy qarýly kóterilisti uıymdastyrǵany úshin qamaýǵa alynady. Qazaq halqynyń 1916 jylǵy ult-azattyq qozǵalysy jas ıntellıgentterdiń saıası saýattaný mektebi boldy jáne olardyń taǵdyryn aıqyndap bergen uly qozǵalys edi. 1917 jylǵy revolıýtsııa kezinde patshanyń taqtan qulaǵanyn estigen T. Rysqulov Tashkenttegi oqýyn tastap, Áýlıeata oıazyndaǵy Merki aýdanyna keledi. Onda erkindik pen táýelsizdik úshin kúresý maqsatynda 1917 jyldyń basynda «Qazaq jastarynyń revolıýtsııalyq odaǵyn» qurady. 1918 jyly Áýlıeata oıazy Sovdepi tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqarady. Qazan aıynda Keńesterdiń VІ sezinde TúrkOAK quramyna kiredi. Odan keıin Túrkistan Respýblıkasynyń densaýlyq saqtaý halkomy bolyp taǵaıyndalady. Túrli qyzmet atqaryp, 1920 jyly Túrkistan Kompartııasy OK-niń múshesi, Túrkistan AKSR OAK tóraǵasy bolyp saılandy. Rysqulovtyń saıası, memlekettik qyzmetker retindegi esimi Musylman bıýrosyndaǵy qyzmetimen baılanysty keńinen belgili boldy. Onyń basshylyǵymen Musbıýro Ortalyqtyń qysymy men dıktatyna qarsy únemi kúres júrgizdi. Túrki Respýblıkasy men Túrki kompartııasyn qurý jónindegi Rysqulov kózqarastary Musbıýronyń ІІ konferentsııasynda qoldaý tapty. Biraq ortalyq aralasyp, túrkistandyqtardyń ulttyq baǵdarlanýǵa degen erkindigin basyp tastady. Turarǵa pantıýrkızm men ulttyq aýytqý jóninde aıyp taǵylyp, ómiriniń sońyna deıin qamaldy. T. Rysqulov 1920 jyly Bakýdegi Shyǵys halyqtarynyń І seziniń jumysyna qatysty. 1920 jyly jeltoqsanda RSFSR Ulttar isi jónindegi halkomynyń orynbasary, 1922 jyly Túrkistan Respýblıkasy Halyq komıssarlary Keńesiniń tóraǵasy qyzmetine taǵaıyndaldy. 1924 jyly Monǵolııaǵa Komınternniń ókili retinde jiberildi. 1925 jyly Qazraıkom BKP (b) baspasóz bóliminiń meńgerýshisi jáne «Eńbekshi qazaq» gazetiniń jaýapty redaktory, 1926-1937 jyldary maqta jónindegi turaqty májilis tóraǵasynyń orynbasary. Onyń qalamynan ondaǵan kitap, kitapsha, 100-den astam maqala shyqty. 1937 jyldyń mamyr aıynda Máskeýde qamaýǵa alynǵan. 1934 jyly qurylǵan «Búkilodaqtyq birikken ortalyqty» uıymdastyrýshy degen aıyp taǵylǵan. 1938 jyldyń 10 aqpanynda atý jazasyna ushyrady.

50 jyl buryn (1972) Almaty qalasy boıynsha qylmystyq-atqarý júıesi departamentiniń bastyǵy Darhan Tursynuly QANATBEKOV dúnıege keldi.

Qaraǵandy oblysynda týǵan. QR ÁM QAJK Pavlodar zań kolledjin bitirgen, bastapqy daıarlyq kýrstarynyń tyńdaýshysy (2001); Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıteti, quqyqtaný (2006).

Eńbek joly: Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJKB AK-159/18 mekemesiniń baqylaý qyzmeti bóliminiń bastyǵy (2001-2002); rejım jáne qadaǵalaý bóliminiń aǵa mamany-jedel ýákili, rejım jáne qadaǵalaý bóliminiń aǵa mamany-aǵa jedel ýákili, rejım jáne qadaǵalaý bóliminiń aǵa mamany-aǵa ınspektory-kezekshi bóliminiń aǵa mamany-aǵa ınspektory (2002-2008); Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJKB AK-159/11 mekemesi bastyǵynyń sottalǵandardyń eńbegin uıymdastyrý jáne jalpy máseleleri jónindegi orynbasary (2008-2009); Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJKB AK-159/5 mekemesi bastyǵynyń jalpy máseleler jáne sottalǵandardyń eńbegin uıymdastyrý jónindegi orynbasary (2009-2011); Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJ departamenti AK-159/11 mekemesiniń bastyǵy (2011-2013); Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJD bastyǵynyń orynbasary (2013-2015); Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJD bastyǵy (2015-2016); QR ІІM QAJ Komıteti tóraǵasynyń orynbasary (2016-2017); QR ІІM QAJK Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJD bastyǵy (2017-2019); Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrligi Qylmystyq-atqarý júıesi komıtetiniń tóraǵasy (04.2019-10.2019).

2020 jyldyń aqpan aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.

3 9 jyl buryn (1983) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń VII shaqyrym depýtaty, Áleýmetti-mádenı damý komıtetiniń múshesi, aqyn Maqpal Mazaqqyzy TÁJMAǴAMBETOVA (Maqpal Mysa) dúnıege keldi.

Almaty oblysynda týǵan. 2017 jyly Ortalyq Azııa ýnıversıtetin qazaq tili men ádebıeti mamandyǵy boıynsha támamdaǵan.

Eńbek joly: 2004-2010 jyldary – «Qapshaǵaı» gazetiniń jýrnalısi; 2011-2013 jyldary – «Knıjnık» JShS redaktory; 2014-2021 jyldary – «Ólke tynysy» JShS «Jetisý» gazetiniń jýrnalısi.

Reseı Jazýshylar odaǵynyń Balkar aqyny Kerım Otarov atyndaǵy altyn medaliniń ıegeri. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Elbasy qorynyń «Altyn tobylǵy» baıqaýynyń bas júldegeri. Qobyzshy Molyqbaı, Maıra Ýálıqyzy, Maǵjan Jumabaev, Sultanmahmut Toraıǵyrov atyndaǵy ádebı syılyqtarynyń ıegeri.

«Alaqandaǵy baqyt», «Men kerekpin», «Aspantaýdyń kóktemi», «Shoǵan abyz», «Aq qanatty perishte» atty jyr jınaqtarynyń avtory.

2021 jylǵy qańtardan bastap qazirgi qyzmetinde.