24 sáýir. Tulǵalar týǵan kún
ESІMDER
60 jyl buryn (1964) QR Joǵarǵy sotynyń sýdıasy Sáken Júsipahmetuly ABDOLLA dúnıege keldi.
1986 jyly S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1986-1992 jyldary -prokýratýra organdarynda qyzmet etti, 1992-1993 jyldary Shymkent oblysy Ádilet basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, 1993-1996 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblystyq sotynyń sýdıasy, 1996-2002 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy, Almaty qalasy Ádilet basqarmasynyń bastyǵy, 2002-2003 jyldary «Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrligi Sot saraptama ortalyǵy» MM dırektory, 2003-2004 jyldary QR Joǵarǵy Sot apparatynyń basshysy, 2004-2007 jyldary QR Joǵarǵy Sotynyń sýdıasy, 2007-2011 jyldary Mańǵystaý oblystyq sotynyń tóraǵasy qyzmetin atqardy. 2011-2013 jyldary Astana qalalyq sotynyń tóraǵasy, QR Áskerı sotynyń tóraǵasy, 2018-2020 jyldary Aqtóbe oblystyq sotynyń tóraǵasy boldy.
2020 jyldyń jeltoqsan aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
53 jyl buryn (1971) QR Ulttyq qaýipsizdik komıteti Shekara qyzmeti dırektorynyń birinshi orynbasary Aıdar Asfandııaruly AIMÝRZIN dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda týǵan. 1992 jyldary F.E.Dzerjnskıı atyndaǵy Joǵary shekaralyq komandalyq ýchılışesin, 2001 jyly L.N.Gýmılev atyndaǵy Erazııa Ulttyq ýnıversıtetin támamdady.
Eńbek joly: Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qaýipsizdik komıtetinde shuǵyl qyzmetker, strategııalyq josparlaý, qadaǵalaý jáne aýdıt departamenti bastyǵynyń birinshi orynbasary bolyp bastady.
Qazirgi qyzmetin 2019 jyldyń qyrkúıek aıynan beri atqaryp keledi.
41 jyl buryn (1983) QR Prezıdenti Ákimshiligi Qazaqstan halqy Assambleıasy Hatshylyǵynyń sektor meńgerýshisi Qaırat Dúısenbaıuly BAIM OLDINOV dúnıege keldi.
Qaraǵandy oblysynda týǵan. E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin, Qaraǵandy «Bolashaq» ózekti bilim berý ınstıtýtyn támamdaǵan.
Eńbek jolyn 2004 jyly óńirlik gazette jýrnalıst bolyp bastady. 2004-2005 jyldary Qaraǵandy qalasy №23 orta mektebiniń muǵalimi, 2005 jyly Qaraǵandy qalasy Іshki saıasat bóliminiń bas mamany bolyp jumys istedi. 2005-2007 jyldary Qaraǵandy oblysy Іshki saıasat departamentiniń jetekshi mamany, 2007-2008 jyldary QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi qurylymynda jetekshi, bas maman, sarapshy bolyp qyzmet etti. 2008-2012 jyldary QR Premer-Mınıstri keńsesi Aqparattyq-taldaý ortalyǵynyń bas sarapshysy, bas konsýltanty, 2012-2013 jyldary QR Premer-Mınıstri keńsesi Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetiniń bas konsýltanty, 2013-2014 jyldary QR Premer-Mınıstri Keńsesi Aqparattyq-taldaý ortalyǵynyń bas konsýltanty, 2014-2015 jyldary QR Premer-Mınıstri Keńsesi Aqparattyq-taldaý ortalyǵy Medıa-josparlaý jáne jurtshylyqpen baılanys sektorynyń meńgerýshisi, 2017-2018 jyldary QR Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstrligi Azamattyq qoǵam isteri komıteti Taldaý jáne josparlaý basqarmasynyń basshysy, 2018-2020 jyldary QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qurylymynda basshylyq qyzmetterde boldy. 2020 jyly QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi Jastar jáne otbasy isteri komıteti tóraǵasynyń orynbasary boldy.
37 jyl buryn (1987) rejısser, stsenarıst, prodıýser Ahat Ádiluly IBRAEV dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan.
Vıskonsın ýnıversıtetin bitirgen, radıo jáne teledıdar habarlaryn taratý mamandyǵy boıynsha ǵylymı dárejesi bar, AQSh-taǵy Kolýmbııa kolledjin bitirdi, «Bolashaq» baǵdarlamasynyń stıpendıaty.
Eńbek joly: 2005 jyly «Eýrazııa» kınofestıvaliniń baǵdarlama úılestirýshisi, 2006 jyly «Eýrazııa» kınofestıvaliniń konkýrstan tys baǵdarlamasynyń úılestirýshisi, 2007 jyly Chıkagodaǵy «Ańshy Raılıdi bosatý» dramasynyń jaryqtandyrý dızaıneri, 2008 jyly «Stay With Me» dramasynyń kastıng-dırektory, Chıkago, «Menimen birge bol» trılleriniń óndiris menedjeri, Chıkago, «Jasyl kóshe buzaqylary-2» dramasynyń úılestirýshisi, Los-Andjeles, «Adajıo» mýzykalyq dramasynyń stsenarııshisi Chıkago, 2009 jyly «Qyzǵylt qoıan týraly ertegi» jastar dramasynyń ekinshi rejısseri, «Mahabbat ıronııasy» fılminiń rejısseri, 2010-2015 jyldary «ADIGUL» prodıýserlik kompanııasynyń dırektory, prodıýseri, 2011 jyly Aınalaıyn» komedııalyq serıalynyń rejısseri, «Sanjar men Qaısar» serıalynyń rejısseri, «Ańyzdar kitaby» fantastıkalyq stsenarııiniń stsenarııshisi, 2016-2018 jyldary Kınematografıster odaǵynyń tóraǵasy boldy.
141 jyl buryn (1883-1939) Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, bıologııa, zoologııa, medıtsına salalary boıynsha stýdent-shákirtterge arnap alǵash qazaqsha oqýlyq jazǵan ámbebap ǵalym, dáriger, folklorshy, pedagog, tilshi Halel DOSMUHAMEDULY dúnıege kelgen.
Atyraý oblysynyń Qyzylqoǵa aýdanynda týǵan. Oral áskerı-shynaıy ýchılışesin, Peterbýrg áskerı-medıtsınalyq akademııasyn bitirgen. Stýdenttik ómiri saıası tolqýlarǵa toly kezeńmen tustas kelip, onyń saıası bilimin jetildirip, qalyptasýyna áser etti. Ol osy jyldary el ishinde úgit-nasıhat júrgizip, jergilikti «Fıkr» (Pikir), «Ýralskıı lıstok» gazetterine maqalalar jazyp, saıası tolqýlardyń mán-jaıyn halyqqa túsindirip otyrdy. 1909 jyly akademııany úzdik dárejeli dáriger ataǵymen, Altyn medalmen bitirip, ofıtser retinde áskerı mindetin óteýge jiberilgen. Aldymen Perm gýbernııasynda, keıin 2-shi Túrkistan, 2-shi Oral qazaq-orys atqyshtar batalonynda áskerı kishi dárigerlik qyzmet atqardy. 1913-1918 jyldary «Qazaq» gazetinde «Tamyr dári haqynda», «Sary kezik - súzek», «Juqpaly aýrý haqynda» syndy kásibı, áleýmettik-saıası taqyryptarda maqalalar jarııalap, ózindik oı-pikirin bildirip turǵan. Ǵalymnyń «Kak borotsıa s chýmoı sredı kırgızskogo naroda» atty kitaby óz kezeńinde oba indetine qarsy kúrestiń ádis-tásilderin túgel qamtyǵan eńbek bolǵan. Reseıdegi Aqpan tóńkerisinen keıin qazaq dalasynda oblystyq, jalpy qazaq sezderin uıymdastyryp, ótkizýge atsalysqan. Máskeýde ótken Búkilreseılik musylmandar sezine qatysyp, І jalpyqazaq sezinen Búkilreseılik quryltaı jınalysyna depýtattyqqa kandıdat retinde usynylǵan. 1917 jyly ІІ jalpyqazaq sezinde jarııalanǵan Alashorda úkimeti - Ult keńesi quramyna saılanǵan. Alash qaıratkerlerimen birge birinshi kezekte halyqty búlinshilikten qorǵaıtyn ulttyq ásker - halyq mılıtsııasyn jasaqtaýǵa, Alash qoryn qurýǵa, elden alym-salyq qarajat jınaý isine kúsh salǵan. Ýaqytsha úkimetten bılikti kúshpen tartyp alǵan bolshevıkterdiń ústemdigi nyǵaıǵan tusta, Keńes úkimetiniń basshysy V.Lenınmen, Ult isteri jónindegi halyq komıssary I.Stalınmen betpe-bet kelissózder júrgizgen. 1920 jyly tamyzdyń 21-inde Túrkistan respýblıkasy halyq aǵartý komıssarıaty janynan Túrkistan halyqtarynyń oqý-aǵartý, mádenı jáne ǵylymı muqtajdaryn óteý úshin arnaıy uıymdastyrylǵan Bilim komıssııasynyń músheligine, keıin tóraǵalyǵyna saılanǵan. Tashkenttegi halyq aǵartý ınstıtýtynda oqytýshy bolǵan. Orta Azııa (Túrkistan) ýnıversıteti medıtsına fakýltetiniń hırýrgııalyq emhanasynda ordınator, Túrkistan densaýlyq saqtaý halyq komıssarıaty alqasynyń múshesi jáne emdeý-sanıtarlyq bóliminiń meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. Orta Azııa memlekettik baspa alqasynyń, keıin Qazaq memlekettik baspasy Shyǵys bóliminiń meńgerýshisi, Qazaq memlekettik baspa basqarmasy meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetterin atqara júrip, otandyq ǵylymnyń damýyna da mol úles qosqan. «Tabıǵattaný», «Janýarlar», «Adamnyń tán tirligi» (qazaqsha-oryssha jaratylystaný sózdigi), «Oqýshylardyń densaýlyǵyn saqtaý», «Dene bitimi jáne onyń jumysy týraly áńgimeler», t.b. oqýlyqtar men ǵylymı eńbekter jazǵan. Sonymen qatar qazaq halqynyń tili men ádebıetine, tarıhyna qatysty materıaldar jınaqtap, tildiń dybys júıesiniń ózekti máselesi - sıngarmonızm zańyn zerttegen. «Qazaq-qyrǵyz tilderindegi sıngarmonızm zańy», «Shernııaz sheshen», «Alash ne sóz?», «Buqaradaǵy Kógiltash medresesin salý týraly ápsana», «Tillá-Qary men Shırdor medreselerin salǵyzǵan Jalańtós batyr shejiresi», «Dıýanı luǵat at-túrik», «Kenesarynyń sońǵy kúnderi», «Qazaq ádebıetiniń tarıhy» sııaqty, t.b. ǵylymı-teorııalyq eńbekter jazyp qaldyrǵan. «Murat aqyn sózi», «Isataı - Mahambet», «Alaman» jınaqtaryn shyǵarǵan. 1932 jyly Keńes ókimeti uıymdastyrǵan qýǵyn-súrgin saıasaty kezinde tutqyndalyp, OGPÝ úshtiginiń sheshimimen Voronej qalasyna 5 jylǵa jer aýdarylǵan. Onda júrip Densaýlyq saqtaý jáne gıgıena ınstıtýtynda bólim meńgerýshisi, balalardy emdeý-saqtandyrý ambýlatorııasy meńgerýshisiniń orynbasary bolyp qyzmet istegen. 1938 jyly shildeniń 26-ynda jalǵan saıası aıyppen ekinshi ret tutqynǵa alynyp, áýeli Máskeý, keıin Almaty túrmesinde otyrdy. 1939 jyly sáýirdiń 24-inde áskerı trıbýnaldyń úkimimen atý jazasyna kesildi. Ǵalymnyń isi tek 1958 jyly aqpannyń 28-inde Qazaq KSR Joǵarǵy sotynyń Qylmystyq ister alqasynda qaıta qaralyp, ol tolyǵymen aqtaldy. Ǵalymǵa týǵan jeri Atyraý oblysy Mııaly kentinde eskertkish qoıylǵan. Atyraý ýnıversıtetine, Almaty jáne Atyraý qalalaryndaǵy kóshelerge esimi berilgen.
88 jyl buryn (1936-2021) Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy syılyǵynyń jáne Platınaly Tarlan syılyǵynyń ıegeri, Abaı atyndaǵy memlekettik syılyqtyń jáne M.Áýezov atyndaǵy ádebı syılyqtyń ıegeri Qabdesh JUMADІLOV dúnıege kelgen.
Qytaı Halyq Respýblıkasy Shyńjań ólkesiniń Tarbaǵataı aımaǵy Sháýeshek aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń (qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti) fılologııa fakýltetin támamdaǵan. 1965-1967 jyldary - «Qazaq ádebıeti» gazetinde ádebı qyzmetker, 1967-1976 jyldary - «Jazýshy» baspasynda redaktor, 1976-1981 jyldary - Qazaqstannyń Baspa, polıgrafııa jáne kitap saýdasy isteri jónindegi memlekettik komıtetinde jaýapty qyzmetker bolǵan. 1980 jyldan biryńǵaı shyǵarmashylyq jumysta. Q.Jumadilovtiń alǵashqy óleńderi 1954 jyldan bastap jergilikti baspasóz betinde jaryq kórgen. «Jamal» atty tyrnaqaldy áńgimesi 1956 jyly Úrimjide shyǵatyn «Shuǵyla» jýrnalynda jarııalandy. 10 roman, 13 povest, 50-den asa áńgime, kóptegen maqala jazǵan, «Jas dáýren» óleńder jınaǵynyń, «Qazdar qaıtyp barady» áńgimeler jınaǵynyń, «Kókeıkesti», «Atameken», «Taǵdyr» romandarynyń, «Daraboz», «Sońǵy kósh» dılogııalarynyń avtory. 1998 jyly sońǵy jyldardaǵy kólemdi shyǵarmasy - «Tańǵajaıyp dúnıe» ǵumyrnamalyq romany jaryq kórdi. 2008 jyly jazýshynyń «Máńgilik maıdan» kitaby, al 2010 jyly «Tozaq oty» povester men áńgimeleri jaryqqa shyqty. Jazýshynyń pýblıtsıstıkalyq maqalalary «Qalyń elim, qazaǵym» jınaǵynda jarııalandy. Q.Jumadilov shyǵarmalary kóptegen shetel tilderinde, sonyń ishinde orys, ýkraın, belarýs, ózbek, uıǵyr, qyrǵyz tilderinde basylyp shyqqan. «Parasat» ordenimen, el mádenıeti damýyna qosqan súbeli úlesi úshin «Kúltegin» medalimen, Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.