26 qyrkúıek. Tulǵalar týǵan kún
ESІMDER
67 jyl buryn (1957) qazaq trombonshysy, kompozıtor jáne mýzykalyq pedagog, dırıjer, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri Qanat Muǵynuly AHMETOV dúnıege keldi.
Qaraǵandy qalasynyń týmasy. 1981 jyly Máskeý memlekettik konservatorııasynyń orkestrlik fakýltetin (trombon synyby boıynsha) bitirip, 1987-1988 jyldary Reseı memlekettik úrlemeli aspaptar orkestri quramynda stajırovkadan ótken.
1994 jyly Qazaq ulttyq konservatorııasynyń aspırantýrasyn bitirdi. 1982 jyldan osy konservatorııada pedagogıkalyq qyzmetpen (2000 jyldan professor) aınalysty.
1990 jyldan Qazaq memlekettik fılarmonııasyna qarasty Úrmeli aspaptar orkestriniń kórkemdik jetekshisi ári bas dırıjeri bolyp, orkestrdiń kórkemdik-shyǵarmalyq deńgeıin kóterýge eleýli eńbek sińirdi.
Úrlemeli orkestr quramynda gastroldik saparmen Ispanııa, Frantsııa, Reseı jáne Taıvanda (1998 jyly), t.b. elderde bolyp, halyqaralyq festıvaldar men kongresterde óner kórsetti.
Halyqaralyq trombonshylar assotsıatsııasy (ІTA) men ıÝNESKO-nyń qoldaýyndaǵy dúnıejúzilik úrlemeli aspaptar orkestri assotsıatsııasynyń (WASBE) múshesi. 1995 jyly «Abylaıdyń joryǵy» jáne «Azııa daýysy» atty kompakt-dıskileri, al 1996 jyly úrmeli aspaptar orkestri boıynsha qazaq kompozıtorlary shyǵarmalaryn oqý oryndarynda ótýden jazǵan eńbegi Avstrııada basylyp shyqty.
47 jyl buryn (1977) Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrliginiń B.Beısenov atyndaǵy Qaraǵandy akademııasynyń bastyǵy Sanjar Askenuly ÁDІLOV dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. 1999 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ulttyq ýnıversıtetin, 2006 jyly Ekonomıka jáne quqyq akademııasyn bitirdi.
Eńbek jolyn 1999 jyly Almaty qalasy ІІB Áýezov aýdandyq ishki ister bóliminiń tergeýshisi, aǵa tergeýshisi bolyp bastady.
Ár jyldary ol ishki ister organdarynyń tergeý bólimderinde (ishki ister jáne qarjy polıtsııasy), QR ІІM tergeý departamentinde jumys istedi.
2012-2023 jyldary QR ІІM Áskerı tergeý komıteti bastyǵynyń orynbasary, bastyǵy, 2013 jyly QR ІІM Tergeý komıteti Áskerı tergeý basqarmasynyń bastyǵy, 2013-2019 jyldary Astana qalasy Іshki ister departamenti bastyǵynyń orynbasary, 2019-2023 jyldary QR ІІM Tergeý departamentiniń bastyǵy, 2023-2024 jyldary Qaraǵandy oblysy polıtsııa basqarmasynyń bastyǵy laýazymyn atqarǵan.
Qazirgi laýazymyn 2024 jyldyń naýryz aıynan beri atqaryp keledi.
ІІ dárejeli «Aıbyn» ordenimen marapattalǵan. Polıtsııa general-maıory.
116 jyl buryn (1908-1965) aqyn Taır JAROKOV dúnıege keldi.
Batys Qazaqstan oblysynyń Jánibek aýdanynda týǵan. Abaı atyndaǵy Almaty memlekettik ýnıversıtetin, Lenıngradtyń tarıh, fılosofııa jáne ádebıet ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen.
1932-1942 jyldary jańadan qurylǵan Qazaqstan Jazýshylar odaǵy uıymdastyrý komıtetiniń hatshysy, «Qazaq ádebıeti» gazeti redaktorynyń orynbasary, halyq aqyny J. Jabaevtyń ádebı hatshysy qyzmetterin atqarǵan. 1946-1965 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵy men Qazaqtyń memlekettik kórkem ádebıet baspasynda (qazirgi «Jazýshy» baspasy) jaýapty qyzmette bolǵan.
Aqynnyń alǵashqy óleńder jınaǵy 1932 jyly «Juldyz jaryǵy» degen atpen basylyp shyqqan.
Ár jyldarda «Nefstan», «Kommýnızm tańynda», «Motor jyry», «Kún til qatty», «Muz tutqyny», «Tasqyn», «Otan daýysy», «Naryn», «Tastaǵy jazý», «Sovet suńqarlary», «Baqyt jyrlary», «Japandy orman jańǵyrtty», «Koster basynda», «Qyrda týǵan qurysh», «Jyr qanaty», «Qumdaǵy daýyl», «Taý jyrlaıdy», «Teńiz balasy», «Tasqynǵa tosqyn» atty kitaptary jaryq kórgen.
Kórkem aýdarma salasynda A. Pýshkınniń «Tsygandar», «Kavkaz tutqyny», «Kolomnadaǵy kishkene úı», «Aǵaıyndy qaraqshylar», M. Lermontovtyń «Cherkester», Grıboedovtyń «Aqyldyń azaby», M. Alıgerdiń «Zoıa» jáne basqa týyndylardy qazaq tiline tárjimalaǵan.
Birneshe ordenmen marapattalǵan.