23 qańtar. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Qolmen hat jazý kúni (Qoljazba kúni)
Búginde baspa, tsıfrly aqparat jaýlap alǵan kezeńde umyt bola bastaǵan qolmen jazylǵan hattyń mańyzdylyǵyn kópshiliktiń esine túsirýge arnaldy. Bul ataýly kúnniń kúntizbege engizilýine bastamashylyq etken Jazý quraldaryn óndirý qaýymdastyǵy boldy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1982 jyly Qazaqtyń akademııalyq opera jáne balet teatrynda «Aqan seri - Aqtoqty» operasynyń premerasy ótti. Alǵashqy qoıylymda bas partııalardy Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisteri Horlan Qalılambekova men Kenjeǵalı Myrjyqbaev oryndady. Operanyń avtory – Sydyq Muhamedjanov. Lıbrettosyn jazǵan – Ǵabıt Músirepov.
1992 jyly BUU Qaýipsizdik Keńesi otyrysynda Qazaqstan Respýblıkasyn BUU-ǵa múshe etip qabyldaý týraly qarar qabyldandy. 1992 jylǵy naýryzdyń 2-sinde Qazaqstan BUU-nyń tolyq múshesi boldy. Aıta keterligi, Qazaqstan burynǵy Odaq (SSRO) respýblıkalary arasynda BUU-ǵa qabyldaý týraly ótinish bergen alǵashqy el boldy.
1995 jyly Brıýsselde QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Eýropa yntymaqtastyǵy keńesiniń tóraǵasy Alen Jıýppe Qazaqstan Respýblıkasy men Eýropa yntymaqtastyǵy arasyndaǵy seriktestik pen yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıdy.
2007 jyly Óskemende Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıteti ǵımaratynyń aldynda Qazaq fılologııasynyń kórnekti qaıratkeri, qazaq tili biliminiń negizin salýshylardyń biri, belgili túrkolog, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Sársen Amanjolovqa ornatylǵan eskertkishtiń ashylý saltanatty ótti.
Qola músin eskertkishi belgili qazaqstandyq sáýletshiler – Qazaqstan ónerine eńbek sińirgen qaıratker, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik syılyǵynyń ıegeri, professor E. Sergebaev jáne Jambyl atyndaǵy syılyqtyń ıegeri B. Ábishevterdiń jobalary boıynsha oryndalǵan.
S. Amanjolov (1903-1958) joǵary oqý oryndarynda qazaq tilin zertteýde óziniń túbegeıli úlesin qosyp, baǵdarlamalar men kýrstaryn engizgen, sonymen qatar mektepter men ýnıversıtetterge qazaq tilindegi birinshi oqýlyqtaryn jasaǵan túrkitanýshy.
2008 jyly QR Prezıdenti bıznestiń áleýmettik jaýapkershiliginiń jyl saıynǵy «Paryz» konkýrsyn ótkizip otyrý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Qazaqstannyń jeke kásipkerlik sýbektileriniń korporatıvtik áleýmettik jaýapkershilik prıntsıpterin qalyptastyrý men ilgeriletý jáne olardy osy saladaǵy eń úzdik tájirıbeni engizýge yntalandyrý maqsatymen qurylǵan.
2010 jyly Nıý-Iorkte Qazaqstan Respýblıkasynyń bas konsýldyǵy saltanatty túrde ashyldy. Rásimge AQSh-ta akkredıttelgen elder konsýldyǵy qyzmetteriniń basshylary, BUU janyndaǵy TMD memleketteri dıplomatııalyq mıssııalarynyń basshylary, AQSh-tyń Memlekettik departamentiniń, Nıý-Iork bıznes toptarynyń jáne merııasynyń ókilderi qatysty.
2013 jyly Almatyda 2012 jylǵy London Olımpıadasynyń chempıondaryna arnalǵan poshta markalary shyǵaryldy. Markalar ofsettik ádispen tórt boıaýmen, 150 teńgelik nomınalmen, kólemi 28h40, 30 myń tırajben jasaldy. Sýretshisi – Qýat Ybyraıshın. Poshta markasyna mór daıyndaldy.
2015 jyly Memleket basshysy «Ál-Farabı atyndaǵy ǵylym men tehnıka, ádebıet jáne óner salasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik syılyqtary týraly» Jarlyqqa qol qoıdy.
2017 jyly Astanada Sırııa máselesi boıynsha Halyqaralyq kezdesýler ótti. Sırııa úkimeti jáne sırııalyq oppozıtsııa, AQSh, Reseı, Túrkııa, Iran elderiniń ókilderi, sondaı-aq BUU Bas hatshylyǵyndaǵy Sırııa boıynsha arnaıy elshisi kelissózderge qatysatynyn maquldaǵan.
2017 jyly Ábý-Dabıde ótken brazılııalyq djıý-djıtsýdan «Abu Dhabi Grand Slam-2017» álemdik týrynda Shyǵys Qazaqstan oblystyq máslıhatynyń depýtaty Aıdos Serikqalıuly altyn medal jeńip aldy. Týrnırdiń júlde qory – 155 000 dollar.
2019 jyly elordadaǵy «Nur álem» pavılonynda «Táýelsizdik urpaqtary» atty jastar jylynyń saltanatty ashylý rásimi ótti. Jyl boıy memlekettik jastar saıasatyn júzege asyrý men jan-jaqty qoldaýǵa baǵyttalǵan sharalar uıymdastyryldy.
2020 jyly Óskemen qalasynda kitaphanashylar arnaıy tıflokeshende qazaq tilinde bederli-núkteli Braıl qarpimen oryndaǵan «Abaı» aqparattyq stýdııasynyń ashylýy jáne Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» romanynyń tusaýkeseri ótti. Barlyǵy tórt tom basyp shyǵaryldy, al bederli-núkteli qariptiń ereksheligine baılanysty 21 kitap bolyp shyqty.
2020 jyly «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi Italııanyń ANSA aqparat agenttigimen yntymaqtastyq týraly Memorandýmǵa qol qoıdy.
«Biz álemniń jetekshi jáne iri aqparat agenttikterimen kelisimge qol qoıamyz. Memorandýmǵa qol qoıyp otyrǵan QazAqparat France Press, EFE, TASS Sınhýa sııaqty agenttikterdiń qataryna kiredi. Eki agenttik arasyndaǵy yntymaqtastyq oqyrmandarymyzǵa bir-birin tereńirek túsinýge jáne bıznes pen týrızm sııaqty baǵyttarda yntymaqtastyqty keńeıtýge múmkindik beretinine óte qýanyshtymyz jáne senimdimiz», - dep atap ótti Italııa aqparat agenttiginiń basshysy Stefano de Alessandrı.
ANSA – ulttyq jáne halyqaralyq is-sharalardy qamtıtyn Italııanyń jetekshi aqparat agenttigi. Aqparat agenttiginiń elde 22 jeke keńsesi bar jáne óz qyzmetin álemniń 74 eliniń 80-nen astam qalasynda júzege asyrady.
2021 jyly «Tomırıs» fılmi Álemdik kaskaderler akademııasynyń (AQSh) «Taýrýs» syılyǵyn jeńip aldy. Bul – kaskaderlerdiń «Oskary» sanalatyn joǵary marapat. Tuńǵysh ret elimizdiń tarıhynda qazaqstandyq fılm «Sheteldik fılmdegi trıýkter qoıylymy» nomınatsııasynda úzdik dep tanyldy.