26 aqpan. QazAqparat kúntizbesi

Foto:
ASTANA. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2023 jylǵy 26 aqpanǵa ataýly kúnder men este qalar oqıǵalarǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1926 jyly Baký qalasynda Búkilodaqtyq túrkologııa sezi ótti. Oǵan túrki halyqtarynyń ókilderi, KSRO Ǵylym akademııasynyń, Shyǵystaný ǵylymı qaýymdastyǵynyń, Ýkraına akademııasynyń, Zakavkaze shyǵystaný qaýymdastyǵynyń mamandary, sheteldik delegattar, sonyń ishinde Túrkııa jáne Germanııadan kelgen ǵalymdar qatysty. Sezde Ázerbaıjannyń latyn grafıkasyna kóshý tájirıbesiniń negizinde Odaqtyń basqa respýblıkalary men oblystarynda turatyn halyqtardyń álipbıin latyn jazýyna kóshirý usynyldy. Ol úshin jańa túrki álipbıiniń Búkoldaqtyq ortalyq komıteti qurylatyn boldy. Osylaısha, arab jazýyn qoldanyp kelgen túrki halyqtarynyń jazýyn latyn grafıkasyna kóshirý qozǵalysy bastaldy.

1993 jyly el shekarasynyń bútindigin naqtylaıtyn «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettiń shekarasy týraly» Zań kúshine endi.

1999 jyly Qazaqstan, Belarýs, Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne Reseı Kedendik odaq jáne Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistik týraly kelisimge qol qoıdy.

2005 jyly Soltústik Qazaqstan oblysy Petropavl qalasynda Shoqan Ýálıhanov pen Fedor Dostoevskııge arnalǵan eskertkish taqta ashyldy. Barelefti Qazaqstannyń eńbek sińirgen sáýletshisi Azat Boıarlın jasady. Barelef Astanada «Óner» JShS-de jasaldy. Bıiktigi - 1,5 metr, al eni - 2,5 metr. Bareleftiń músindik bóligi salmaǵy 500 keli qoladan, al mátindik bóligi salmaǵy 400 keli granıtten jasalǵan.

2011 jyly QR Ulttyq banki «Uly kóshbasshylar» serııasymen 100 teńgelik «Tumar» kúmis monetalary men «Joıylyp bara jatqan janýarlar» serııasymen 100 teńgelik gaýhar tastary bar «Qaraqal» monetalaryn shyǵardy.

2014 jyly Nıý-Iorkte BUU janyndaǵy Qazaqstan men Kırıbatıdiń turaqty ókilderi Qaırat Ábdirahmanov pen Makýrıta Baaro eki memleket arasynda dıplomatııalyq qatynastar ornatý týraly birlesken kommıýnıkege qol qoıdy. Kırıbatı Respýblıkasy – Mıkronezııa men Polınezııada ornalasqan tynyqmuhıttyq memleket. Respýblıka quramyna 33 shaǵyn atolla kiredi, olardyń 20-y elsiz jerler. Jalpy aýdany – 812, 34 km2.

2014 jyly L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti álemdegi úzdik 50 JOO qataryna endi. Jalpy «QS Top 50 under 50» reıtınginiń tiziminde Gonkong, Sıngapýr, Ońtústik Koreıa, Malaızııa, AQSh, Ispanııa jáne t.b elderdiń JOO-lary bar.

2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń ústemdigin saqtaýǵa, azamattardyń konstıtýtsııalyq quqyqtaryn qorǵaýǵa úles qosqan QR jáne shetel azamattaryn yntalandyrý maqsatynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń 20 jyldyǵyn toılaý aıasynda «Qazaqstan Konstıtýtsııasyna 20 jyl» mereıtoılyq medali bekitildi.

2017 jyly Japonııanyń Sapporo qalasynda VІІІ qysqy Azııa oryndary aıaqtaldy. Qazaqstan quramasy 32 medalmen (9 altyn, 11 kúmis, 12 qola) jalpy esepte tórtinshi oryn aldy.

2018 jyly «Shyǵys Qazaqstannyń ańyz-áńgimeleri» kitaby shyqty. Kitap - oblystyń 15 kıeli mekeni týraly urpaqtan-urpaqqa mura bolyp otyrǵan ańyz-áńgimelerdiń antologııasy. Onyń avtorlary: Álibek Qańtarbaev, Marına ıÝrchenko, Kúlimaı Sembaeva.

2019 jyly Qazaqstan uıymdastyrǵan Qarýly qaqtyǵystarǵa qatystyrylǵan balalardy qaıta ıntegratsııalaý jónindegi BUU-nyń dostary tobynyń birinshi otyrysy ótti. Qazaqstan, Malta jáne Frantsııa birlesip basqaratyn Balalardy reıntegratsııalaý jónindegi BUU dostary toby 2018 jyldyń qyrkúıeginde BUU-da qurylǵan Reıntegratsııa boıynsha jahandyq koalıtsııanyń quramdas bóligi bolyp tabylady. Koalıtsııanyń túpki maqsaty - qarýly qaqtyǵystardan zardap shekken balalardy, onyń ishinde terorıstik uıymdarmen jaldanǵan burynǵy ásker balalardy, ádettegi ómirge qaıtarýdyń jańa, tıimdi ádisterin ázirleý.

2021 jyly Astanada qazaqtyń uly aqyny Jambyl Jabaevtyń 175 jyldyǵyn atap ótý resmı rásimi ótti.


Seıchas chıtaıýt