25 mamyr. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik qalqansha bez kúni
2009 jyly Eýropalyq tıreoıdologııalyq qaýymdastyq (European Thyroid Association, ETA) bastamasymen quryldy. ETA - qalqansha bezine baılanysty máselelerdi zertteýmen aınalysatyn uıym. Medıtsına statıstıkasyna sáıkes, qalqansha beziniń jumysyndaǵy ártúrli aqaýlarǵa ǵalamshar turǵyndarynyń úshten bir bóligine jýyǵy shaldyqqan. Bezde túıinderdiń paıda bolýy eresek adamdardyń 30 paıyzynda, zob (ıodtyń jetispeýshiliginen bezdiń ulǵaıýy) 10-30 paıyzynda anyqtalady.
Halyqaralyq iz-túzsiz joǵalǵan balalar kúni
1979 jyly bul kúni mektepten úıine qaıtar jolda Evıan Peıts esimdi alty jasar oqýshy joǵalǵan. Oǵan halyqaralyq izdeý jarııalansa da, nátıje shyqpaǵan. Osy oqıǵadan tórt jyl ótken soń AQSh prezıdenti Ronald Reıgan 25 mamyrdy «Halyqaralyq iz-túzsiz joǵalǵan balalar kúni» dep jarııalady. Bir jyldan soń joǵalǵan jáne jumysqa májbúrli paıdalanylǵan balalardy izdeýdiń ulttyq ortalyǵy quryldy. Atalǵan bastamany birqatar Eýropa elderi qoldady. 1997 jyly joǵalǵan jáne májbúrlengen balalardy izdeýdiń halyqaralyq ortalyǵy (ICMEC) quryldy.
Almatyda fontandar (sýburqaqtar) merekesi
2005 jyldan bastap jyl saıyn atap ótiledi. Almaty qalasy ákiminiń qaýlysymen bekitilgen.
Fılologtar kúni
Bul mereke fılologııalyq bilimi bar til men ádebıet salasyndaǵy oqytýshylar, kitaphanashy, aýdarmashy-fılologtardy biriktiredi. Fılologııa degen ataýdyń túp tórkini grektiń «fılo» - «súıispenshilik», «logos» - «sóz» degen sózderinen shyqqan. Sonda «sózge súıispenshilik» degen maǵyna beredi. Al biz qoldanyp júrgen arabtyń «ədebıet» degen sózi «asyl sóz» degen maǵyna berse, latynsha «lıteratýra» jazý - syzý degen maǵyna beredi eken. Fılologııa - adam balasynyń rýhanı mədenıetiniń məni men tarıhyn jazba mətinderdi tildik jəne stılıstıkalyq turǵydan taldaý arqyly tanyp bilýge negizdeletin lıngvıstıka, ədebıettaný, tarıh, t.s.s. gýmanıtarlyq pənderdiń birlestigi, jıyntyǵy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1931 jyly Almaty okrýginiń aýmaǵynda Balqash aýdany quryldy. Aýdan ortalyǵy Qaraózek aýyly bolyp belgilendi.
1992 jyly Máskeýde Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy ózara kómek kórsetý, dostyq týraly kelisimge, sondaı-aq Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy shekara syzyǵyn belgileý ýaǵdalastyǵyna qol jetkizildi.
2006 jyly Atasý-Alashańqaı munaı qubyryn toltyrý aıaqtaldy. Onyń qurylysy «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy men Qytaı ulttyq munaı-gaz korporatsııasy arasynda 2004 jylǵy mamyrdyń 17-sinde jasalǵan Atasý-Alashańqaı munaı qubyryn salýdyń negizgi ustanymdary týraly Kelisimge sáıkes júzege asyryldy. Qubyrdy toltyrýǵa qajet tehnologııalyq munaıdyń kólemi 400 myńnan astam tonnany qurady. Munaı qubyryn toltyrý saltanaty 2005 jylǵy jeltoqsannyń 15-inde bastalǵan bolatyn. Ony Elbasy Nursultan Nazarbaev «QazTransOıl» aktsıonerlik qoǵamynyń Astanadaǵy ortalyq dıspetcherlik basqarý ǵımaratynan munaı qubyrlaryn avtomatty baqylaý jáne basqarý júıesi kómegimen iske qosty. Atasý-Alashańqaı munaı qubyrynyń uzyndyǵy - 962,2 shaqyrym, qubyr dıametri 813 mıllımetr. Onyń jobalyq ótkizý qabilettiligi - jylyna 20 mln.tonna, sonyń ishinde alǵashqy kezeńinde jylyna 10 mln. tonna munaı ótkize alady. Munaı qubyry Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan jáne Almaty oblystaryn basyp ótip, QHR aýmaǵyndaǵy Alashańqaıǵa jetedi.
2010 jyly Astana qalasyndaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda Túrki akademııasy ashyldy. Biregeı ǵylymı-zertteý ortalyqtyń tusaýkeserine QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Túrkııa Prezıdenti Abdýllah Gúl, sonymen qatar, Qazaqstan, Túrkııa, AQSh, Reseı (Tatarstan, Bashqurtstan, Chývash, ıAkýtııa), Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Ýkraına memleketteriniń kórnekti túrkolog ǵalymdary qatysty. 2009 jyldyń 3 qazanynda Ázerbaıjannyń Nahchyvan qalasynda ótken Túrkitildes memleketter basshylarynyń IX sammıtinde Qazaqstan Prezıdenti túrki dúnıesin zertteıtin halyqaralyq ǵylymı ortalyq qurý týraly usynys jasaǵan edi. Akademııany qurýdaǵy maqsat - kóne dáýirden búginge deıingi túrki álemi tarıhyn, tili men ádebıetin jáne mádenıetin zertteý. Túrki memleketteriniń álemdik órkenıettegi orny men erekshe úlesin tóltýma derekter negizinde asha otyryp jalpy túrki álemine qatysty ǵylymı zertteýlerdi úılestiretin biregeı ortalyqqa aınalý. Túrki halyqtarynyń ǵylymı qaýymdastyǵynyń ǵylym men biliminiń damýy, sondaı-aq basqa da túrkitildes memleketter qaıratkerleriniń bastamalaryna jaǵdaı jasaý jáne olardyń basyn bir arnaǵa toǵystyrý. Túrki akademııasy 2014 jyldyń 28 tamyzynan bastap halyqaralyq mártebege ıe boldy.
2015 jyly Túrkııanyń Adana qalasynda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev atyndaǵy dańǵyl saltanatty túrde ashyldy. Ol qalanyń ortalyq bóliginde, Adana qalasynyń eń kóne kolledjiniń qasynda ornalasqan. Qalanyń eń iri ortalyq dańǵyldarynyń birine N.Nazarbaev esimin berý týraly sheshim Adana oblystyq máslıhatynyń otyrysynda qabyldanǵan.
2016 jyly Aqmola oblysynda kórnekti memlekettik jáne áskerı qaıratker, táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh qorǵanys mınıstri, Keńes Odaǵynyń batyry, Halyq Qaharmany, armııa generaly Saǵadat Nurmaǵambetovke eskertkish ornatyldy.
2017 jyly Astanada Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda Túrki akademııasy halyqaralyq uıymy (TWESCO) Túrki jazýy kúnine oraı Túrkologııa mýzeıiniń ashylý saltanatyn ótkizdi. Onda qýǵyn-súrginge ushyraǵan túrkologtardyń murasy qoıylǵan. Túrkitaný salasynda alǵash ret uıymdastyrylǵan ekspozıtsııada áıgili túrkitanýshy ǵalymdar Ábdýálı Qaıdar, Ábjan Quryshjanov, Ámir Nájip, Rabıǵa Syzdyqova men Osman Fıkrı Sertkaıanyń jáne basqa da ǵalymdardyń jeke tutynǵan dúnıeleri, buryn-sońdy esh jerde jarııalanbaǵan kúndelikteri men qoljazbalary usynylǵan.
2017 jyly Pavlodarda Ertis ózeniniń jaǵasynan 18 ǵasyrdaǵy belgili áskerı ári memleket qaıratkeri Sultanmuhamed Bahadúr sultannyń rezıdentsııasy tabyldy. Pavlodarlyq Tımýr Smaǵulov bastaǵan «Marǵulan-ortalyǵynyń» arheologtary úsh ǵasyr buryn Ertis mańy bıleýshisiniń ordasy bolǵan jerdi tapty. Sultanmuhamed Bahadúr Abylaı hannyń týysy bolǵan. Dıplomatııalyq baǵytta jazylǵan jazbalar onyń kóregen ári óte suńǵyla saıasatker bolǵanyn aıǵaqtaıdy.
2018 jyly Aqmola oblysynyń Tselınograd aýdanyndaǵy «ALJIR» mýzeı-memorıaldyq kesheni aýmaǵynda 1938-1953 jyldary tutqynda jazasyn ótegen evreı ulty əıelderiniń qurmetine memorıaldy taqta qoıyldy. Memorıaldyq taqta ótken ǵasyrdyń 30-50 jyldaryndaǵy qaıǵyly kúnderdi eske alýǵa arnalǵan. Ər jyldary «Otanyn opasyzdyq jasaǵandardyń» əıelderine arnalǵan Aqmola lageri atalatyn «№26 lagpýnkte» 855 evreı áıeli boldy, olar tutqyndardyń 16 paıyzyn qurady. Jalpy, murajaı muraǵattarynda ALJIR-de tutqynda bolǵan 62 ulttyń əıelderiniń esimderi jazylǵan.
2019 jyly Qazaqstanda BUU bitimgerleriniń Halyqaralyq kúnin alǵash ret atap ótti. BUU Bas Assambleıasy bul kúndi 2009 jyldyń 29 mamyrynda jarııalaǵan.
2019 jyly Tokıoda paýerlıftıngten Halyqyralyq birinshilikte Qaraman Ábdýlkárim eki márte álem chempıony atanyp, jańa álemdik rekord ornatty (175, 5 keli). Qaraman Ábdýlkárim – oblystyq keshendi sport mektebiniń túlegi, endi ol Qaraǵandy oblysy joǵarǵy sport sheberligi mektebiniń tárbıelenýshisi. Jarystarǵa ózi ǵana qatysyp qoımaı, týǵan kenti Aǵadirde balalardy da jattyqtyrady.
2020 jyly Volonter jyly aıasynda qorshaǵan ortany qorǵaýǵa baǵyttalǵan «Birgemiz: Taza Álem» jalpyulttyq jobasy iske asyryldy. Jobanyń maqsaty – azamattardy qorshaǵan ortany qorǵaý, ózender men ormandardy tazartý salasynda volonterler qyzmetine tartý, aǵash otyrǵyzý men qoqysty suryptaýǵa úıretý, ekologııalyq volonterler qozǵalysymen ózara árekettesý.
2021 jyly Memleket basshysy Q.Toqaev «Qazaqstandaǵy saılaý týraly» Konstıtýtsııalyq zańǵa aýdandyq mańyzy bar qalalardyń, aýyldardyń, kentterdiń, aýyldyq okrýgterdiń ákimderin saılaýdy engizýdi jáne barlyq kandıdattarǵa qarsy daýys berýdi kózdeıtin túzetýlerge qol qoıdy.Sondaı-aq, Májilis saılaýy kezinde saıası partııalardyń ótý shegin daýys berýge qatysqan saılaýshylar daýysynyń 7-den 5 protsentine deıin tómendetý jónindegi normalar engizildi.
2021 jyly Astana qalasynda Ázerbaıjan saýda úıi ashyldy. Bul eki el arasyndaǵy ózara saýda aınalymyn arttyrýǵa arnalǵan, óıtkeni Ázerbaıjan men Qazaqstan tek baýyrlas memleketter ǵana emes, sonymen qatar strategııalyq áriptester.
«Bul Qazaqstandaǵy alǵashqy jáne Ázerbaıjannyń jalǵyz saýda úıi. Endi qazaqstandyqtar ázerbaıjandyq táttiler men azyq-túlikterdi, sondaı-aq basqa da ónimderdi tikeleı satyp ala alady», - dedi Qazaqstandaǵy Ázerbaıjan Respýblıkasynyń Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Rashad Mammadov.