24 saǵat Medeý baspaldaǵynda: Eki jigit jańa rekord jasady
- Jigitter, negizi qandaı sport túrimen aınalysasyzdar?
Nııaz Janzaqov: Men negizi velosportshymyn. Biraq, bıyldan bastap taýda júgirýge qyzyǵýshylyǵym oıanyp, «skaırannıng» dep atalatyn sportpen aınalysa bastadym.
Shyńǵys Baıqashev: Men de «skaırannıngpen» aınalysyp kelemin. Bul sport túri jeńil atletıkaǵa jatpaıdy. Ol alpınızm tártibi bolyp tabylady.
- Osy jerde «skaırannıng» sporty jaıly tolyǵyraq aıtsańyz.
Shyńǵys Baıqashev: «Skaırannıng» sózi aǵylshyn tilinen aýdarǵanda «taýda júgirý» degen maǵynany bildiredi. Basty maqsat - bıik shyńǵa kóterilý. Qazir Qazaqstanda skaırannıng sporty keńinen damyp keledi. Jalpy, Qazaqstanǵa bul sport 2016 jyly keldi.
- Bul sportta jetken jetistikter bar ma?
Shyńǵys Baıqashev: - 2019 jyly Red Fox Elbrus Race halyqaralyq jarysynda 1-oryn, Almaty qalasyndaǵy skaırannıng jarystarda 1-oryn alǵan edim.
- Al endi osy «24 saǵat Medeý baspaldaǵynda» chellendjin ótkizý ıdeıasy kimge jáne qalaı keldi?
Nııaz Janzaqov: - Bul ıdeıa maǵan keldi. Nege? Sebebi, Qazaqstanda skaırannıng sportyn damytý, nasıhattaý maqsatynda osy chellendjdi ótkizýdi oıdadym.
Shyńǵys búgin Qazaqstan boıynsha eń tájirıbeli skaıranner, halyqaralyq jarystardyń jeńimpazy jáne jaqyn dosym bolǵany úshin osy chellendjdi uıymdastyryp, oǵan qatysý týraly ıdeıamdy aıttym. Ol kelisti.
Aıta keteıin, osyǵan deıin Shyńǵys ekeýmiz 2020 jyly búkilálemdik «Everesting» chelendjine qatysqanbyz. Onyń maqsaty - az ýaqyttyń ishinde Everest taýynyń bıiktigine (8848 m) shyǵý boldy. Biz ony 15 saǵat ishinde baǵyndyrdyq. Bıyl bul mejeni qıyndatyp, 24 saǵat uıqysyz, aıaqpen júrip shyǵýdy oıladym. Osylaısha Medeýdegi chellendjge daıyndyqty bastap kettik.
- Jalpy «24 saǵat Medeý baspaldaǵynda» chellendjine daıyndyq qalaı ótti?
Nııaz Janzaqov: - Shyńǵystyń tájirıbesi mol bolǵandyqtan osy qıyn mindetke jaqsy daıyndala aldyq dep oılaımyn.
Shyńǵys Baıqashev: - Bul chellendjge biz birneshe aı boıy daıyndaldyq. Taýda ótken túrli jattyǵýlarǵa qatystyq. Birneshe ret taýǵa shyqtyq. Taýdaǵy baspaldaqtarǵa da shyqtyq.
Nııaz Janzaqov: - Start kúni jaqyndaǵanda kún raıy buzyldy. Biraq, start ýaqytyn ózgertý oıymyzda bolǵan joq. Sebebi, biz taýǵa kez kelgen ýaqytta shyǵýǵa daıynbyz.
Nııaz chellendjdiń qalaı ótkeni, qandaı sezimderdi basynan keshkeni jaıly keńinen aıtyp berdi.
Nııaz Janzaqov: - Chellendj ótetin kún de keldi. Biz Medeý baspaldaǵynyń tómen jaǵynda startta turmyz. Bizdi kameralar túsirip jatyr. Ýaqyt esepteý úshin saǵat tilin burap, alǵashqy bıigimizdi baǵyndyrýǵa jóneldik.
Aıtpaqshy, chellendj saǵat 18.00-de bastaldy. 6 mınýt ótkende biz baspaldaqtyń eń bıik núktesine shyqtyq. Sol kezde maǵan «bizde bári oıdaǵydaı bolady» degen oı keldi. Sebebi, kóńil-kúıimiz de jaqsy boldy, aıaǵymyz da jeńil sezildi.
Alǵashqy 4 saǵat ótken soń, ıaǵnı, saǵat 22.00-de keshki jyly asymyzdy ishtik. Jalpy, biz joǵaryǵa árbir kóterilgen saıyn jyly sý nemese sháı iship otyrdyq. 15 mınýt ótken soń qaıtadan bıikke kóterile bastadyq. Dala qarańǵy boldy. Kún sýytyp, qar túse bastady. Kıimim tolyǵymen sý boldy.
Túngi 02.30-ǵa deıin júrisimiz ońaı boldy, sebebi, bizge dostarymyz qoldaý kórsetip turdy. Keıbiri bizben birge shamasy jetkenshe baspaldaqqa kóterilip, túsip jatty.
Tún ótti. Tańǵy 6-da tańǵy asty ishýge aıaldadyq. Munda Aıdyn dosymyz bizge botqa jasap berdi. Men barlyq jyly kıimderimdi kıip aldym, sebebi, túnimen qar jaýyp, dala sýytyp ketti. Sondaı-aq, baspaldaqqa muz qatyp, taıǵanaq boldy.
Tańǵy ýaqytta boıdaǵy qyzýymyz azaıyp, tómen túsý qıyn bolǵanyn sezindik. Sebebi, búkil aǵzamyz muzdap ketkendeı sezildi. Qalaı bolsa da, tómen túsýge bar kúshimizdi saldyq. Pýlsty kóterý úshin qolymyzdy kóterip, sekirip, jattyǵý jasadyq.
Tańerteń dostarymyz, tanystarymyz qaıta jınala bastady. Biz úshin ózderimen birge kóp tamaq ákeldi. Bireýi sháı, bireý tort degendeı. Bizdiń kóńilimiz kóterilip, kúshimiz qaıta qalpyna kelgendeı boldy.
Ary qaraı júrdik. Saǵat 10.30-dar shamasynda eseptesek, 9000 metr bıiktikke kóterilippiz.
19 saǵat ótti. Meniń júrýge zaýqym azaıyp, boıymdy erinshektik bıleı bastaǵandaı boldy.
Shyńǵys sol kezde maǵan «Qazir bizde qazir tirshilikke umtylý aımaǵy bastaldy» dedi. Men qarqyndy 20 mınýtqa deıin azaıtýdy suradym. Osylaısha, óz ózime keldim, kúshim qaıta oraldy.
Saǵat keshki 17.20 boldy. Máre jaqyndaǵan saıyn tanystarymyz, dostarymyz kóbeıe tústi. Joǵaryǵa sońǵy 2 márte kóterilýimiz kerek. Márege az qalǵanyn, endi kishkene shydaý kerek ekenin uǵyndym.
Sońǵy osy 2 bıiktikti baǵyndyrǵan soń dostarymyzdyń jartysy bizben birge tómen túsip, qalǵan jartysy jýrnalıstermen birge tómende bizdi qarsy aldy. Intervıý, fotosessııa bastalyp ketti. Bári bizdiń kóńilimizdi kóterip, bizge sergektik syılady.
Biz bolsaq baspaldaqqa shyǵý chellendji rasymen bitkenin túsinbeı turmyz. Osydan keıin bizdi storıske salý, sonda belgileý degen sekildi nárseler kóbeıdi. Al biz bolsaq, dostarymyzben birge tamaq ishýge kettik.
- Osy chellendjden soń aıaǵyńyz, esh jerińiz aýyrǵan joq pa?
Nııaz Janzaqov: - Bir qyzyǵy, tobyǵymnan basqa esh jerim aýyrǵan joq.Tómen túsken kezde jaraqattap alsam kerek.
Shyńǵys Baıqashev: - Jasyratyny joq, bul chellendjge shydaý - men úshin psıhologııalyq turǵydan qıyn soqty der edim. Degenmen odan Nııaz ekeýmiz sátti óttik, bir-birimizge kómektese otyryp, jeńiske jettik dep aıta alamyn. Osyǵan baılanysty chellendjge daıyndyq kezinde de, ony oryndaý kezinde de bizge qoldaý kórsetken barlyq azamattarǵa alǵys aıtamyn. Barlyq qazaqstandyqtarǵa myqty densaýlyq tileımin.
- Áńgimeńizge rahmet.