25 jeltoqsan. QazAqparat kúntizbesi
Rojdestvo merekesi (batys hrıstıandar)
Hrıstıandardyń basty merekeleriniń biri. Álemniń 100-den astam elinde memlekettik meıram dárejesinde atap ótiledi. Eýropanyń kóptegen elderinde bul mereke naǵyz otbasylyq meıram sanalady. Rojdestvony toılaý eki-úsh kúnge sozylady da, dástúrli birinshi juldyz janǵan sátte keshki asqa otyrýdan bastalady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1979 jyly «Ejelgi Taraz eskertkishteri» memlekettik qoryq-murajaıy quryldy. Onyń quramyna Ejelgi Taraz qalasynyń jurty, Aısha bıbi, Qarahan, Babajy qatyn, Dáýitbek (Shamansur) kesene ǵımarattary, Qalı Júnis monshasy, Ábdiqadyr meshiti, saqtardyń Úshtóbe qorǵany, tómengi Baryshan, Atlah, Adahket, Hamýket, Jikil qalalarynyń jurty, t.b. tarıhı jáne mádenı eskertkishter biriktirilgen.
2000 jyly Almatyda tuńǵysh otandyq óndiris trolleıbýsy jasaldy.
2006 jyly Almatyda «Ahmet Jubanov» atty derekti fılmniń premerasy boldy. Avtory – tanymal rejısser Qalıla Omarov. Fılmniń stsenarııin mýzykant Jubanovtyń qyzy Ajar Ahmetqyzymen birge jazǵan. Fılmde keıipkerdiń tanymal jáne belgisiz ómiriniń kórinisteri paıdalanylǵan.
A. Jubanovtyń týǵan jeri – Aqtóbe oblysynda jáne Almatyda, Astanada jáne Parıjdegi mereıtoılyq sharalar ótken ıÝNESKO-nyń shtab-páterinde túsirilgen. Máskeý muraǵattarynan materıaldar paıdalanylǵan.
Fılmde Jubanovtar áýletiniń kóptegen músheleri jáne onyń shóberesi, jas tanymal dırıjer Alan Bóribaev ta qatysqan.
2012 jyly Astana TMD jáne EýrAzEQ qalalyq tájirıbeleriniń «Ómir súrýge jaıly qala» V kórme-baıqaýynyń laýreaty atandy. Atalǵan baıqaý Máskeýde «Megapolıs: XXI ǵasyr: Qala jáne balalar» atty IV halyqaralyq forým aıasynda ótti.
Qazaqstan astanasynyń atynan kelgen delegattarǵa Reseı mýnıtsıpaldyq akademııasynyń nagradalary men astanalar men iri qalalardyń Halyqaralyq assambleıasynyń dıplomdary tabystaldy.
Astana qalasy mundaı abyroıly nagradaǵa jastardyń eńbekpen qamtylýy salasyndaǵy problemalardy sheshýge baǵyttalǵan «Jasyl el» jalpyulttyq baǵdarlamasyn jasap, iske asyrǵany úshin qol jetkizdi.
2012 jyly «Astana Solar» JShS fotoelektrlik modýlderdiń óndirisi boıynsha zaýytta iske qosý-retteý jumystary saltanatty túrde bastaldy. «QazAtomprom» UAK» AQ enshiles kásipornynyń alǵashqy kún batareıalaryna Prezıdent N.Nazarbaev «Tuńǵysh qazaqstandyq modýl! Quttyqtaımyn!» degen jazba qaldyrdy.
2014 jyly Qazaqstan Prezıdenti úsh dárejeden turatyn arnaıy Eńbek dańqy ordenin taǵaıyndady. Úsh dáreje ıegeri Eńbek Erine teńesedi. Eńbegimen elengen jumyskerler, sharýalarǵa ǵana beriledi.
2015 jyly «Qazposhta» AQ EKSPO-2017 Halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesine arnalǵan poshta markalaryn aınalymǵa shyǵardy. Marka 4 boıaýly ofsettik tásilmen basyldy. Formasy – segiz markadan turatyn marka paraǵy.
Paraqtyń ólshemi: 140h120, markanyń ólshemi 28h40. Taralymy 5 myń dana. Sýretshisi – K. Plýjnıkova. Markanyń nomınaly 300 teńge.
2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki «Dala qazynasy» serııasynyń «Alqa» estelik kúmis monetalaryn aınalymǵa shyǵardy. Nomınaly: 500 teńge, metaldyń quramy: 925 synamaly kúmis, massasy – 31,1 g, tórt qyrly moneta dıametri 43 mm sheńberdiń ishine syıady. Daıyndaý sapasy: proof. Taralymy: 3 000 dana.
2017 jyly jyl saıyn beriletin tórtinshi «Asian Chess Excellence Awards» syılyǵyn tapsyrý rásiminde qazaqstandyq grossmeıster Dınara Sádýaqasova 2017 jyly Azııanyń úzdik boıjetken oıynshysy atandy.
2018 jyly Jas ǵalymdar keńesi quryldy. Onyń negizgi mıssııasy ǵylym, ǵylymı-tehnıkalyq qyzmet jáne jas ǵalymdar men basqa da ǵalymdardyń eńbegindegi ǵylymı-tehnıkalyq qyzmet nátıjelerin kommertsııalandyrý salalaryndaǵy memlekettik saıasatty júzege asyrý boıynsha usynystar ázirleýge qatysý.
2019 jyly Rejısser Aldııar Baıraqymovtyń «Na granı» fılmi Grekııanyń Pırgos qalasynda ótken halyqaralyq «Olımpııa» balalar jáne jasóspirimderge arnalǵan kınofestıvalde kınosynshylardyń arnaıy júldesimen marapattaldy.
Buǵan deıin «Na granı» fılmi Reseıdiń Anapa qalasynda ótken TMD jáne Baltyq elderi kınosynyń «Kınoshok» ashyq kınofestıvaliniń negizgi baıqaýyna qatysqan, sondaı-aq Belarýs elinde ótken «Lıstopad» halyqaralyq kınofestıvalinde úzdik stsenarıı úshin qazylar alqasynyń arnaıy júldesimen jáne ıÝNISEF qorynyń syılyǵymen marapattalǵan.
Sonymen qatar bul fılm buǵan deıin «Úzdik debıýt» nomınatsııasy boıynsha Qazaqstan kınematografıster odaǵynyń «Qulager» júldesine ıe boldy.
2019 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki nomınaly 500 teńgelik «Qazaqstannyń beıneleý óneri» monetalar serııasynan «Á.Qasteev «Búrkitshi» kollektsııalyq monetalaryn jáne nomınaly 100 teńgelik «Este qalatyn oqıǵalar men birtýar adamdar» serııasynan «I. Jansúgirov. 125 jyl», «S. Seifýllin. 125 jyl», «B. Mailin. 125 jyl», «T. Rysqulov. 125 jyl» kollektsııalyq monetalaryn aınalysqa shyǵardy.
2020 jyly qazaqtyń uly oıshyl, aqyny Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı Túrkııanyń Chorým qalasyndaǵy Iskılıp ǵalymdar murajaıynda «Abaı arnaıy bólmesi» jáne Iskılıp aýdanynda «Abaı saıabaǵy» saltanatty túrde ashyldy. Sonymen qatar murajaıǵa Abaıdyń balaýyz músini qoıyldy.
2021 jyly Aqtóbe qalasynda Qazaq eliniń táýelsizdigi úshin kúresken qaıratkerlerge arnalǵan «Azattyqtyń aq tańy» memorıaldyq kesheni ashyldy.
Memorıaldyq keshende «Alash» partııasynyń Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Mustafa Shoqaı, Halel Dosmuhamedov, Mirjaqyp Dýlatov, Jahansha Dosmuhamedov, Maǵjan Jumabaev, Teljan Shonanov, Temirbek Júrgenov, Uzaqbaı Qulymbetov, Muhamedjan Tynyshbaev syndy belgili qaıratkerleriniń barelefti beıneleri bar.
Álııa Moldaǵulova men Táýelsizdik dańǵyldarynyń qıylysynda ornalasqan relefti kompozıtsııanyń bıiktigi 5 metr, al uzyndyǵy 7 metr. Joba avtory – músinshi Jeńis Jubanqosov.