24 tamyz. Jylnama
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq qyzyq mýzyka kúni
Bul erekshe mereke jyl saıyn Nıý-Iork kompozıtory jáne mýzykant Patrık Granttyń bastamasymen atalyp ótedi, ol óz shyǵarmalarynda klassıkalyq jáne tanymal mýzykadan bastap postpank, ambıent jáne etnıkalyq mýzykaǵa deıin ártúrli mýzyka janrlaryn biriktiredi.
Oǵash mýzyka kúniniń basty maqsaty – mýzykanttar men kompozıtorlardy jaılylyq aımaǵynan shyǵyp, janrlar men stıldermen tájirıbe jasaýǵa yntalandyrý, sondaı-aq tyńdaýshylardy radıo nemese teledıdarda estilmeıtin erekshe mýzykamen tanystyrý. Halyqaralyq tańǵalarlyq mýzyka kúni - bul shekarany ilgeriletý jáne barlyq jańa jáne ádetten tys nárselerge ashyq bolý kúni.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1996 jyly Almaty oblysy, Jambyl aýdany, Qarakestek aýylynda Súıinbaı aqynnyń mekeni, aqyn shyǵarmalary beınelengen jádigerlerden turatyn Súıinbaıdyń ádebı-memorıaldyq murajaıy ashyldy. Murajaı aldyndaǵy alańda aqynnyń eskertkishi ornatylǵan, onyń avtory B.Ábishev.
1998 jyly kompozıtor Nurǵısa Tilendıevke «Halyq qaharmany» joǵary ataǵy berildi. Nurǵısa Tilendıev (1925-1998) – dırıjer, kompozıtor, dombyrashy, KSRO jáne Qazaq KSR halyq ártisi, Qazaq KSR-niń eńbek sińirgen ártisi.
1999 jyly Bishkekte Shanhaı bestiginiń – Qazaqstan Respýblıkasy, Qytaı Halyq Respýblıkasy, Qyrǵyz Respýblıkasy, Reseı Federatsııasy jáne Tájikstan Respýblıkasynyń memleket basshylarynyń sammıti ótti, onyń qorytyndysy boıynsha Bishkek deklaratsııasy qabyldandy. qol qoıdy. Sammıt barysynda Nursultan Nazarbaev, Tszıan Tszemın jáne Asqar Aqaev Qazaqstan, Qytaı jáne Qyrǵyzstannyń memlekettik shekaralarynyń túıisý núktesi týraly úshjaqty kelisimge de qol qoıdy.
2005 jyly Qazaqstannyń kórnekti saıası qaıratkeri, Astana qalasynyń ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetovtyń «Uly dala kentavrlary» kitaby Máskeýde ótken ekinshi halyqaralyq «Kitap óneri» baıqaýynyń Gran-prıimen marapattaldy.
2012 jyly Semeıden 50 shaqyrym jerde batyr beıitiniń janyna qazaq halqynyń tarıhyndaǵy ataqty jaýyngerlerdiń biri – jońǵarlarǵa qarsy shaıqastarǵa belsene qatysqan Kúshikbaıǵa eskertkish ornatyldy. Eskertkish batyrdyń dýlyǵasyna, dombyra men aqqýǵa uqsaıdy. Qurylymy temirbetonnan jasalyp, mańǵystaýlyq taspen qaptalǵan.
2012 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki nomınaldy quny 500 teńgelik «Álemniń áıgili meshitteri» serııasynan «Faısal» jáne «Zahır» eskertkish altyn monetalaryn aınalymǵa shyǵardy.
Feısal meshiti (Pákistan, Islamabad) – álemdegi eń úlken meshitterdiń biri. Islam álemindegi áıgili meshit kólemi men sáýletiniń arqasynda ǵana tanymal boldy. Onyń aýdany 5000 sharshy metrdi quraıdy jáne 300 000 senýshilerdi qabyldaı alady.
2016 jyly Belgradta qazaqtyń uly aqyny Jambyl Jabaev eskertkishiniń resmı ashylý saltanaty ótti. Saltanatty shara barysynda Qazaqstan men Serbııa basshylary Jambyl Jabaevtyń bıýstine gúl shoqtaryn qoıdy.
2016 jyly Halyqaralyq Olımpıada komıtetiniń (HOK) prezıdenti Tomas Bah Gennadıı Golovkınge HOK-tyń sporttyq jetistikteri men sport álemindegi jeńisi úshin olımpıada belgisin jiberdi. Tósbelgi olımpıada sımvoly – bes saqına jáne Afına 2004 – qazaq boksshysy qatysqan Olımpıadany bildiredi. Ol kúmisten jasalǵan.
2017 jyly oblystyq muraǵat Astanada ótken «Qazaqstannyń jańa tarıhy – Qazaqstan tarıhynyń jańa belesteri» kórmesinde sırek jáne biregeı materıaldardy – meshitter men shirkeýlerdiń metrıkalyq kitaptaryn, qazaq tarıhy boıynsha anyqtalǵan qujattar men qujattardyń kóshirmelerin usyndy.
2021 jyly Moldova Respýblıkasynyń aýmaǵynda alǵash ret ańyzǵa aınalǵan «Sherpen kópiriniń» bıiginde Uly Otan soǵysynda qaza tapqan qazaqstandyq jaýyngerlerge arnalǵan granıt eskertkishi ashyldy. Eskertkishte shaıqastarǵa qatysqan áskerı bólimderdiń esimderi máńgilikke jazylǵan. Eskertkish «Dańq joly» halyqaralyq patrıottyq jobasy aıasynda jasalǵan.
2023 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev BRIKS-tiń 15-shi sammıti aıasynda BRIKS plıýs formatyndaǵy memleket basshylary dıalogynyń otyrysynda sóz sóıledi. Sammıt BRIKS rólin kúsheıtip, ashyq dıalog pen ózara túsinistikke negizdelgen ózekti jahandyq máselelerdi sheshýge kómektesedi. Sammıt keń aýqymdy saıası qysymmen, teketirespen jáne sanktsııalardy keńinen qoldanýmen sıpattalatyn halyqaralyq arenadaǵy shıelenistiń kúsheıýi aıasynda ótti.
2023 jyly Astanada alǵash ret jasóspirimder men kadetter arasynda djıý-djıtsýdan álem chempıonaty ótti. Bul jarystarda almatylyq 12 jasar Aılın Murzaǵalı keremet jetistikke jetip, jeńis tuǵyrynyń eń bıik satysyna kóterildi. Djıý-djıtsýdan 2023 jylǵy álem chempıonatynyń qorytyndysy boıynsha bolashaǵynan úmit kúttiretin daryndy sportshy Aılın Mýrzaǵalı tórt jekpe-jek ótkizip, senimdi jeńiske jetip, altyn medalǵa qol jetkizdi. Onyń qarsylastary Slovenııa, Birikken Arab Ámirlikteri, Qazaqstan jáne Slovakııa ókilderi boldy.
2023 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev BUU Bas hatshysynyń arnaıy ókili, Ortalyq Azııa úshin preventıvtik dıplomatııa jónindegi aımaqtyq ortalyǵynyń basshysy Kaha Imnadzeni qabyldady. Memleket basshysy Kaha Imnadzeni joǵary laýazymǵa taǵaıyndalýymen quttyqtap, onyń Ortalyq Azııa memleketteri men BUU arasyndaǵy yntymaqtastyqty damytýǵa eleýli úles qosatynyna senim bildirdi.