24 jeltoqsan. QazAqparat kúntizbesi
ESTE QALAR OQIǴALAR
1944 jyly Qazaq akademııalyq opera jáne balet teatrynyń sahnasynda alǵash ret «Abaı» operasy qoıyldy. Lıbrettosy - M.Áýezovtiki, mýzykasy - A.Jubanov pen L.Hamıdıdiki, rejısseri - Q.Jandarbekov. Lıbrettoǵa aqyn ómirindegi dramalyq oqıǵa arqaý bolǵan. Mýzykalyq sheshiminiń áýezdiligi, halyqtyń án murasymen ete baılanys, kásibı opera óneriniń jetistikterin ulttyq operada tıimdi paıdalaný shyǵarmanyń tabysy bolyp sanalady. Operaǵa Abaı ánderi sátti engizilgen. Aqyn beınesin ashýǵa fılosofııalyq mazmuny tereń «Kózimniń qarasy», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», «Qaı talqy» sekildi ánder alynǵan.
2004 jyly Astana qalasy Esildiń sol jaǵalaýyndaǵy jańa ákimshilik ortalyǵy aýmaǵynda ornalasqan Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń rezıdentsııasy resmı túrde ashyldy. Ashylý saltanatyna elordanyń barlyq ulttyq-mádenı ortalyqtarynyń ókilderi men qurmetti aqsaqaldar qatysty. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti jańa ǵımaratty «Aq Orda» dep atady. Rezıdentsııa 2001 jyly qyrkúıek aıynda salyna bastady. Ǵımarattyń jalpy kólemi 36 720 sharshy metr. Ǵımarat qazirgi zamanǵy qurylystyń eń tańdaýly ádisterin qoldana otyryp, monolıt quımatastan salynǵan. Kúmbezdegi súmbini qosa eseptegendegi ǵımarattyń bıiktigi 80 metr.
2007 jyly Almatyda birinshi ret «Qulager» atty ulttyq kınematografııa syılyǵynyń ıegerlerin marapattaý rásimi bolyp ótti. Uıymdastyrýshysy - Qazaqstan kınematografıster odaǵy. Onyń negizgi maqsaty - Qazaqstandaǵy kınematografııa salasyn damytý jáne osy salada júrgen azamattarǵa qoldaý kórsetý.
2009 jyly Aqtaýda Iran Islam Respýblıkasynyń konsýldyǵy ashyldy. Ashylý rásimine oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev jáne Iran syrtqy ister mınıstri Farahı Hosseın qatysty. Bul konsýldyqtyń ashylýy eki el arasyndaǵy dostyq, saýda-ekonomıkalyq qarym-qatynastardy damytýǵa septigin tıgizip, sonymen qatar qujattardy rásimdeýdi jeńildetedi.
2012 jyly Máskeý metrosynyń jańa «Almaty» stansasy resmı túrde ashyldy. Stansa Brateevo aýdanynda ornalasqan jáne Zamoskvoretsk jelisine deıingi aralyqty qamtıdy.
2012 jyly elimizdiń basty ulttyq telearnasy QAZAQSTAN «Qazmedıa ortalyǵynan» habar tarata bastady. Medıa ortalyǵynyń barlyq tehnologııalyq alańdary «Sony», «Omneon», «Dalet», «Pharos», «Everts», «Apple», «Avid» sekildi álemniń aldyńǵy qatarly óndirýshileriniń qondyrǵylarymen jabdyqtalǵan.
2015 jyly TMD elderi arasynda alǵash ret Almaty qalasyndaǵy Qazaq onkologııa jáne radıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda onkoaýrýǵa shaldyqqan adamdar úshin sensorly kabınet ashyldy. Munda arnaıy mamandandyrylǵan kómek kórsetý boıynsha tutastaı jalpylama jospar daıyndalǵan.
2015 jyly Atyraýda Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik Ánuranynyń avtory, kórneki aqyn Jumeken Nájimedenovke eskertkish ornatyldy. Aqynnyń tórt metrlik músini dál osyndaı bıiktiktegi granıt tuǵyrǵa ornatyldy: eskertkishtiń jalpy bıiktigi – 8 metrden astam.
2016 jyly Amerıkadaǵy El Paso Times basylymy pound-for-pound úzdik boksshylarynyń reıtıngin jarııalady. Jyl qorytyndysy boıynsha atalmysh reıtıngte, orta salmaqtaǵy úzdikterdiń kóshin WBA/IBF/WBC/IBO tujyrymdary boıynsha álem chempıony, jerlesimiz Genadıı Golovkın bastady.
2018 jyly Rýmynııada Qazaqstan ulttyq mádenı ortalyǵy ashyldy. Qazaqstan ortalyǵy Eýropadaǵy ejelgi kitaphanalardyń birinde ornalasqan. Onyń qorynda 13 mln kitap bar. Ortalyq sheteldik oqyrmandarǵa qazaq halqynyń dástúrimen, ádet-ǵurpymen, ádebıeti men mádenıetimen tanysýǵa múmkindik beredi.
2020 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti janynan Parlamentarızm ınstıtýty quryldy. Zańnamanyń tıimdiligin taldaýdy (normatıvtik quqyqtyq aktilerdi taldaý) qamtamasyz etý, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyn damytýdyń ǵylymı tujyrymdamalaryn ázirleý arqyly Qazaqstan Respýblıkasynda parlamentarızmdi damytý jáne onyń tıimdiligin arttyrý jańa qurylym qyzmetiniń negizgi nysany bolady.
2020 jyly Give Me Sport tanymal basylymy XXI ǵasyrdyń úzdik 50 boksshysynyń reıtıngin usyndy, oǵan sáıkes G. Golovkın XXI ǵasyrdyń úzdik boksshylarynyń úshtigine endi. TOP-50 qurastyrý kezinde resýrstyń redaktsııasy Ranker.com saıtyndaǵy jankúıerler saýalnamasynyń nátıjesin, sondaı-aq óz pikirin basshylyqqa aldy.
2021 jyly BAÁ-de qysqa sýda júzýden álem chempıonaty ótti. Oǵan 183 elden 943 júzýshi qatysty. Ábý-Dabıdegi Qazaqstan komandasynan Ádilbek Mýsın, Aleksandr Varakın jáne Adelaıda Pchelıntseva qatysty.
Chempıonat qorytyndysy boıynsha Ádilbek Mýsın Qazaqstannyń eki jańa rekordyn ornatyp, óz nátıjesin jaqsartty: 200 metr qashyqtyqty batterflıaımen 1 mınýt 54,4 sekýndta eńserip, aldyńǵy rekordty 2,27 sekýndqa jaqsartty. 100 metr qashyqtyqta batterflıaı ádisimen 51,23 sek nátıje kórsetip, aldyńǵy rekordty 0,27 sekýndqa jaqsartý.
2021 jyly Ankarada túrik ǵalymy Ashýr Ózdemırdiń «Túrkistannyń otty uly Baýyrjan Momyshuly» kitabynyń tusaýkeseri ótti. Kitaptyń avtory, belgili ǵalym, túrik tili men ádebıetiniń oqytýshysy, aýdarmashy A. Ózdemır Qazaqstan tarıhy, mádenıeti men ádebıeti týraly aıtyp berdi. Ol B.Momyshulynyń jeke basyna, onyń taǵdyryna, armııa tájirıbesine jáne jazýshy retindegi soǵystan keıingi ómirine egjeı-tegjeıli toqtaldy.