25 qańtar. Jylnama
ESTE QALAR OQIǴALAR
1944 jyly Ortalyq birikken kınostýdııa jáne «Mosfılm» men «Lenfılm» kınostýdııalaryn taratý men qaıta kóshirýden keıin, Almaty kınostýdııasy Almaty kórkemóner jáne hronıkalyq fılm kınostýdııasy bolyp ózgertildi.
1966 jyly Ǵ.Qurmanǵalıev atyndaǵy Batys Qazaqstan oblystyq fılarmonııasy ashyldy. Fılarmonııanyń quramyna «Oral sazy» folklorlyq ansambli, «Nazerke» halyq bıi ansambli, jastar ansambli jáne basqa da ansamblder kiredi.
1992 jyly Almatyda Qazaqstan Respýblıkasy men Frantsııa arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly hattamaǵa qol qoıyldy.
2006 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti Vladımır Pýtın 1998 jylǵy shildeniń 6-syndaǵy Reseı Federatsııasy men Qazaqstan Respýblıkasy arasyndaǵy jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan egemendi quqyqtardy júzege asyrý maqsatynda Kaspıı teńiziniń soltústik bóligi tabanynyń ara-jigin ajyratý týraly Kelisimniń hattamasyna ózgerister engizý týraly hattamaǵa qol qoıdy. Sondaı-aq joǵary deńgeıdegi Qazaqstan-Reseı kezdesýi nátıjesinde atom qýatyn beıbit maqsatqa qoldaný jónindegi yntymaqtastyq týraly eki el prezıdentteriniń birlesken málimdemesi qabyldandy.
2010 jyly Jambyl oblysy Qordaı aýdany Qordaı aýylynda ornalasqan bıologııalyq qaýipsizdik máseleleriniń ǵylymı-zertteý ınstıtýty A/H1N1 tumaýyna qarsy vaktsına oılap tapty.
2013 jyly Atyraý qalasynyń Damba aýyldyq okrýgine qarasty Peshnoe kenti taratyldy. Onda 73 adam turǵan. Eldi meken keleshegi joq dep tanylyp, adamdar Atyraýǵa qonys aýdaryp, olarǵa «Nursaıa» shaǵyn aýdanynan páterler berildi.
2015 jyly Almatydaǵy «Shymbulaq» taý shańǵy kýrortynda Ski Touring, qar stýpıngi jáne Sky Running-tan birinshi ashyq chempıonat bolyp ótti. Onyń maqsaty – jańa sport túrlerin Qazaqstanda tanystyrý jáne salaýatty ómir saltyn nasıhattaý. Ski Touring – shańǵymen arnaıy bekitkishtermen taýǵa jyldam shyǵý, qar stýpıngi – qaradymdaǵyshpen taýǵa jyldam shyǵý, al Sky Running – taýǵa krossovkımen júgirip kóterilý.
2017 jyly Astanada Búkilálemdik 28-shi qysqy Ýnıversıadanyń Alaý estafetasy bastaldy. Aıtýly dodada Qazaqstannyń namysyn sporttyń 12 túrinen 171 stýdent qorǵady.
2018 jyly Úndistannyń Djammý jáne Kashmır shtatynyń Srınıgare qalasynda Muhammed Haıdar Dýlatıdiń qalpyna keltirilgen qorymynyń ashylý saltanaty bolyp ótti. Qorymdy qalpyna keltirý jumystary Qazaqstan Respýblıkasynyń Úndistandaǵy Elshiliginiń bastamasymen ótti. «Tarıh-ı-Rashıdı» tarıhı eńbeginiń avtorynyń qorymy Uly Moǵol ımperııasy sultandarynyń zıraty - «Mazar-ı-Salatınde» ornalasqan. Dýlatı Husaıynuly Muhammed Haıdar (1499-1551) – áıgili tarıhshy, ádebıetshi, Moǵolstan men oǵan irgeles elderdiń tarıhy jóninde asa qundy derekter beretin «Tarıhı Rashıdı» kitaby men «Jahanname» dastanynyń avtory, Jetisý jerindegi ejelgi Dýlat taıpasy ámirleriniń urpaǵy.
2018 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń ǵalymdar ujymy berıllııdi óndirýdiń biregeı tehnologııasy boıynsha AQSh-tyń úsh patentine ıe boldy. Bul Qazaqstan ǵana emes, búkil postkeńestik keńistiktegi biregeı jetistik sanalady.
2018 jyly Shveıtsarııanyń Davos qalasynda Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forým aıasynda «Astana» Halyqaralyq qarjy ortalyǵy men Waves blokcheın-platformasy yntymaqtastyq jáne strategııalyq seriktestik týraly memorandýmǵa qol qoıdy.
2019 jyly Qazaqstan BUU aldynda alǵash ret elimizdegi Turaqty damý maqsattaryn iske asyrý baǵytynda esep beredi. 2015 jyly 25 qyrkúıekte BUU-ǵa múshe memleketter 2030 jylǵa deıingi turaqty damý salasyndaǵy kún tártibin qabyldady. Onda birqatar maqsattar qamtylǵan, bul rette kedeıshilikti joıý, tabıǵı resýrstardy saqtaý, adamdardyń ál-aýqatyn qamtamasyz etý sekildi baǵyttar eskerilgen. Árbir 17 maqsat birqatar kórsetkishterdi qamtıdy jáne olarǵa 15 jyldyń ishinde qol jetkizý kerek.
2022 jyly Qaraǵandy № 2 «Bilim-Innovatsııa» lıtseı-ınternatynyń 8-synyp oqýshylary Adına Absadykova men Araılym Aıazbaı fızıka, matematıka, hımııa jáne bıologııa boıynsha StemSo halyqaralyq olımpıadasynda júldeli oryndarǵa ıe boldy. Zııatkerlik jarysqa álemniń 35 elinen oqýshylar qatysty.
2023 jyly Astanada aımaqtyq baspalardyń birinshi forýmy ótti. Sharaǵa qatysý úshin elimizdiń ár óńirinen 200-den astam delegat keldi. Forýmda óńirlik basylymdardy qarjylandyrý mehanızmi men erejelerin qaıta qaraý týraly sheshim qabyldandy.